E. Grieg ja J. Sibelius (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Jean Sibelius konspekt

Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tsellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadee¬mia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja komposit¬siooniõpingutele. 18891891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892 debüteeris ta diri¬gendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo". Sealt sai algu¬se ka Sibeliuse kui väljapaistva orkestrimuusikalooja karjäär. Samast aastast alga? ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus

Muusika

12

doc

Muusikaajalugu

Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Tsaikovski teosed on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine või midagi muud selletaolist. Ta ei armasta muinasjuttu, mütoloogiat, väliseid efekte ja põnevusega ülevürtsitatud sündmustikku. Inimestega igapäevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased. Edvard Grieg Edvard Grieg sündis 15. juunil 1843 Bergenis. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Ole Bulli õhutusel Liepzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse.

Muusikaajalugu

8

docx

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika

Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ing rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on ,,Romeo ja Julia" ,,Torm" ,,Francesca da Rimini" ,,Itaalia capriccio" ,,Jevgeni Onegin" ,,Jolanthe" ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" tsüklid ,,Aastaajad" ja ,,Lastealbum" Edward Grieg : (1843-1907) Grieg sündis ja suri Bergenis. Ta õppis varakult selgeks klaverimängu, 1858. Aastal kuulis teda Norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull ning soovitas poisil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858-1862 õppiski Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. Varasel loomeperioodil olid tema suurimateks eeskujudeks Schumann ja Mendelssohn. 1863-1865 elas Grieg Tanis , kus jätkas kompositsiooniõpinguid kuulsa Taani helilooja Niels Grieg käe all. 1867

Muusika

4

doc

Heliloojad

Tegeles heategevusega. Kuulame: "La Draviata" sissejuhatust Verdi ooperite eripäraks peetakse ilusat meloodiat ning laulmisviisi, mida nimetatakse bel canto (ilus laul). Kuulame: "Hertsogi laulukest" ooperist "Rigoletto" Verdi ooperite puhul on väga tähtis meloodia, meeldejäävad motiivid. Ta on kirjutatud 26 ooperit. Tema puhul ületab laulja orgestri alati. Pani tohutut rõhku libretole. Kuulame: "Triumfi marss" ooperist "Aida"  EDWARD GRIEG (1843 ­ 1907) Norra helilooja ja pianist. Grieg sündis Bergenis. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu. 12-aastaselt alustas ta iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal alustas ta õpinguid Leipzigi konservatooriumis. Ta õppis seal klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. 1862. aastal lõpetas ta Leipzigi konservatooriumi, 1863 ­ 1865 elas Grieg Taanis, jätkates seal kompsitsiooniõpinguid Niels

Muusika

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869. aastal ja "Die Walküre" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süzeega ooper Parsifal. E. H. Grieg (1843-1907) oli norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Pärast edukaid klaverikontserte kodumaal, siirdus Grieg 1863. aastal Kopenhaagenisse

Muusikaajalugu

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

· Soololaulud ­ kõige populaarsem ,,Vokaliis". Lauldakse mingi hääliku peal, sõnu pole. Kiri Te Kanawa. Koorimuusikat on kirjutanud ta veelgi, eriti just vaimulikku koorimuusikat. Näiteks ,,Vesprid". Vesper on õhtune kirikumuusika. ,,Vespritesse" kuulub 15 vesprit. Kuues esimeses kasutab tekste, mida vene õigeusu kirikutes lauldakse õhtuti ja 9 on hommikuti. 10 aluseks vene ......, 5 kirjutanud ise. ,,Bogoroditse, Djevo, Raduisja" PÕHJAMAADE ROMANTISM Norra: Edvard Grieg (1843-1907) Helilooja, pianist, dirigent, organiseeris erinevaid üritusi, muusikakirjanik. Grieg sündinud ja elanud Bergenis. Talle hakkas muusikat õpetama tema pianistist ema. 12- aastaselt hakkas ise komponeerima. Norra viiuldaja ja helilooja Ole Bulli õhutusel astus Leipzigi konservatooriumisse, lõpetas 1862. kahel erialal: komponist ja pianist. Naases kodulinna. Toimus ülimenukas kontsert. Suurt rolli etendas tutvus ja sõprus ühe teise Norra heliloojaga Rikard Nordraak.

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)