Wagner,verdi,chopin,grieg,sibelius (0)

Richard Wagner :
Saksa, sündis Leipzigis. Varajane huvi kirjanduse ja teatri vastu, proovis näidendeid kirjutada. Õppis muusikat Leipzigi ülikoolis, loomingus Beethoveni,Mozarti, Weberi mõjud. Kirjutas esimese ooperi ja libreto ning ooper kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötas koormeistrina Würtzburgis, muusikadirektorina Magdeburgis, 2 a kapellmeistrina Riias,kus dirigeeris oopereid ja sümfooniakontserte. Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator- muusika ,tantsu, draama ,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt , orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl, hea tervikutunnetus. Suurim teos ooperitetraloogia“Niebelungi sõrmus“(mütoloogia). Tuntud veel „Lendav hollandlane “, „Tannhäuser“, „Lohengrin“, „Tristan ja Isolde“, „Nürnbergi meisterlauljad“, „ Parsifal “.
Kuulamine : meremeeste koor ooperist „lendav hollandlane“-algul pasunad , laulavad u.30 sek pärast
„lohengrin“ pulma koor-pulma marss
Palverändurite koor ooperist „tannhäuser“-kohe alguses laulavad, vahepeal viiuliga, tugev hääl
Giuseppe Verdi:
Itaalia, sündis kirjaoskamatu külakõrtsmiku perekonnas. 7a kohaliku kiriku organisti abiline , 12 Busetto peakiriku organisti õpilane ja hiljem assistent. Üritas saada Milano konservatooriumi, kuid ei võetud vastu nõrga ettevalmistuse pärast. Alustas eraõpinguid Vincenzo Lavigna käe all tänu Antonio Barezzile. Abiellus Barezzi tütrega. Elas Milanos kui La Scalas tema ooper võeti hästi vastu. Järgnes ebaõnnestumisi ja naise surm,mis viis kriisi. Tänu „nabuccole“ sai üleeuroopaliselt tuntuks . Peale seda ooperites poliitikat,sai rahvuslaseks,loosung „ viva verdi“. Hilisemateks eeskujudeks Rossini ja Donizetti. Hiljem abiellus soprani Giuseppina Strepponiga ning ta valiti rahvuskogusse ning senaatoriks. Ei saanud ooper „ aidat “ õigeks ajaks valmis. Kirjutas reekviemi poeedi mälestuseks. Arrigo Boito ja Giulio Ricordi õhutasid uut ooperit kirjutama. Elu lõpp Milaanos,tegeles heategevusega, avas haigla ja eakate muusikute kodu. Matustel oli poliitikuid ,muusikuid, kultuuritegelasi. Ooperid on meloodiarikkad,hääl valitseb orkestri üle,kulminatsiooniks on suured ansambli ja kooristseenid. Kasutas Shakespearei ,schilleri ja hugo kirjandust.
Kuulamine: ooper „aida“-pasunad alguses,marsilaul,järsku hakkavad laulma, kõlab „ gloria “
Ooper „ nabucco “-orjade koor, katkendlikult,hiilimislaul, valsirütm,tuttav laul.
„ rigoletto “-hertsogi aaria -tuttav laul, mees laulab taga it.k.,lõpus haige kõrge hääl.
Fryderyk Chopin:
Poola, sünd varssavi lähistel, isa koduõpetaja mõisas,hiljem pr.keele ja kirj.õpetaja. muusikaline anne avaldus varakult, võrreldud on Mozartiga. 7a kirjutas 2 poloneesi. Pianistivõimed tegid varssavi aristokraatlike salongide tõmbenumbri. Õppis varssavi lütseumis. Suvevaheaegadel koolikaaslaste juures maal, tutvus rahvamussiga,mängis rahvapille, vaimustasid rahvatantsude rütmid. Õppis kompositsiooni varssavi kõrgemas muusikakoolis , õpsilt Jozef Elsnerilt sai teoreetilise baasi. Kriitikud tunnistasid pianistigeeniust,kirjastati viinis Chopini variatsioonid mozarti teemale . Sündmused Poolas sundsid muutma reisiplaane ja seepärast sõitis pariisi kuhu jäi elu lõpuni. Andis pariisis heategevuslikke kontserte, tutvus Liszti, Mendelssohni, Berliozi,Paganiniga. Eelistas rohkem intiimseid salonge esinemisel kui suuri saale. Peam.elatusallikas klaveritundide andmine, sai Pariisi hinnatuimaks klaveripedagoogiks. Kihlatu vanemad ei kiitnud abielu heaks,kihlus katkestati. Hiljem londonis tutvus 6a vanema kirjaniku George Sandiga,elukaaslane 9.aastaks-see kõige õnnelikum periood. Käis mallorcal tervist taastamas, suri tuberkuloosi. Teosed klaveripalad , poloneesid, masurkad.
Kuulamine: etüüd“ revolutsiooniline “-klaveri klimberdamine,kiire
„vihmapiiskade“prelüüd-rahulik,aeglane,vihmapiisa kukkumine
Edward Grieg:
Norra, sündis ja suri Bergenis. Varakult klaverimäng selge. Ole Bulli soovitusel jätkas õpinguid Leipzigi konservatooriumis. Kuulis Clara schumanni mängimas,sai inspiratsiooni klaverikontserdi kirjutamiseks. Eeskujudeks olid Schumann ja Mendelssohn . Elas taanis ,komposeeris Niels Gade käe all. Abiellus oma nõo Nina Hagerupiga,kes oli inspiratsiooniks. Elas oslos,oli eraõps ja dirigent , oli sealse muusikaakadeemia asutaja . Roomas tutvus Lisztiga,kes inspireeris. Dirigeeris Bergeni Filharmoonikuid, rajas villa,kus asub ta majamuuseum. Oxfordi ja Cambridge ’i audoktor. On norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja . Teos Ibseni värssdraamale „ Peer Gynt “- rida palasid.
Kuulamine: „peer gynt“: „hommikumeeleolu“-eelista eestimaist, mägede keskel, koopalaul
„anitra tants“-tantsuline,veits tiksumine, viiul ,triangel
„mäekuninga koopas“(„ trollide tants“)-rütmikas,madal, hiljem satub hoogu,koopas jooksmine
Jean Sibelius :
Soome, sünd.Hämeenlinnas. 10 a mängis klaverit ,esimesed kompostisioonikatsetused. 15a. viiulitunnid. õe ja vennaga musitseerisid pidevalt koos. Õppis helsingi ülikoolis juurat, astus helsingi muusikainstituuti. Õppis ka berliinis ja viinis. Dirigeeris helsingis oma sümfoonilist poeemi „ kullervo “. Oma naise auks nimetas kodu Ainolaks. Teoseid kirjastas saks muusikakirjastus Breitkopf & Härtel. Loomingut hakati esitama ka saksamaal, inglismaal, usas. Oli kõrikasvaja,mille opereerimise järel muutus looming endassesüvenenuks. Reisi usasse katkestas I maailmasõda.
Kuulamine: „ finlandia “ sümfooniline poeem-sünge,hiljem ilus meloodiline osa,lõpus paraad
Laul „finlandia“-tüdrukud laulavad soome k.