ELIAS LÖNNROT “KALEVALA” (2)

4 HEA

Elias Lönnrot “ Kalevala ”

Kalevala on Soome kirjanduse alusteos, ajastu silmapaistvam eepos maailmakirjanduses.

“Kalevala” aluseks olevad runod (muistsed rahvalaulud ) kogus Lönnrot Põhja-Soomest Kajaana linna ümbrusest, Ida-Soomest, Karjalast, Lapimaalt

Lönnrot kogus runosid ja süteesis nende arvukate teisendite põhjal need kunstiliselt ühtseteks runodeks.

Ilmusid: “Vana Kalevala” – 1835, “Kalevala” – 1849, “Kalevipoeg” – 1862 .

Teose aluseks on eri ajajärkudesse kuuluvad ja eri paigust pärinevad anonüümsed runod, mis tänu Lönnroti luuletajaandele ainevalikult ja struktuurilt kokku sobituvad

“Kalevala” on romantismiajastu ilming, sest: tal on sügav ja ehtne folkloorne alus

“Kalevala”

Sampo on imeveski, mis selle omanikule jahu, soola ja raha jahvatab. Eepose sündmused koonduvad selle ümber.

Väinamöinen – peakangelane, rahva tark juht, šamaan, õpetaja põlluharimise soosija, rahva kaitsja sõdades, laulik , kandlemängija. Loitsijavõimetega.Tundlik ja inimlik kangelane. Naisevõtt – Aino, käib Tuonelas (põrgus) loitsusõnadel järel. Läheb Lemminkäise ja Ilmarisega Põhjalasse Sampot röövima – kogu Kaleva rahva elurännak õnne ja parema elu otsingul . Uinutab oma lauluga Põhjala rahva.

Lemminkäinen – lustlik kergemeelne seikleja, naiste võrgutaja, pilkaja, põhjamaine Don Juan , loitsijavõimetega. Kosib Kylliki, sooritab Põhjala neiu saamiseks rea vägitükke, hukkub Tuone jões. Emaarmastus äratab ta ellu. Tapab Põhja isanda

Ilmarinen – juhtiv kangelane V kõrval. Sepistas taevavõlvi, Sampo, naib Louhi tütre V asemel

Kullervo müüdi Ilmarisele orjaks. Kullervo needmine – protest sotsiaalse ülekohtu vastu, pilastab õe, tapab end. Kullervo lugu on traagiline, toob teosesse süngeid toone, näidates elu tumedamat-kurvemat poolt, keskne on perekonnasisene vaen ja veritasu .

Louhi – Põhjala emand (Ja põhjala) – Kalevalale vaenulik maa. Louhi lubab V-le oma tütre, kui see talle Sampo toob. Kui V talt Sampo röövib, peidab ta kättemaksuks ära kuu ja päikese.

50. runo – lõpulaul – kristlik sümboolika. Marjatta pohlamarjast sündinud poeg sõitleb Väinamöist, kes sõidab maa ja taeva vahele.

Erinevalt varasematest eepostest, kus kesksel kohal olid sõjad ja taplused, on “Kalevala” peatunnuseid sõjavastane rahumeelne vaim. Peategelane on vaimse alge, loovuse ja rahu läkituse kandja.

Kangelastes sisalduvad vastuolud (pos tegelastel nõrkused, neg tegelastel ootamatud helgemad loomujooned) annab alust nende psühhologiseeritud kujutamisele.

“Kalevala” paistab silma oma ühtlase poeetilise rütmi ja tiheduse poolest. Arvukad parallelismid – metafoor – kujund laieneb . Mahlakas rahvalik kõnekeel, humoorikad varjundid, alliteratsioon . Olmelis-asine realistlik tasand vaheldub lüürilise ja ülevaga.

“Kalevala” eestindas August Annis.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 86 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

86 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kunod Õppematerjali autor

Ülevaade eepose loomisest ning põhilistest tegelastest

kalevala elias lönnrot

Sarnased õppematerjalid

doc

Kalevala sisu

Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Vä

Kirjandus

doc

Soome kirjanduse ajalugu

Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. Vienas säilis meeslaulikute poolt esitatav kangelasruno 19.sajandini. Ingeri pärimus oli naiste päralt. Viena runod avastati 19.saj algupoolel. Uusikaarlepyy jaoskonnaarst Zachris Topelius vanem märkis üles Viena rändkaupmeeste esitatud eepikat ja avaldas oma kogu aastatel 1822- 31 pealkirjaga "Soome rahva vanu runosid ja ka uuemaid laule" 1833-1834 reisis Elias Lönnrot Viena-Karjalasse ja leidis sealt suured runolauljad Arhippa Perttuse ja Onrtrei Malise. Runode üleskirjutamist jätkati kogu 19.sajandi jooksul. Tuntud kogujad olid muude hulgas A.A. Borenius ja Ingeri pärimuse talletajad J.Länkelä, V.Porkka ja V.Alava. Rahvaluule kogumine kasvas 19.sajandil ajuti rahvaliikumiseks. Koguti muinasjutte, muistendeid, vanasõnu, mõistatusi ja pandi kirja ja talletati 1831. aastal asutatud Soome Kirjanduse Seltsi arhiividesse.

Soome kirjandus

doc

Maailma lastekirjanduse autoreid eksami vastused

Mõlemad jutustavad kangelastest ja nende tegudest müütilises minevikus, mil jumalad ja jumalannad sekkusid otseselt surelikku ellu. Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. Näiteks põhineb James Joyce´i 3000 aastat hiljem kirjutatud romaan ,,Ulysses" ,,Odüsseia" kangelase Odysseuse seiklustele. 4. MAAILMA KÕIGE TALUPOEGLIKUMAST EEPOSEST Kalevalast. "Kalevala" on Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolauludepõhjal koostatud soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist. Esmatrükk ilmus 1835.aastal, täiendatud versioon 1849. Kalevala tegelased on Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. "Kalevala" on lisaks hilisemale soome

Maailmakirjandus ii

docx

Põhjamaade muusika.

16sajandi allgul toimunud lutteri usupuhastus katkestas ballaadi traditsiooni. Stokholmi asutatakse õuekapell kuhu võetakse tööle välismaalasi. Johan Helmich Róman-1694-1758, peetakse rootsi muusika isaks. Tema loomingus on palju rahvalaulu ja tantsu teemasid. (Carl Bellmann- )Soome. Eestlastega tihedad sidemed, karm loodus, iseloom raskemeelne, rahvalauludes domneerib minor kurvameelsus. Loodusel suur koht. Ärkamisaeg ühel ajal 19. sajandil. 1835. Kalevala sünd(Elias Lönnrot). Kalevala väga palju mõjutanud soome muusikat. Soome rahvalaul lõpeb ühehäälselt. Soomes pole kunagi olnud pärisorjust. See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper. 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla. Soomes oli aga autonoomia. Tähtsaim linn Helsingi. Seal asutati muusikaselts, kelle juhik sai

Muusikaajalugu