Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tampere (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Miina Härma Gümnaasium
Referaat
TAMPERE
Agete Eksi
Tartu 2012
Tampere on on elanike arvult suuruselt kolmas Soome linn. Tampere asub Soome pealinnast Helsingist 170 km kaugusel. Seal elab 213 344 elanikku ja pindala on 690 km². Tampere asub Soome edelaosas, kahe järve vahel. Põhjast piirab seda Näsijärvi ja lõunast Pyhäjärvi. Tamperes on kokku 200 järve ja tiiki. Tampere on ühtlasi ka Helsingi järel tähtsuselt teine Soome tööstuslinn. Seal leidub metalli-, puidu-, paberi-, tekstiili-, ravimi- ja õmblustööstusi. Tartul on Tamperega head sõprussuhted. (Vikipeedia: „Tampere“. 31.10.2012; EE 1996: 258; Wikitravel: „Tampere“ 31.10.2012)
Tampere linna asutas Gustav III. Ta oli Rootsi kuningas. 1779 .aasta 1.oktoobril rajatigi Tampere linn. Seda soodustas läbi Tampere kesklinna voolav Tammerkoski, mis andis eeldused selle toel rajatava linna tekkimisele. Esimesed veskid ehitati sinna 15. sajandil. 19.sajandil oli Tampere tuntud Soome suurima ja vanima tööstuskeskusena. Tamperes on varasemalt asunud lausa kümneid jalatsivabrikuid. Tampere on olnud Soome jalatsitööstuse üks lipulaevi. Tänapäevaks on jalatsitööstus peaaegu hääbunud. Soome esimene paberitehas rajati Tamperesse 1783.aastal ja Finlaysoni puuvillavabrik aastal 1829. Tamperes asub ka Nokia tootmis- ja tootearenduskeskus. (Vikipeedia: „Tampere“. 31.10.2012; Pärl-Lõhmus 1994: 7)
Tamperes on kaks ülikooli: Tampere Ülikool ja Tampere Tehnikaülikool, mis asub Hervanta nimelises linnaosas. Tampere Ülikool rajati algselt Helsingisse 1925.aastal. Seda tunti Rahvakõrgkooli nime all. 1960.aastal kolis see alles Tamperre, Kalevakanga mäe harjale. Oli loodud ülikool, viie teaduskonna ja ühe õppeosakonnaga. Tänapäeval õpib seal ligikaudu 15 000-16 000 üliõpilast, neist 4000 õpivad täienduskoolituskeskuses või on mõnes teaduskonnas üleplaanilised üliõpilased. (Vikipeedia: „Tampere“ 31.10.2012; Wikitravel: „Tampere“ 31.10.2012; Pärl-Lõhmus 1994: 46)
Tampere tõmbab ligi ka paljusid kunstnikke. Selle lähedal asub Kankaanpää kunstikool , mille lõpetajad siirduvad tihtipeale edasi Tamperre. Tampere kunstnikke ühendab Tampere kunstnike selts. Selle eesotsas on olnud Tampere üks tuntumaid kunstitegelasi – Gabriel Engberg. Ka tänapäeval mäletatakse teda kunstiringkonnas. 1943. aastast muutus selts üksnes kujutavate kunstnike organisatsiooniks, millest 60% olid maalikunstnikud , 20% graafikud ja 20% skulptorid. 1930. aastatest on Tampere kunstnike selts teinud ka pidevat koostööd Tampere linnavalitsusega, kelle abil avati 1931 . aasta oktoobris kunstimuuseum . Tänapäeval tegeleb Tampere kunstnike selts näitusetegevusega Tamperes kui ka väljaspool seda. Soome teine kunstikeskus on Tampere, esimene aga Helsingi. (Pärl-Lõhmus 1994: 36,37)
Tampere on ka tuntud oma aktiivselt tegutsevate kooride poolest. Neid on asutatud erinevatesse paikadesse nii koguduste , ametiasutuste kui ka õppeasutuste juurde. Rahvusvaheliselt on tuntud kolm koori. Nendeks on Tactus, Sympaatti ja tütarlastekoor Campanella . 1970. aasta paiku hakati korraldame Tampere koorifestivali Tampere sävel. Sealt võtavad osa kümned koorid üle maalilma. Festivalile on lisandunud lauluansamblite konkurss . (Pärl-Lõhmus 1994: 67,68)
Tamperes leidub palju erinevaid muuseumeid . Kõige tuntum on kindlasti Sara Hildeni Kunstimuuseum. Muuseum on põhiliselt keskendunud oma 2000 teose uurimisele ja eriti Soome vanema kunsti tutvustamisele. Peale selle korraldatakse siin iga-aastaselt rahvusvahelisi näitusi. 1904 . aastal loodud Häme muuseum on Tampere vanim. 80ndatel suleti see kaheks aastaks, et hooneid taastada nende esialgsel kujul. Tamperes, Tööväe Maja saalis asub ka maailma ainus Lenini muuseum. See on keskendunud Tampere ja Soome lähisajalugu mõjutanutele aastatele. Üks kõige populaarsematest atraktsioonidest on Muumi Muuseum. See asub Metso raamatukogu alumisel korrusel. Tamperes on muidugi veel väga palju muuseume, näiteks Haihara nuku- ja rõivamuuseum, Soome kooliajaloo muuseum ja Tampere loodusmuuseum. (Pärl-Lõhmus 1994: 94,95,96; Finland , Tampere 2000: 82)
Iga aasta märtsikuu teisel nädalal korraldatakse Tamperes Tampere Rahvusvaheline Lühifilmide Festival , mis on ühtlasi nii Soome kui ka Põhjamaade vanim filmifestival . 1995. aastal pühitses see 25. sünnipäeva ehk hõbedast juubelit. (Pärl-Lõhmus 1994: 70)
1971 . aastal avatud vaatetorn Näsinneula on 168 meetrit kõrge. See torn valmis aastatel 1970-1971 arhitekti Pekka Ilveskoski käe all. Näsinneula asub Särkänniemi lõbustuspargis ja on Põhjamaade kõrgeim vaatetorn. Tornis asub pöörlev restoran . See on 124 meetri kõrgusel tornis ning täispöörde teeb restoran 45 minutiga. (Vikipeedia: „Näsinneula“ 31.10.2012)
Tamperes on tuntud jalgpalliklubi Tampere United ja korvpalli klubi Tampereen Pyrintö. Tamperes tegutsevad ka Tampereen Ilves ja Tappara, need on Soome läbi aegade edukaimad jäähokiklubid. Jäähokiga saab lähemalt tutvuda Soome jäähokimuuseumis. (Vikipeedia: „Tampere“ 31.10.2012)
Tamperes on kolm suurt kaubanduskeskust. Stockmann asub kohe raudteejaama kõrval, Sokos asub peatänava keskel ning Anttila Finlaysoni lähedal. Tamperes ei leidu ühtegi rahvusvahelist tippdisainerite poodi ega tuntuid moekaupade ja ehetepoodi. Toidupoode on Tamperes selle-eest üsnagi lihtne leida. Levinuimad on K- market , S-market, Sale, Siwa ja Lidl, supermarketitest aga Prisma ja Citymarket. Enamjaolt kõik poed on pühapäeviti suletud. (Wikitravel: „Tampere“ 31.10.2012)
Kuulsaimad tamperlased on kirjanik Minna Canth, sportlane Tommi Evilä, kirjanik Aaro Honka, laulja ja helilooja Juice Leskinen, kirjanik Väinö Linna, helilooja Usko Meriläinen a kirjanik Kalle Päätalo. (Vikipeedia: „Tampere“ 31.10.2012)
Kasutatud kirjandus:
  • Pärl-Lõhmus, Maarja 1994. Tampere raamat. Tartu: Kullervo
  • EE = Eesti Entsüklopeedia (köide) 9, 1996. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
  • Welcome to Finland, Tampere, 2000. Helsingi: Metso
    Kasutatud internetiallikad:
  • Tampere - http://et.wikipedia.org/wiki/Tampere (31.10.2012)
  • Tampere - http://wikitravel.org/en/Tampere (31.10.2012)
  • Näsinneula - http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4sinneula (31.10.2012)
  • Tampere #1 Tampere #2 Tampere #3 Tampere #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor agete Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Soome
    32
    doc

    Soome

    2004. aastal elas Soomes 108346 välismaalast. Suurimad rühmad neist olid venelased, eestlased ja rootslased. (7) Koht Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku tihedus (in/km²) 1 Helsingi 562 570 184,47 3049,6 2 Espoo 231 704 312 745 3 Tampere 204 337 523,4 391 4 Vantaa 187 281 240,84 772 5 Turu 174 868 243,4 716 6 Oulu 128 962 369,43 337,5 7 Lahti 98 413 134,95 730,1 8 Kuopio 90 726 1127,4 80 9 Jyväskylä 84 434 105,9 789

    Geograafia
    Soome riik
    17
    docx

    Soome riik

    uurida Soome eksportit ja importit. 1.Rahvastik Soomes elab ligikaudu 5,5 miljonit inimest. 1950. aastal ületas rahvaarv 4 miljonit märki, 1991. Soome rahvastikutihedus on suhteliselt madal, keskmine rahvaarv on 18 inimest ruutkilomeetri kohta. Üle kolmandiku Soome territooriumist asub põhja pool polaarjoonest, kuid suurem osa elanikkonnast elab lõunas. Üle helsingi suurlinnapiirkond olulisem kasvukeskus ning tugevalt on kasvanud ka Tampere, Turu ja Oulu piirkonnad. 2015. aastal oli Soomes 749 kus elas 85% elanikkonnast, kuid linnastute pindala oli veidi üle kahe protsendi Soome maa-alast. 2012. aastal Soome demograafiline keskus Point Hämeenlinnas (61,17 kraadi põhjalaiust ja 24,67 kraadi idapikkust koordinaatides). Tabel1. Elanike arv suuremates omavalitsusüksustes (seisuga 30. aprill 2015) Välismaalt Soome kolivate isikute osakaal on üks madalamaid ELi riikides, kuigi see on alates 1990

    Bioloogia



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun