E. Grieg ja J. Sibelius (0)

E. Grieg ja J. Sibelius
1. Jean Sibelius (1865­1957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10­aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15­aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli­ ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina , kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „ Kullervo “. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär .
Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull (Griegi emapoolne sugulane) ning soovitas Griegil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858- 1862 õppisgi Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. Seal ta kuulis Clara Schumanni esitamas oma abikaasa klaverikontserti, kust Grieg sai inspiratsiooni oma klaverikontserdi kirjutamiseks. 1863-1865 elas Taanis, kus jätkas kompositsiooniõpinguid kuulsa Taani helilooja Niels Gade käe all.
2. Tekkisid rahvusromantilised koolkonnad , mille silmapaistvamateks esindajateks olid Sibelius Soomes ja Edvard Grieg Norras. Nad tundsid enim huvi nii oma rahvamuusika kui ka võõraste rahvaste muusikatraditsioonide vastu. Lisaks on Edvard Grieg kirjutanud suure klaverikontserti “Peer Gynt”. Grieg innustus rahvuslikust muusikast. Sibelius kirjutas sümfoonilisi poeeme (3) (Näiteks “Finlandia”). Romantismi ajastul tõusis tähelepanu keskmesse programmiline muusika ning Sibelius kirjutas programmilist muusikat.
3. Kuidas on nende kodumaad toetanud nende panust riigi kultuuri (nii elu ajal kui praegu)? Eduard Grieg ei olnud väga kuulus kodumaal. Ta andis konsterte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal, aga kodumaal ei peetud teda keskpärasest heliloojast kõrgemaks. Norra võimud ei andnud talle taotletud reisistipendiumi, aga pärast Lisztiga kohtumist , kes oli temast vaimustuses, avanesid Griegi ees seni suletud uksed ja ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama. Tema looming mõjutas mõjutas kaasaega ja aitas ette valmistada Norra rahvuslikku iseseisvumist. See eest Jean Sibeliuse muusikal oli olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteeti kujundamisel. Soomlaste sümboliteks on saun , jonn ja Jean Sibelius. Tema loodud ''Finlandiast'' on saanud soomlastele otsekui teine hümn .
4.Noorte muusikute olukord Eestis on suhteliselt hea. Muusikaga tegutsevaid noor on palju. Noorte muusikute õppimisvõimalus eestis on laialdane. Eestis on üle 50 muusikakooli, lisaks muusikakoolile veel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Samuti saab õppida ka Tallinna Ülikoolis. Eestis on ka palju toetusi, konkursse ja ka preemiaid. Noored peavad isehakkajad olema, ehk võimalusi on palju, aga nad peavad need ise üles otsima ja ise ennast kandideerima või mõnel muul viisil end näitama. Ühegi asjaga ei ole elus lihtne algust teha, tuleb lihtsalt ise rohkem vaeva näha. Mõne noorel on head tutvused ja kuulsus saabub kiiremini kui teistel kellel ei ole tutvusi.
Konkursid: Noor Muusik (rahvusvaheline pianistide, viiuldajate ja tšellistide konkurss ), Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss ''Tallinn'', Rahvusvaheline Lepo Sumera nim. noorte heliloojate loomingukonkurss, Chopini konkurss (Läänemeremaade noorte pianistide konkurss), Koorifestival Tallinn, Rahvusvaheline Klaudia Taevi nim. noorte lauljate konkurss, Hendrik Krummi nim. noorte lauljate konkurss.
Preemiad : Noor Laulja, Noor Muusik , Noor Dirigent,