Jean Sibelius (0)

JEAN SIBELIUS

Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna – 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja , üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tšellole kirjutatud pizzicato-pala „Veetilgad“.1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja peenemates perekondades. Enne esinemisi närveeris ta alati, kuigi kuulajateks olid ainult lähimad seltsimehed. Poisikese eas oli ta paljudel konserditel saatepillimängija või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga,orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Tal oli selge soov pärast koolilõppu muusikat edasi õppida, kuid tema pere ei olnud samal arvamusel temaga. Niisiis valis ta juuraõpingud Helsingi ülikoolis, 1885. aastal. Üheksateistkümne aastasena oli ta alustanud oma õpinguid kõrgemas õppeasutuses vägavastumeelselt iseendale . 1885. aasta septembris aga lasi ta end kirja panna Helsingi Muusikakooli ja õppis paar kuud juurat ja muusikat, kuid ta kiindumus muusika vastu võitis ning juurõpingud jäidki pooleli . Muusikakoolis oli Jean Sibeliusele tähtsaim isik selle muusikakooli juhataja Martin Wegelius. Wegeliuse juures õppis Sibelius muusikateooriat, vormiõpetust, harmooniat ja polüfooniat. Helsingi Muusikainstituudis õppis ta viiulit ja kompositsiooni. Täiendas ennast kompositsiooni alal Berliinis ja Viinis. töötas muusikaõpetajana tegutses heliloojana.Esines dirigendina.
Tähtsamad teemad loomingus:
Soome loodus
ajalugu
vabadusvõitlus
eepose“Kalevala”ainestik
Sibeliuse suurteosed mõjuvad enamasti sümfooniliste saagadena. Muusikas leidub unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid dramaatilisi impressionistlikud kõlavärve. Ta oli suur kõlamaalingute meister. Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates , mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Lisaks hulk tema teostest o inpireeritud eeposest "Kalevala".Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani).(Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d- moll , sümfoonilised süidid ja poeemid, teoseid üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat.) Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". süidid "Karelia" ning "Lemminkäinen" (sealhulgas ka " Toonela luik),muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol, õhutatakse vabadusvõitlusele. (võta powerpointist veel) Rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", " Torm "), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika, ja programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja , Põhjala tütred ja Tapiola.Sibeliuse loojatee oli okkaline eelkõige vääritimõistmise tõttu. . Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo -sümfooniaga ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. Muusika on Jutustav, tõsine, põhjamaiselt karm ja rahulik.Esikohal on väljendusrikas, voolav meloodia . Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Sibeliusele meeldis improvisatsioon, seepärast oli talle vastukarva kõik akadeemiline . Suureks eeskujuks pidas Tšaikovski sümfooniaid.Tema muusikale on väga iseloomulikud basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassid täis ähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. Neid töid mängitakse siiamaani kontserdisaalides ja ka salvestatakse tihti. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani. Igal aastal korraldatakse Soomes suurhelilooja mälestuseks Jean Sibeliuse muusikafestivale, millest võtab osa muusikuid üle maailma.