Seda perioodi kunstis iseloomustab ühiskonna kriitiline ja võitlev hoiak. Kriitiline realism väljendub eelkõige kirjanduses ja kuiundavas kunstis Muusikas kasutavad k.r. vene heliloojad( Mussargski) Lääne-Euroopas kasutatakse muusikas romantismi. Iseloomulikud jooned: väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia. Muusikas kasutatakse programmilist muusikat, mille teemadeks on nt: loodus, ajalugu, rahvalooming. Vana muusika vastu huvi ja ilmaliku muusika osatähtsuse kasv. Uueks zanriks on sümfoooniline poem, tekib operett ja soololalul(miniatuuri häälele). Tähtsal kohal ka soololaul,sümfoonia,ooper ja ballett. Programmiline muusika: teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos. Sümfooniline poeem-üheosaline, üht poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos(Lizt) 2
"Pildid rahva elust" "Norra tantsud" "Pulmapäev Trolldhaugenis" "Mööda kaljusid ja fjorde" "Pöialpoiste rongkäik" "Peer Gynt" "Sigurd Jorsalfal" Sibeliuse loomingu üldiseloomustus: Loomingus on palju ajaloolisi teemasid (muistendid ja saagad). Põhjamaiselt karge ja südamlik, kasutab Soome rahvaviise. Muusika on programmiline ja sümfooniline. Suursuguselt tõsine. Sibeliuse loomingu loetelu: 7 sümfooniat sümfoonilisi poeeme (Kullervo, Finlandia, Saaga) viiulikontsert E-Moll palju orkestripalu küllaga koori- ja soololaule ning lavamuusikat Võimas rühm: Oli ajajärgu kõige demokraatlikum muusikaline rühmitus. Sai alguse A. Dargomõzki
Põhjamaade romantikud Enne 19 sajandit oli muusika üldine areng puudutanud vähe.Romantism jõudis põhjamaadesse hilise laineteusena. Sündmused põhjamaades 19.sajandil Taani · 1836. Asutati Taani muusikaühing · 1836. Ilmus esimene muusika ajakiri "Musikalsk Tidende" · 1839. Alustas tegutsemist Üliõplistate laululahing · 1846. Asutati Odense ooperiteater · 1867. Kuninglik konservatoorium Kopenhagenis · 1868. Asutati Kammermuusikaühing Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat
Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood. Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast
1898 organiseeris Bergenis norra muusikafestivali, seal esinesid tuntud muusikud, 1906-1907 olid kontsertturneed, saksamaal jne. 1907 suri südameatakki. Oli aktiivne LOOMING: Kõige arvukama osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Soololaule on tal üle 140 ja nende vorme on klaverile üle 150. Ta on kirjutanud viiuli- ja klaveri sonaate. Tal on kaks klaverikontserti- üks on maailmakuulus, teine lõpetamata. Klaverikontsert nr 1 I osa (a-moll) Ta muusika on hästi lüüriline, tundeküllane. Teda on väga palju võrreldud Heino Elleriga. Ta on põhjamaine. Ta muusikas mängib olulist rolli loodus, mis teda inspireerib. Tähtis ka norra rahvamuusika. Hendrik Ibesni ,, Peer Gynt" näidendile kirjutas Grieg muusika ja 1875 tuli näidend lavale, see oli hiilgav teos. Teda peeti võrdväärseks autoriks. See koosneb 23 numbrist, ta on neist kokku teinud 2 orkestrisüiti, ja neid saab ette kanda lihtsalt orkestri saatel. I Hommikumeeleolu
· Sündis Bergenis · Esimeseks õpetajaks oli ema · 12-aastaselt esimesed loomingukatsetused · Õppis Leipzigi konservatooriumis (klaver, kompositsioon, muusikateooria) · LOOMING: kõige arvukama osa moodustavad soololaulud(140) ning klaveri- ja orkestripalad o Looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest o Kasutab loomingus muinasjutulisi karaktereid o Erilise kuulsuse saavutas muusika H. Ibseni draamale ,,Peer Gynt" MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) · Elulugu: sündis Pihkva kubermangus · 1852 suundus õppima Kadettide kooli, 4 aasta möödudes alustas teenistust kaardiväeohvitserina · 1860- debüteeris heliloojana · Tema majanduslik olukord halvenes. Sõltus vennast ja sõpradest, kuid veetis enamiku ajast joomakaaslastega · Suri nädal pärast 42. Sünnipäeva · LOOMING: tema peamine tõekspidamine oli: ,,Kunst peab kajastama tegelikku elu."
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris
saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine. Arvati, et inimene on võimeline tajuma kõike suurt ainult iseendas. Kunstniku subjektiivset
Kõik kommentaarid