Aleksis Kivi Silva Amer 11. klass Elulugu Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana aastal 1834. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel. 11-aastasena viis isa ta Helsingisse õppima, eemärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Aleksis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik. Kevadel 1859 astus ta ülikooli ja 1865 katkestas ta õpingud ülikooli lõpetamata. 1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri olles vaid 38 aastane. Looming A. Kivi kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Teosed: "Bröllopsdansen" "Lea"
18341872 Elulugu Sündinud 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond Sündis külarätsepa peres neljanda pojana 1846 viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja Järgmisel aastal alustas õpinguid Carl Stockuse koolis (18471852) 1857. lõpetas gümnaasiumi Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik 1859 astus ülikooli,kuid 1865 katkestas õpingud ülikooli lõpetamata 1870. aastatel langes Aleksis Kivi alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse 1872. aastal kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis Teosed "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" "Kullervo" "Kanervala" "Kihlus" "Õlleretk Schleusingenis" "Öö ja päev" "Seitse venda" "Margareta" Seitse venda Ilmus 1870. aastal
Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju. ,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elavad 7 venda(ihkavad vabadust laante rüpes, sõltumata tsivilisatsiooni eeskirjadest, tugevad ja jäärapäised mehed, dramaatilised sõlmpunktid: nurjunud kosjaskäik, pagemine laande, metsaonni mahapõlemine, jooks pakase ja huntidega), nii
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK ALEKSIS KIVI ,,SEITSE VENDA" Referaat Juhendaja: Anu Sinimets Antsla 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................................................1 2. Autorist............................................................................................2 3. Teose lühiülevaade..........................................................................3 4. Peaidee..................................
Aleksis Kivi Aleksis Kivi nimi kuulub suurimate hulka soome kirjanduse ajaloos. See märgib murrangut idealiseerivast rahvusromantikast realistlikuma rahvaelu kujutamise poole ja hoopis artistlikumat suhtumist oma ülesandesse seni valitsenud diletantismi asemel. See kahesaja aasta eest toimunud murrang tähendab õieti selle kirjanduse tõusutee algust. Kuid Kivi enese elulugu on üks kurvemaid soome kirjanduse ajaloos. Aleksis Stenvall, nagu oli ta nimi eraelus, sündis 10. Oktoobril 1834 Uusimaa läänis Nurmijärvi kihelkonnas Palojoe külas. Küla asus ligi nelikümmend versta Helsingist. Tema isa oli külarätsep, kuid mõnes mõttes kõige haritum selles piirkonnas, sest peale soome keele oskas Aleksise isa ka rootsi keelt. Nii isa kui ka ema poolt pärines Kivi käsitööliste suguvõsast. Isa jõi aeg-ajalt, ema oli usklik-
moodustasid kaua aega vaimulikud, aadelkond ja vähehaaval ka kodanlased. Ka talupoegkond õppis suhteliselt vara lugema, kuna juba aastatel 1673 andis piiskop Gezelius vanem kogudusele käsu õpetada koguduse liimeid lugema ja seadis nii armulauale võtmise kui ka abielluda soovijate laulatamise eeltingimuseks teatava lugemisoskuse ja ristiusu põhitõdede tundmise. Seetõttu levis kirjaoskus hoogsalt ka alamates kihtides. Seegi ei läind alati lihtsalt, nagu näitab Aleksis Kivi "Seitse venda". Rootsi ajal ilmus raamatuid vähe. Teaduse keeleks oli kogu Rootsi võimu aja peaaegu valdavalt ladina keel; esimene rootsikeelne doktoriväitekiri ilmus Turu akadeemias 1749 (soomekeelne alles 1858 Helsingis). Kirjanduse viljelemine oli keskendunud linnadesse- eelkõige Turu akadeemia lähedusse - ja kiriklatesse ning aadlimõisatesse. 1770 sündis Soome esimene kirjanduslik rühmitus: "Aurora" selts. Rootsi võimu aegne kirjandus jaguneb üldjoontes nelja ossa
elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav, et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho ja Aino Kallas.Aga populaarsed olid sajandi alguses mitme oma eestindatud teosega ka
Kõik kommentaarid