POHJAMAADE ROMANTISM (0)

PÕHJAMAADE ROMANTISM
NORRA TUNTUIM HELILOOJA EDVARD GRIEG . 1843-1907
Oli helilooja, pianist , dirigent , organiseeris üritusi, muusikakirjanik. Ta sündis Norra linnas Bergenist ja talle hakkas õpetama muusikat ta pianistist ema ja ta 12 aastaselt hakkas juba komponeerima. Norra viiuldaja Ole Bulli rõhutas Griegi astuma konservatooriumisse, mille lõpetas ülikooli 1862 aastal helilooja ja pianisti diplomiga. Ta tuli tagasi pärast kooli lõpetamist oma vanasse kodulinna, kus ta kontsert oli väga menukas. Suurt rolli etendas Rikard Nordraak, kellega tegi muusikaühingu. Mis hakkas muusikat propageerima(taani, rootsi jne)
Euterpe - tutvustada publikule taani, rootsi norra heliloojate loomingut.
18..? rajas Troldhauger(ehitis, tema kodu, nüüd majamuuseum , mis on Bergenist väljas) seal on säilitatud asjad nii nagu vanasti, seal on väiksemid kontserte.
1898 organiseeris Bergenis norra muusikafestivali, seal esinesid tuntud muusikud, 1906-1907 olid kontsertturneed, saksamaal jne. 1907 suri südameatakki. Oli aktiivne
LOOMING:
Kõige arvukama osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Soololaule on tal üle 140 ja nende vorme on klaverile üle 150. Ta on kirjutanud viiuli- ja klaveri sonaate. Tal on kaks klaverikontserti- üks on maailmakuulus , teine lõpetamata.
Klaverikontsert nr 1 I osa (a- moll )
Ta muusika on hästi lüüriline, tundeküllane. Teda on väga palju võrreldud Heino Elleriga. Ta on põhjamaine. Ta muusikas mängib olulist rolli loodus, mis teda inspireerib. Tähtis ka norra rahvamuusika .
Hendrik Ibesni „ Peer Gynt “ näidendile kirjutas Grieg muusika ja 1875 tuli näidend lavale, see oli hiilgav teos. Teda peeti võrdväärseks autoriks . See koosneb 23 numbrist, ta on neist kokku teinud 2 orkestrisüiti, ja neid saab ette kanda lihtsalt orkestri saatel.
I Hommikumeeleolu
IV Mäekuninga koopas
Solveigi
Jean Sibelius
Soome tuntuim helilooja, rahvuskangelane. Oli eluajal juba väga tuntud
Sündis väikeses soome linnas Hämelinna ja ta sünninimi on Johan Julius Christian . Perekonnas oli muusika au sees, kõik mängisid pille. Ta alustas klaveriga, hiljem mängis viiulit . Esimese muusikapala kirjutas juba 10 aastaselt. Kui ta sai 15 siis kiindus ta muusikasse nii väga ja talle võimaldati kohaliku puhkpilli orkestrijuht , kes õpetas teda. Aga ta oli oma peres vanem poeg, siis pidi ta saama selle pere ülalpidaja. Seega läks ta algselt õigusteadust õppima, samal ajal õppis ka Helsingi muusikakoolis . Mingi aeg sai aru, et pole mõtet ülikoolis käia. Helsingi kooli lõpetas stipiga, sai täiendada Austrias ja Saksamaal.
Ta abiellus Aino Jännefelt. Ta töötas Helsingi muusikakoolis, õpetas kompositsiooni ja viiuliklassi, ta töötas 8 aastat õpetajana. Ta oleks tahtnud loominguga rohkem tegeleda.
Soome riik määras talle riikliku stipendiumi ja sai loomingule täielikult pühendada. 1904 ta kolis terve oma perega maale elama, talu nimi Ainola. Hiljem avati seal Sibeliuse majamuuseum.
LOOMING
Sibeliuse looming on põhiolemuselt väga soomepärane ja suurteosed on seotud soome muistenditega või soome eeposega „ Kalevala “. Ta on oma teostes kajastanud oma rahva ajalugu, elu ja loomust. See tuleb ta teostes välja.
Ta tähtsaimad helitööd on sümfoonia orkestrile. Sinna kuuluvad
7 sümfooniat
sümfooniline süit „Lemminkäinen“
sümfooniline poeem „ Finlandia “, „Kullervo“
Eesti esimene 2004 anti Grammy auhind Sibeliuse kantaadid. Esitajad Ellerin, RAM, ERSO . Siin on 6 kantaati ja Finlandia(sümboliseerib kannatust, soome ajalugu, esineb soome rahvuse eest võitlejana)
KANTAAT- teos koorile ja solistidele, või ainult koorile, instrumentaalsaatega või ilma.
„Oma maa“
Tal on 1 viiulikontsert ja hästi tuntud on ka lauvateos.
Ta on kirjutanud ühele draamale muusika „Surm“, millest tuntuim „kurb valss “
20 SAJAND HILISROMNTISM
Varasemalt oli võimalik kindlaid tunnusjooni määratleda, siis 20. sajandi muusikal puuduvad kindlad tunnusjooned, kuna neid on nii palju. Seda sajandit iseloomustab stiilide paljusus. 20. saj esimesel pooolel saab eristada 4 muusikavoolu:

• Hilisromantism
  
• Impressionism
  
• Neoklassitsim
  
• Ekspressionism
  

HILISROMANTISM
See on romantismi järellainetus, mis leidis kõige enam kõlapinda Saksamaal ja Austrias. Wagner oli oma ooperireformiga oli eeskujuks.
Iseloomulik:

• Suured esituskoossseisud
  
• Vaskpillide suur osakaal
  
• Tonaalsuse kadumine- kaob ära teosest põhiheli, ei saa enam helistikku määrata (atonaalne)
  

GUSTAV MAHLEV 1860-1911
On sündinud Tšehhis, koolis käinud Austrias. Esimese tunnustuse saavutas dirigendina , töötas ooperiteatrtes ja ta heliloomise avastas hiljem. Ta on kirjutanud sümfooniad, suurele koosseisule. Orkestri laulutsüklid: rändselli laulud(4 osaline laulutsükkel, „Kui mu kallim peab pulmi “ I osa), Laulud poisi võlusalvers, Laulud surnud lastest.
Sümfooniaga rikub klassikalise muusika reegleid, tavaliselt on mitmeosaline(4 osa), aga Mahlevil on 2-6 osani. Tal on kokku 9 sümfooniat. Ta nimetas on 9. sümfoonia ümber- kantaat sümfoonia „Laul maast“. Ta tundis, et 9. on kahtlane number, et see ei jääks viimaseks , kuid siiski jäi. Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, see on senikuulmatu kestus. See kestab ligi 1,5 tundi. Seal on tohutu esituskoosseis seda on nimetatud ka tuhande sümfooniaks, sest esinemisel oli 1029 muusikut . See jaotub 2 suureks osaks vastavalt tekstile . 1. osa algab ühest katoliiklikust hümnist „ Veni , creator spiritus “ ( tule looja vaim).
Richard Strauss (1864-1949)
Saksa helilooja ja dirigent. Sündis Münchenis. 5 aastaselt õppis klaverit , 6 aastaselt komponeeris esimese muusikalise pala. Veel õppinud viiulit ja kompositsiooni. Esimese dirigeerimiskogemuse sai 20 aastaselt Meiningeni sümfooniaorkestrit juhtides. Töötas ka Beriliini ja Viini ooperis, üle poole sajandi tegutses dirigendina.
Looming
Kirjutanud kõiki žanre peale missa ja oratooriumi. Looming jaguneb suures plaanis kaheks:
I lavamuusika ( ooperid )
II instrumentaalne orkestrimuusika
Sümfooniliste poeemidega (1-osaline teos sümfooniaorkestrile; programmiline) sai maailmakuulsaks. Neid on kokku 9, kasutab aluseks kirjandust, eriti filosoofilist kirjandust. Esimene poeem „Don Juan “(1888) – ühe austria luuletaja poeem, milles ülistatakse sõltumatust ja kindlat isiksust. Üks populaarsemaid on „Nõnda kõneles Zarathustra“ (saksa filosoof Nietzsche peateos) Jaguneb 10neks episoodiks.
Lavateosed:
Kokku 14 ooperit. Tuntuim O.Wilde „ Salome “ – nägi sellest näidendit ja vaimustus ; kirjutas ise libreto . Põhjustas tõelise skandaali: dramaatiline sisu, keerulised partiid. Publikule siiski meeldis väga. Tegevus toimub Jeruusalemmas. Herodese tütar Salome on armunud prohvetisse, kes teda ei armasta. Salome haob kättemaksu. Tuntud on sealt „Seitsme loori tants“
(.....Vaatasime DVD-d Royal Opera House „Seitsme loori tants“, kus osades olid
Salome: Catherine Malfitano; Johannaan: Bryn Terfel; Herodes: Kenneth Riegel.... )