Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Suur Kanjon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Suur Kanjon #1 Suur Kanjon #2 Suur Kanjon #3 Suur Kanjon #4 Suur Kanjon #5 Suur Kanjon #6 Suur Kanjon #7 Suur Kanjon #8 Suur Kanjon #9 Suur Kanjon #10 Suur Kanjon #11 Suur Kanjon #12 Suur Kanjon #13 Suur Kanjon #14 Suur Kanjon #15 Suur Kanjon #16 Suur Kanjon #17 Suur Kanjon #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m1a1n1n1u Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
pptx

Suur Kanjon

Suur Kanjon Kus uuritav objekt asub, kirjeldust + koht kaardil?  Suur kanjon on järskude servadega kivine mäestik Colorado jõe ääres Arizona osariigis USAs.  Ligi kaks miljardit aastat Maa geoloogilist ajalugu on välja toodud, Colorado jõe tõttu, ajast mil Colorado platoo kerkis. Olulisemad üldandmed (numbrilised andmed nt kui vana uuritav „objekt“ on jne).  Suur kanjon on: 1. 446 km pikk 2. kuni 29 km lai 3. saavutab kohati sügavuse üle 1857m.  Suur kanjon on arenenud tänasses vormi ligi 40 miljoni aastaga. Hiljutine uurimus väidab selle vanuseks 17 miljonit aastat, kuigi varem arvati selle vanuseks ainult 5-6 miljonit aastat. Kuidas on uuritav objekt tekkinud?  Kuigi spetsiifilised geoloogilised ajastused on geoloogide poolt kahtluse alla pandud, siis viimased tõendid näitavad, et Colorado jõgi on

Geograafia
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Need levivad peamiselt Põhja- ja Kagu- Eestis (Ugandi lavamaa). Lavamaad on oma kuju saanud jää taandumise ajal ja veerikaste jõgede toimel. Lavamaid liigestavad sügavad ürgorud, mille on uuristanud jääaja lõppedes jääsulamisvesi. Suuremad orundid ehk kõrgustike vahele jäävad laugete veerudega orulaadsed pinnavormid paiknevad Väikese Emajõe alamjooksul ning Otepää ja Haanja kõrgustiku vahel. ((Foto: Hinni kanjon Haanja looduspargis on 300 meetri pikkune ja 15-20 meetri sügavune sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja.)) Mõisted kõrgustik lavamaa madalik ürgorg orund Küsimused 1. Nimeta Eesti pinnamoe suurvormid: kõrgustikud, madalikud ja lavamaad. 2. Võrdle Lääne-Eesti ja Ida-Eesti pinnamoodi. Selgita, mis põhjustab erinevuse. 3. Kirjelda, kuidas mandrijää kujundas erinevaid pinnavorme (kõrgustikud, madalikud, lavamaad, ürgorud, orundid). 4

Euroopa
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
6
pdf

Eesti geoloogia eksami vastused

Eesti ala terrigeenne läbilõige Skandinaavia, Läänemere, Baltimaad, Kirde- 8. Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivimiteks, kui lisada rõhku/

Geoloogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia
thumbnail
37
pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.

Geoloogia
thumbnail
13
pdf

Maateaduse alused

Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. 5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon? Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. 8. Mis on rannavöönd e randla? Rannavöönd e randla on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. 9. Mis on rand? Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab

Maateadused



Lisainfo

üldandmed, teke, geoloogia, rahvuspark, ilmastik, inimmõjud jne.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun