50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mart11n
Õppematerjali autor
Nielseni esimene sümfoonia valmis 1892 ja viimane 1925.Esimesed 3 sümfooniat olid klassikalised ja romantlised, 4-6 aga viitavad juba uuele ajastule.Alates 4 sümfooniast , mille loomisaeg langeb kokku I maailmasõjaga, muutub helilooja väljenduslaad intensiivsemaks ning muutub negatiivsemaks.Kirjutas ka 2 ooperit ,,Saul ja Taavet" ja ,,Maskeraad".Samuti kirjutas ka imekauni kandaadi ,,Kevad Fynis".Kirjutas ka instrumentaalkontserte ja kammermuusikat. Jean Sibelius · 10 aastaselt mängis juba klaverit, 15-selt hakkas võtma viiulitunde · 1885.aastal astus ta Helsingi muusikainstituuti · 1889-91 õppis Berliinis ja Viinis · 1898 hakkas tema teoseid kirjastama Breitkopf & Härtel, millega saavutas rahvusvahelise tuntuse. · 1904. aastal kolis taoma perega Ainolasse · 1908 opereeriti tal kõrikasvaja, millega muutus looming endassesüvenumaks · 1915.aastal tähistas Soome kultuuri üldsus suurejooneliselt tema 50
E. Grieg ja J. Sibelius 1. Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär. Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra
Johan Christian Julius Sibelius Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, kes on tuntud ka kui Jean Sibelius. Tema teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibeliuse määravaks elemendiks tema poliitikas ja kunstilises väljaandes sai romantiline isamaalisus. Jean Sibelius on sündinud 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. Ta sündis küll rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 10 aastaselt mängis ta juba väga hästi klaverit, ja hakkas ka kirjutamisega katsetama. Musikaalsed oli ka Jeani õde, kes mängis klaverit ja vend, kes mängis tsellot. Perekeskel oli tal hüüdnimi Janne, mille prantsusepärast variant Jean hakkas ta kasutama oma õpinguaastatel. Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi
Grieg Sibelius 1843-1907 sündis Bergenis(seal ka suri). Esivanemad olid Sündis Hämeellinnas. 10a mängis juba päris hästi klaverit ja pärit Sotimaalt. Õppis selgeks klaverimängu. 1858-62 õppis samast ajast pärit esimesed kompositsiooni katsetused. 15a Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusika teooriat ja viiulitunde võtma. Õde mängis klaverit, vend tsellot. Tihti kompositsiooni. Loomingu algusetapis oli eeskujudeks musitseerisid koos oma lõbuks
Grieg e kasutanud oma loomingus pea kunagi rahvalaulude tsitaate, kuid tema värvikas helikeel on paljuski inspireeritud Norra rahvamuusikast. Griegi lomingu põhiosa moodustavad miniatuurid: 140 soololaulu, hulk klaveripalu (tsüklid ,,Lüürilised palad" , ,,Albumilehed" , ,,Humoreskid"). Suurematest teostest on populaarsuse võitnud Klaverikontsert (1868) ja Ibseni värssdraamale ,,Peer Gynt" (1876) loodud muusika, mida esitatakse praegu kontserdilavadel kahe orkestrisüidina. Jean Sibelius : (1865-1957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10 aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimeses kompositsioonikatsetused. 1886.a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juuraõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti. Huvi muusika vastu võitis ning nooe helilooja pühendus viiuli- ja kompositsiooniõpingutele. 1889-1891 õppis ta Berliinis ja Viinis, 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo" 1898
pildid maa kordumatust loodusest. Griegi loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid. Ta on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja kontserte ning instrumentaalset kammermuusikat. Tema tuntumad teosed on "Klaverikontsert a-moll" ning "Peer Gynt'ile" loodud muusika. Oma muusikaga on ta kujunenud norralaste üheks rahvuslikkuse sümboliks. Kuulame: "Liblikas", "Halling" sarjast "Norra talupoja tantsud" ning soololaulu "Sind armastan" JEAN SIBELIUS (1865 1957) Soome helilooja. Sündis Hämeenlinnas. 10-aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ning ka tema esimesed kompositsioonkatsetused on pärit samast ajast. 15- aastaselt hakkas ta võtma viiulitunde. Musitseeris tihti koos oma õe ja vennaga. 1876-1885 õppis ta Hämeenlinna lütseumis. 1885. aastal alustas ta juuraõpinguid Helsingi ülikoolis ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti, kus ta pühendus viiuli- ja kompositsiooniõpingutele.
1 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Anne-Mai Edala Jean Sibeliuse soololaulud ,,Teemant märtsilumel" klaveri- ja orkestriversioonis Kursusetöö Juhendaja Maia Lilje ' Tallinn 2008 2 ABSTRAKT Jean Sibelius on helilooja, keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed. On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister,
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid