Vahepealseile sümbolistlikele teostele (,,Probleem" ehk ,,Sümpoosion", 1894) järgnesid lihtsad, kontuure toonivad ja dekoratiivselt stiliseeritud laadi teosed, nt. ,,Sampo kaitsmine"(1896), ,,Lemminkäise ema"(1897) [vt. Pilt 2], ,,Kullervo needmine"(1899) [vt. Pilt 1] ja Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod (1900, hävinud paviljoni lammutamisel, osa korratud 1928 Helsingis Rahvusmuuseumis), millega ta sai soome rahvusromantilise ja juugendstiili silmapaistvamaks esindajaks. Gallen-Kallela on üks soome tarmekunsti rajajaid. Galleni stiil muutus kunstniku vananedes ikka jõulisemaks ja ilmekamaks. Ta illustreeris ka raamatuid (nt. A. Kivi ,,Seitse venda", 1906 1908) ning on andnud ka hulga joonistusi kunstitöö esemete jaoks.(Kasutatud: ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3" FILM-ISSÕ, lk.107-108 ja Voldemar Vaga ,,Üldine kunstiajalugu", lk. 812-813). Tuntuimad maalid: · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885)
eneseteostuseks kunstnikuna. Teistest Laikmaa varasematest õpilastest, kellele sai osaks pärastpoole eesti kunstis koht leida, tuleb nimetada J. Greenbergi ja L. Oskarit, nendele lisandusid peagi P. Burman, O. Krusten ja O. Kallis. Ka N. Triik ja A. Tassa võtsid lühemat aega osa ateljeekooli tööst. Oskar Kallis (1892-1918) oli Laikmaa õpilastest andekaim. Tegi pastellidega "Kalevipoja"- ainelisi töösid. Tema dekoratiivse stiili eeskujuks võib lugeda Laikmaad, Akseli Gallen- Kallelat ja Gerhard Munthet. Kaunid on päikese-teema käsitlused. 1892-1918 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis Osales “Vikerla” asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) Juugend ja sümbolism 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) Tema nimelist majamuuseumi pole Aleksander Uurits (1888-1918) alustas kas Laikmaa juures. Sarnaneb loominguga vene rahvusromantikute Nikolai Roerichi Ivan Bilibiniga. Tegi eriti stiliseeritud kontuuridega
sümbolism (kunstnik kui eriline olend) ehtsümbolistlik autoportree kuid taustal norralik kirik. Sohlberg (norra loodus, tinglik, üldistatud) Soome rahvusromantiline arhitektuur (Tampere toomkirik Lars Eliel Sonck; Kallio Kirik) Saarinen Helsingi rraudteejaam Akseli Gallen Kallela! (samuti nii rahvusromantikat kui üle- euroopalik sümbolism) Lemminkäinen (ornamentaalne komp. Millest inimene välja astub) Lemminkäise ema (siluetilik üldkomp, rahvusromantiline teema) Sampo kaitsmine Kullervo needmine (tugeva venestamise protest?) vaiba kavand (rahvakunstist tuletatud ornamendid) Hugo Simberg. Haavatud Ingel (soome) Surma aed
Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi „hinge“ väljendamise püüe, Ida- ja PõhjaEuroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. ● KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840- 1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: ● INGLISMAAL – art nouveau ● PRANTSUSMAAL – le style moderne ● SAKSAMAAL – Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja „Jugend“ järgi; saksa traditsioonile tuginedes on ka eest keeles voolu nimetus „JUUGEND“.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamise püüe, Ida- ja Põhja- Euroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840- 1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: INGLISMAAL art nouveau PRANTSUSMAAL le style moderne SAKSAMAAL Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja ,,Jugend" järgi;
Prantsusmaal ja Inglismaal domineerisid isikukesksed või siis ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandub oma rahva ajaloo ja rassi ,,hinge" väljendamise püüe, Ida- ja Põhja-Euroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840-1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: INGLISMAAL art nouveau PRANTSUSMAAL le style moderne SAKSAMAAL Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja ,,Jugend" järgi; saksa
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Kõik kommentaarid