Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pille Lill (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Pille Lill on eesti laulja (sopran) ja Muusikute Fondi looja (PLMF).
Pille Lill alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia (EMTA) on ta lõpetanud kahel erialal - muusikapedagoogika ja ooperilaul. Oma haridusteed jätkas ta Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s prof . Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i
lied
klassis. Ta on osa võtnud  mitmete maailmakuulsate muusikute
Pille Lill #1 Pille Lill #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lizettk2os Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"

Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) oli Viini klassikute koolkonda kuuluv helilooja. Ta oli geenius, kes juba varasest lapsepõlvest komponeeris. Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte, laule, oopereid, sonaate, kantaate, reekviemi jm. Tegutses Salzburgis, Pariisis, Viinis, reisis ka Itaaliasse. Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelil

Ooper
thumbnail
16
docx

Sopran

Sain teada, mis on kõige kõrgem soprani hääletüüp. Selleks on koloratuursopran ja Eesti kõige tuntum koloratuursoprani hääleesindajaks on Margarita Voites. Kõige madalam soprani hääletüüp on metsosopran. Mitte kunagi ei ole täiesti selget vahet tehtud kontraaldi, metsosoprani ja madala soprani vahel. Sain teada, et Eesti kõige tuntumad metsosoprani esindajad on näiteks Helen Lokuta ja Riina Airenne. Veel ühed tuntumad soprani esindajad on kindlasti Pille Lill ja Heli Veskus. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Sopran 2. http://www.opera.ee/747 8

Muusikaõpetus
thumbnail
4
doc

Romantiline ooper muusikaajalugu

Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (muusika, kirjandus, tants, kujutav kunst, näitekunst). Libreto ­ ooperi tekst, tuleneb itaaliakeelsest sõnast libretto, mis tähendab raamatukest. Ooper algab avamänguga (sissejuhatus ooperile, orkester koos dirigendiga, kõlavad peamised motiivid ooperist). Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria. Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel. 2 inimest ­ duett; 3 inimest ­ tertsett; 4 inimest ­ kvartett; 5 inimest ­ kvintett; 6 inimest ­ sekstett; 7 inimest ­ septett; 8 inimest ­ oktett; 9 inimest ­ nonett Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavategevust. Kõrge naishääl ­ s

Muusika ajalugu
thumbnail
3
doc

Ooper

OOPER Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tegevus lauldes. Ooperis kasutatakse lavakujundust ja kostüüme ning teatrivahendeid. Ooperis näideldakse. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis võib ulatuda sümfooniaorkestrini. Oooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ning süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee tavaliselt peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks.Laulul on alati instrumentaalsaade. Ajalugu: Esimeseks ooperiks peetakse Itaalia heliloo Jacobo Peri ja ja libretisti Ottavio Ruccini Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 ­ 1597 mis kanti ette 1597 aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana Esialgu oli tähtsaim tekst, muus

Muusika
thumbnail
2
doc

Muusikaretsensioon - IV Tallinna Talvefestivali Ooperigala

Muusikaretsensioon Ooperigala Käisin 30.noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat.Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran

Muusika
thumbnail
3
docx

Ooper tööleht

Ooper Täida lüngad! Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas kirjanduse (süžee), näitekunsti, kujutava kunsti (lavadekoratsioonid, kostüümid ), tantsu ja muusika. Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja enamasti instrumentaalmuusika saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO - ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma PARTITUUR - heliteose kõigi partiide kohastikune üleskirjutus AVAMÄNG - lavalise tegevuseta sissejuhatus AARIA - orkestrisaatega solisti laul ooperis RETSITATIIV - jutustav kõnelaul ANSAMBEL - mitme tegelase üheaegne laul KOOR - etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse, kommenteerib seda OPERA SERIA – tõsine ooper OPERA BUFFA – koomiline ooper PROLOOG - lavalise tegevusega sissejuhatus EPILOOG - järelselgitus pärast viimast vaatust Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Firenzes.

Muusika ajalugu
thumbnail
10
doc

Giacomo Puccini

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Maria Laur MT-09A GIACOMO ANTONIO DOMENICO MICHELE SECONDO MARIA PUCCINI Referaat muusikaajaloost Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 Lapsepõlv ja noorus.........................................................................................................4 Esimene edu.....................................................................................................................5 Kriis.................................................................................................................................6 Triptühhon ja lõpetamata Turandot.................................................................................6 Stiilist.......................................................

Muusika
thumbnail
2
docx

OOPER, OPERETT ja MUUSIKAL

OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on instrumentaalsed vahemängud ehs intermezzo'd. Peaosi esitavad professionaalsed lauljad. Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid laulma nii,et nende hääl kostaks üle orkestri ka saali viimaste ridadeni. Klassikaliselt laulavad peaosa armastajapaar, tenor ja sopran. Primadonna on ooperi naispeategelane. Aaria on tehniliselt keerukas soololaul m

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun