Valge sõstar § Valge sõstar pärineb Lääne- ja Lõuna Euroopast. § Eelistab kergemat ja kuivemat maad. § Korraliku hoolitsuse juures kasvavad nad hästi nii päikesepaistel kui nõrgas varjus. § Päikesepaistel kasvavad magusamad marjad. § Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte rohtunud maad. § Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. ´Jüterbogi valge´ Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel.
soojenemise mõjul kaduda. Nad lisasid ka tõenäolise ajaperioodi, millal muutus võiks aset leida. Arktika merejää sulab (umbes kümme aastat). Gröönimaa jääkilp kaob (umbes 300 aastat). Lääne-Antarktika liustikud kaovad (umbes 300 aastat). Atlandi ookeani termoringlus lakkab, seega jääb seisma ka Golfi hoovus (umbes 100 aastat). Vaikse ookeani piirkonnas hakkavad ilmastikunähtus El Niño ning Lõuna-Ameerika rannikule veelgi kuivemat ilma toov La Niña vahelduma veelgi suurema ebaregulaarsusega (umbes 100 aastat). India mussoonvihmade periood lakkab (umbes aasta). Sahara ja Saheli kõrbete piirkond muutub rohelisemaks/ Lääne-Aafrika mussooniperiood häirub (umbes kümme aastat). Amazonase ürgmetsad kärbuvad (umbes 50 aastat). Põhjapoolkera metsad kärbuvad (umbes 50 aastat).
KÕRB Kerttu Kislõi TUTVUSTUS · Kõrbed asuvad pöörijaante piirkonnas, kus aastaläbi valitseb kõrgrõhkkond · Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb on Sahara, mis asub PõhjaAafrikas · Kaks kõige kuivemat kõrbe on Namibi, mis asub LõunaAafrikas ja Atacama, mis asub LõunaAmeerikas · Surmaorg ja Patagoonia on kõrbed , mis on tekkinud mäestike ja mägismaade varjus KLIIMA · Aastane sademete hulk jääb alla 250 mm (sademeid harva) · Õhk on väga kuiv ja taevas on pilvitu · Päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli · Kaks aastaaega · Kõrbevööndis on õhutemperatuur ööpäevane ja aastane
aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad soojas parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme merelises. paksus, lõimis parima lõimisega on saviliiv- või liivsavimullad 3. Reljeef
Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püsikud, mõned liigid ka ühe- ja kaheaastased rohttaimed või poolpõõsad. Astrid vajavad päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Sobivad tavalised aiamullad, kuid eelistavad huumusrikkamaid muldi. Erandiks on siin Alpi aster, tema eelistab kuivemat lubjarikkamat mulda, kuid ei talu läbikuivamist. Astrid on tundlikud liigniiskuse suhtes. Astreid kasutatakse kiviktaimlates, suuremates või väiksemates lillerühmades, äärisena või meeleoluka reana, üksiktaimena, vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena murus või püsilillepeenras, madalamad liigid- sordid kõrgematele taimerühmadele ääristaimeks, suure grupina puude-põõsaste ees. Sobivad suurepäraselt lõikelilledeks. 3. Astilbe
Soojusnähtused saunas Saun on ideaalne objekt soojusfüüsika nähtuste selgitamiseks. Saunas esineb mitmeid erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud võimalikult hästi suletavaks selleks, et takistada välisõhu juurdevool, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Leiliruumi ehitamisel tuleb arvestada, et ahi koos kerisega vastaks ruumi mõõtmetele, et esineks võimalikult vähe soojuskadusid ja jääksid ainult need, mis on seotud õhuvoolude liikumise suunamisega ja ventilatsiooniga. Konvektsioon Konvektsioon on nähtus, kus soojusülekanne toimub gaasi või vedelikuvoolude edasikandumisel. Konvektsioon hoiab saunas ühtlast temperatuuri. Kerise kohal õhk soojeneb ja asub ringlema. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem tuleb ahjus puid ära põletama. Puude põlemisel vabane...
maad. 2) õhuringlus/tuulte suund- madalrõhkkonnad, kõrgrõhkkonnad. 3) mere mõju kliimale- vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa, mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. A) kaugus ookeanist: mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, sademeid rohkem; mandriline kliima- külm talv, soe suvi, sademeid vähe. B) hoovused: soe hoovus- toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma; külm hoovus- toovad külmemat ja kuivemat ilma. 6) pinnamood- mõjutab õhumasside liikumist (mäestik, tasandik) ASTRONOOMILISED- päikesekiirgus, orbiidi ekstsentrilisus, kosmiline kiirgus Üldine õhuringlus: Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki. K K
Igast pungast võib areneda uus võsu ja hiljem taim. Ja isegi kui olete suutnud juurtest ja võsunditest lahti saada ei ole veel kindel, et olete vabanenud kassitapust. Tema seemned võivad mulla sees püsida idanemisvõimelistena üle kahekümne aasta ja siis üllatada teid uue kassitapu taime ilmumisega. Levi, kasvukoht ja paljunemine Kassitapp kasvab pärismaisena Euroopas ja Aasias. Eestis on ta tavaline. Taim eelistab kuivemat savikat või liivast pinnast. Ta on levinud umbrohi aedades ja põldudel. Kosmopoliitse levikuga, puudub vaid kohati Austraalias, troopikas ja külmas Arktikas ning Antarktikas. Eestis tavaline. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsunditega, vähem ka seemnetega. Seemned idanevad aeglaselt, kuid võivad mullas püsida idanemisvõimelistena rohkem kui 20 aastat.
Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub soomusjas või väikeplaatjas korp. Kuuskede hulgas on väga varjutaluvaid liike (harilik kuusk) ja väga valgusnõudlikke liike (torkav kuusk). Üldiselt, mida sinakamad ja hallikamad on okkad, seda suurem on valgusnõudlikkus ja parem on õhusaastekindlus. Kuivemat kliimat soovib torkav kuusk, merelist kliimat aga sitka kuusk. Esineb täiesti külmakindlaid (nii talve- kui hiliskülmakindlaid) (must, kanada, serbia, torkav kuusk); külmahelli (ida- ja sitka kuusk) ja hiliskülmaõrnu liike (harilik ja ajaani kuusk). Kõrge põhjavee seisuga niiskeid muldi armastavad harilik ja must kuusk, niiskust põlgav on torkav kuusk. Kuuskede maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb märjematel muldadel sageli tormiheidet.
Hoovuste mõju kliimale hoovused mängivad tähtsat rolli soojusvahetuses Maa erinevate piirkondade vahel. Soojad hoovused tekivad ekvaatori piirkonnas ja liiguvad pooluste suunas. Toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Kõrgem vee temp. soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. Külmad hoovused tekivad pooluste piirkonnas ning liiguvad ekvaatori suunas. Toovad kaasa kuiva õhku, mis ei soodusta sademeid ning põhjustavad kuivemat kliimat. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. ÜLESANNE Nimeta maailma tähtsaimad külmad ja soojad hoovused, milline neist ja kuidas mõjutab Eesti kliimat? Tähtsamad soojad hoovused on teiste seas Kariibi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Norra hoovus, Irmingeri hoovus, Brasiilia hoovus, Alaska hoovus, Kuroshio hoovus, Ida-Austraalia hoovus, Mosambiigi hoovus, Madagaskari hoovus ja Nõelaneeme hoovus.
kuumus talutav. Kuna õhk on kuiv, on higi aurustumine kiire ja ei jäta jälgi - higipiisakesi. Niiskemas saunas vastupidi uhkeldatakse rohke higistamisega. Ka siin on põhjus muus, keha on jahedam ja liigne veeaur kondenseerub nahal. Üldiselt on niisket ja samas ka kuuma sauna raskem taluda, sest aurumine on aeglasem suurema õhuniiskusega õhus ja nii võib keha üle kuumeneda. Seda aitab vältida ventilatsioon, mis toob sisse kuivemat õhku ja viib välja niiskemat. Ülekuumenemist aitab vältida keha märjaks kastmisega, siis jahtub keha vee aurustumise tõttu. 3 5. Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C)
Kaugus ookeanist: mereline kliima - pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima - külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe Hoovused: soe hoovus - temperatuur on kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus - temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma Pinnamood: mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/tasandik) kõrgustike tuulepealsetel nõlvadel on sademeid palju absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur (1km= - 6 kraadi langust)
võileivakatted ja -määrded, kuumad ja külmad tomatikastmed, salatid, pastaroad jne. Kergelt nahkjad viljad on suurepärane suupiste nii kaalujälgijale kui igaühele, kes sageli midagi näksida või närida ihkab. Päris krõbedaks kuivanud viljad (ka piprakaunad) võib peeneks jahvatada ning kasutada toitude maitsestamiseks kas pulbrina või koos vähese veega pastaks segatuna. Ja muidugi sobivad kaks kuivemat tomativarianti suurepäraselt kuulsaks õlihoidiseks, mille valmistamine õige lihtsalt käib: paki kuivad tomatid purki, raputa vahele kuivi pitsaürte (pune ja basiilik) või veel parem - samade ürtide värskeid lehti ja võrseid; lisa soovi korral mõned terved röstitud või viilustatud värsked küüslauguküüned või tshilipipra tükikesed; täida purk oliiviõliga või mõne muu taimeõliga. Säilita purki külmkapis, kus ta säilimisaeg praktiliselt
dalmatica) Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica) areaaliks on Aadria mere saared ja rannikuala (Dalmaatsia) Sloveenias. Puu kõrgus on 10-15 meetrid. Okkas on 4-7 cm pikad ning käbid samuti 4-7cm pikad. Eino Laas ,,Okaspuud" kirjastus Altex, Tartu 2004, lk 217 8 Kokkuvõte Must mänd on vähe levinud puu, kuna on valgusnõudlik ja eelistab kasvukohana kuivemat pisut leelisemat pinnast ning ei talu hiliskülmasid. Musta männi erinevaid sorte kasutataksi tihti haljastuses, kuna ta talub hästi saastunud linnaõhku ja on väga dekoratiivne puu. Must mänd kuulub ka pinnast parandavate liikide hulka. Musta männi võra väga varieeruva kujuga, noorelt koonusjas, vanemas eas laiuv, pikkades okstega, sageli muutub vihmavarjutaoliseks. Musta männi koor on hallikaspruun ning vanemas eas tekin paks, pikutilõhenev hallikaspruun korp
Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. Kaugus ookeanist: a) mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem b) mandriline kliima- külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud on suur, sademeid vähe 4. Hoovused: Soe hoovus- temperatuur kõrgem ümbritsevast veest; toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma. Külm hoovus- temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma. 5. Pinnamood Mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/tasandik). Kõrgustike tuulapealsetel nõlvadel on sademeid palju (tõusvad õhuvoolud). Absoluutse kõrguse kasvades langeb õhutemperatuur 1km-6*C Eesti kliimat mõjutavad tegurid: õhumasside liikumine, päikesekiirguse hulk, atlandi ookeani mõju, kohalikud iseärasused. 6. Päikesekiirguse jaotumine. Aastaaegade muutumine on päikesekiirguse muutimise peamiseks põhjuseks; Muutub ka kiirgushulk. Muutub öö ja päeva pikkus. 7
Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) Merehoovused soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma (tõusvad õhuvoolud) külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma (laskuvad õhuvoolud) PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 1 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Igilumi ja jää Igilumi- ja jää hoiavad kliimat jahedana. Samas aga sulades todavad need näiteks jõgesid 2. Maakera kõik paigad ei saa ühepalju soojust ja valgust. Millest see tingitud on? 1p
asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta. ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME KORTSLEHT • Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse. Kortsleht eelistab kasvada päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT
Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. mereline kliima pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas! 5)Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes) mõjutab õhumasside (tuulte) liikumist ( mäestik/ tasandik ) Mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km - 6° C (6)Valitsevad õhumassid, püsivad tuuled) Üldine õhuringlus:
kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala ja võimas õhumassi pööris. Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu. Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni saabumine meie aladele toob senisega võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivalt vaiksem ilm. 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel. Tugevate ja hästi väljakujunenud rõhkkondadega aastal on NAO indeks positiivne, vastasel korral aga negatiivne. Positiivne NAO indeks toob
suurel territooriumil, siis erineb erinevate osade vahel ka kliima ning põllumajanduslik sobivus. Üldjoontes loetakse sealseid parimaid põllmajanduslikke piirkondi ekvatoriaalse kliimaga aladeks, kus on aastaringselt soe ja niiske. Keskmine temperatuur päeval on 25 kraadi, vihmametsades kasvab see 35 kraadini ning ka öösiti ei lange see alla 18 kraadi. Nagu ka kliima ja pinnamood, on ka mullastik üle Kongo väga erinev – idas leidub mineraalirikkast vulkaanilist mulda, savannides kuivemat, kuid ka sealsetel jõeäärsetel aladel on muld toitainerikas ja viljakas, Kesk-Kongos on huumuserohked ja niisked mullad, mida katavad praegu vihmametsad. Seetõttu ongi võimatu igal pool riigis tegeleda põllumajandusega – territooriumile jäävad nii mägised alad kui ka kuivad ning viljatud mullad. Tänu Kongo poliitiliselt ebastabiilsele seisule on raske loota, et põllumajanduslikku maad arendataks või loodaks paremaid tingimusi
11 Euroopa lehis (Larix decidua) Kirjeldus: Sirgetüveline koonilise võraga puu. Kiirekasvuline, 30 aastane puu võib heades tingimustes kasvada kuni 15 meetri kõrguseks. Noored võrsed hallikaskollased. Okkad õrnad, heledamad rohelised, sügisel kuldkollased. Okkad moodustuvad aprilli lõpul, varisevad novembris. Kasvukoht: Kuigi on valgusenõudlik, kasvab edukalt ka poolvarjulises kohas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab kuivemat pinnast. Euroopas kasutatakse laialdaselt linnade ja tööstusrajoonide haljastamiseks. Kannatab hästi pügamist ja sellepärast kasutatakse hekitaimena. Sobib suurematesse eraaedadesse või taludesse. Harilik sarapuu ´Red Majestic´ (Corylus avellana ´Red Majestic´) Kõrgus 2 m, laius 1,5-2 m. Lehestik punakasroheline. Väga dekoratiivsete keerdus okstega soolopõõsas. Raagus põõsal on keerdunud võrsed eriti hästi näha. Lehed on kortsus ilmega.
TUULED SUUDAVAD VETT MÕJUTADA KUNI 100 MEETRI SÜGAVUSENI Soe hoovus- vee temp on kõrgem kui ümbritseva vee oma ( Ekvaatorist pooluste suunas) Külm hoovus- vee temp on madalam kui ümbritseva vee oma. (Poolustelt ekvaatori suunas) El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasajusid La Nina- Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab rannikul veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Atmosfääri front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel( külm ja soe või kuum ja niiske) Tsüklon ehk madalrõhkkond- ümbritsevast atm madalama õhurõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Evaporatsioon- aurumine Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek Õhuniiskus- õhus leiduv veeaur
saanud oma nime. Küprose vapp on aastast 1960. Selle kollasel kilbil näeme rahu sümboliseerivat õlipuuoksaga tuvi ning seal all on arv 1960, mis märgib riigi iseseisvumis aastat. Kilpi ümbritseb õlipuuokstest pärg. Hümni pealkiri on eesti keelde tõlgituna ,, Hümn vabadusele". Hümn on Küprosel Kreekaga ühine. Küprose rahvuslill on roos. 3 2.3. Kliima Kõigist Vahemere saartsest pakub Küpros kõige soojemat ja kuivemat kliimat. Saarel valitseb soe lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on pikad, kuumad ja kuivad, talved jahedad ja niisked. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, nendel aegadel võib temperatuur ületada 40°C. Samas on keskmine temperatuur suvel umbes 30°C. Vältimaks kuuma aja perioodi oleks kõige parem Küprost külastada märtsist kuni mai lõpuni või siis septembris ja oktoobris. Nendel aegadel püsib ilm meeldivalt soe ja temperatuur püsib 25°C ringis
Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Kui on tsüklon, siis liigub õhk keskmest väljapoole ja õhurõhk suureneb, kui antitsüklon, siis keskmest väljapoole õhurõhk väheneb. Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu. Antitsükloni saabumine meie aladele toob senisega võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivalt vaiksem ilm. Mis on külm front? Külm õhk liigub sooja õhuga alale Mis on soe front? Soe õhk liigub külma õhuga alale Mis on inversioon? kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates[1]. Mis on tsüklon e madalrõhkkond? Ümbritsevast õhust madalama rõhuga ala Antitsüklon? Ümbritsevast õhust kõrgema rõhuga ala
· Niiskuspelglik. Kaukaasia tähtpea Scabiosa caucasica Kaukaasia tähtpea Scabiosa caucasica · Kõrgus 30-70 cm. · Suured kobaras õisikud. Õitseb pikalt juuni kuni september. · Tavaline parasniiske aiamuld. Roomav kipslill Gypsophila repens Roomav kipslill Gypsophila repens · Kõrgus 15-35 cm. · Roomavate, tipust tõusvate vartega puhmik. · Roosad või valged õied. · Päikseline kasvukoht. · Eelistab kerget kuivemat, toitaineterikast aiamulda. Ei talu liigniiskust! · Kasutamine: kiviktaimla, müüriääred, nõlvad. Hambuline kobarpea Ligularia dentata Hambuline kobarpea Ligularia dentata · Kõrgus kuni 1 m. · Õitseb august kuni september · Kasvukoht päikseline kuni poolvari. · Parasniiske kuni märg, huumusrikas aiamuld. · Ei talu kuiva mulda. · Kasutamine: veekogude kaldad, taustataim, püsilillepeenrad. Hesse kobarpea Ligularia x hesse
Külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas. 17. El Nino ja La Nina El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasajusid, mõjud ulatuvad üle maakera La Niña on vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat 18. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse ka küllastamata ja küllastatud niiskust. Absoluutseks niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. ( g/m3 ) Suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja
õitsele löönud, tootes 15 miljonit pudelit aastas. Eestis on saadaval nii maja esindusvein, traditsioonilisel meetodil valmistatud Chardonnay Brut (160.-), kui lihtsustatud sampanjameetodil (käärimine magnumpudelis, aga sademe eemaldamine ja magususe fikseerimine survemahutis) tehtud sari Törley Classic (Bottle Fermented), sec ja demi-sec. Neid julgeks mõistlikku hinda arvestades eeskätt soovitada. Kõige tuntum on odav Charmat' mootodil tehtud veinirida, mille seast leiab nii kuivemat kui päris magusat. Törley Classic Bottle Fermented demi-sec : aroom puuviljane, tunda melonit ja ananassi. Maitse täidlane, magusapoolne, aga tasakaalus, selles magus virsik, ananass, veidi muskaati. (80.-) Törley Chardonnay brut : hästi peen mull, aroomis vaadi- ja küpsemislõhnad. Maitse mõrkjas, tammine, selles ürdid, piprad, veidi pirni. Täidlane laagerdatud vein. (120.-) VargaBalatoni-äärne veinitööstus, mis täidab meie veinikaupluste riiuleid odavate Ungari
inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. La Nina- vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi külmemat ja kuivemat kliimat. Laamade liikumine, põrkumistüübid- Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid- laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. Laiuskraade määratakse alates
ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja -tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid: soojal poolaastal ilma jahenemine ja sademed; külmal poolaastal ilma soojenemine ja lumesadu. Antitsüklon toob selgemat ja kuivemat ilma: soojal poolaastal mõnikord kuumalaine ja põud, külmal poolaastal käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm Külm front "lükkab" soe frondi ülesse; 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? NAO ehk Põhja-Atlandi ostsillatsioon on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas
peale(soe front) - pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti(kiirgab soojust)külm õhk kogneb lohkudesse, orgudess El nino on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La nina on vastupidine nhtus, kus Vaikse Ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Niiskus ja pilved Sublimatsioon - tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Evaporatsioon - aurumine Kondenseerumine - gaasilisest olekust vedelasse üleminek Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veearu. Vastavalt veeauru kahele olekule(küllastamata ja küllastatud) eristatakse ka küllastatud niiskust Absoluutne niiskus - ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduvaveeauru massi grammides Suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks nim
quinquefolia Click to edit Master text styles 25m (1aasta = 3m) Second level Päikseline Third level Fourth level Fifth level Alpi elulõng CLEMATIS alpina Click to edit Master text styles3m Second level Õitseb mais Third level Soojakasukohta, Fourth level Fifth level kuivemat lubjakat mulda väänduv Siberi elulõng CLEMATIS sibirica Click to edit Master text styles 6-7m Second level väänduvad Third level Fourth level Fifth level Püst-elulõng CLEMATIS recta Click to edit Master text styles 1m Second level Päikesepaisteline ,k Third level Fourth level mulda
33, joon.34) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-60 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge püstine puhmik. Lehed: meenutavad kõrreliste lehti. Õied või õisikud: Püstiste lillakaspunaste õisikutena, alustab õitsemist õisiku tipust. Väikesed, putkõitest koosnevad korvõisikud tähkjad õisikud. Puhkevad õitsele augustis. Liigi eritunnused: tärkavad kevadel hilja, õis meenutab nuia. Kasvukoha nõuded: vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuivemat kuni parasniisket vett läbilaskvat aiamulda. On talvel tundlik liigniiskuse suhtes. Kasutamine haljastuses: suuremas kiviktaimlas, püsilillepeenras. Joonis 33. Tähkjas liatris (http://www.eattheweeds.com/liatris-dotted-blazing-star/) Joonis 34. Tähkjas liatris Kasutatud kirjandus: Calmia. Liatris Liatris sp. Kättesaadav http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/liatris.htm. 10.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=233&art=271. 10.09
Kuid kohe pärast tühjendusraiet pole veel võimalik põllumaad harida, sest pinnses on veel puujuurikad. Selleks et pinnas põllumaaks muuta, põletatakse metsast allesjäänud ala, saades nii ebameeldivatest juurikatest kiiresti lahti. Kui juhtub olema kuiv, siis võivad need tuled kontrolli alt väljuda ja levida teistesse lähedalasuvatesse metsadesse. See juhtus Kalimantanil aastatel 1997-1998, kui El Nino hoovus tõi tavalisest tunduvalt kuivemat õhku. Seetõttu väljusid tulekahjud sedavõrd kontrolli alt, et kokkuvõttes põles maha 9.7 miljonit hektarit maad. See on võrdne peaaegu kahe Eesti pindalaga. Indoneesia pooleses osas põles maha 6.5 miljonit hektarit maad, millest üle poole oli kaetud metsaga. Kuigi Indoneesia valitsus väidab, et metsamaade põletamisega tegelevad vaid väikefarmerid, siis satelliitfotodest on näha et 1997. aasta
On aretatud palju sorte. Viljad on väga erineva suuruse, kuju ja värvusega. On hele- ja tumekollaseid, rohelisi, kollakaspruune ja erivärvilisi joonisega vilju. Viljaliha on õrn, mahlane, lõhnav, magus, oranzikas või kreemikaskollane, harvemini valge või rohekas. Melon sisaldab sordist olenevalt 4-18%, keskmiselt 7-12% suhkruid. Orgaanilisi aineid on vähe. Melon on soojanõudlikum ja vajab rohkem päikest ning kuivemat õhku kui kurk, seda tuleb arvestada, kui teda lavades kasvatatakse. Ka Eestis on kohati melonit lavas kasvatatud, sobivaim temperatuur on seejuures 25 kraadi ja õhu niiskus kuni 60%. Juurekael ja selle lähedal olev varreosa ei tohiks märjaks saada, sest need on väga õrnad mädaniku suhtes. Söögiks tarvitatakse meloneid valminult, mitte enne valmimist nagu kurke. Suurem osa süüakse värskelt, kuid kasutatakse ka kuivemalt, keedisena ja kompotina, kusjuures kompotile lisatakse
rakkudes pinge. Kui aga ümbritseva keskkonna soolsus on suurem raku omast, siis imetakse rakk veest tühjaks. Sellistnähtust nim osmoosiks. 21) 22)Keskkonnamuutusi uurides tuleb arvestada nende erinevate tingimuste koosmõju e. süngeismi. Erinevad liigid taluvad füüsikalisi ja keemilisi keskkonna muutis erinevalt. Tihti on mõtekas selgitada katseliseltm talusvus ja optimaalala. Iga liigi jaoks on tingimused, kus nad end hästi tunnevad erinevad. Nt mõned taimeliigid eelistavad kuivemat aga teised seevastu niiskemat kliimat.(joonis.vihikus ja ka konspektis). Piirkonda maksimumist miinimumini nim. Organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas ehk optimaalalas. 23)Liebigi miinimumi reegel-seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element(ressurss), mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis).
kaks maksimumi ja kaks miinimumi. Mets ja tuul, tuule mõju metsale: Õhu liikumine avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2-rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Transpiratsiooni intensiivistudes suureneb ka mullast omastatava vee ja toitainete hulk, mis omakorda kiirendab assimilatsiooni. Tugev tuul suurendab aga liigset aurumist lehtedest ja võib niiskusepuuduse korral põhjustada taimede närbumist. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, kask, tamm. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (kask, kuusk, mänd, lehis, nulg jt.).
Raskematel muldadel saab rukist kasvatada mulla struktuuri parandava eelvilja (näit. ristik) järel. Turvasmullad talirukki kasvatamiseks ei sobi, sest turvas paisub ja tõmbub temperatuuri kõikudes kokku (varakevadel) ning rukki juured võivad rebeneda. Nisu Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 paljasteralist (valmimisel eralduvad terad sõkaldest) nisuliiki harilik e. pehme nisu ja kõva nisu; Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte kuna kõva nisu vajab kasvuks kuivemat ja mandrilisemat kliimat. Nisul esinevad nii tali- ja suvivormid. Suvinisu kasvupind oli 2010. a. meil ~80 000 ha, talinisu ~41 000 ha. Talinisu annab reeglina suuremat saaki kuid suvinisu kasvatamisel jäävad ära talvitumisega seotud riskid. Eesti nisu sisaldab keskmiselt 9...15% proteiini, kleepvalku on terades 25...40%; toorkiudu 2...3%, rasva ~2% ja tärklist ~65%. Nisu kasutatakse toiduviljana (leib, sai, kondiitritooted,
on pidevalt palav ja väga niiske, sajab aastas 1500-2000mm 19. El Nino ja La Nina El Nino on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La Nina on vastupidine nähtus, kus Vaikse Ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat 20. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Küllastumata ja küllastunud niiskus. Abs niiskus nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus oleva veeauru massi grammides (g/m 3) , suhteline niiskus on protsendides, eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse g/kg. Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastunud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud
Kuna aastane juurdekasv on suurem noortes ja keskealistes puistutes, siis just noored metsad on intensiivsed süsiniku sidujad. Mets ja tuul Õhu liikumi mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuule kiiruse surenedes assimilatsioon intensiivistub. Tuule mõju oleneb ka lehtede suurusest: mida suuremad on lehed, seda vähem mõjub neile õhu liikumine. Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Tormikahjustused metsades: - tuul kiirusega 15-20 m/s murrab puuoksi, kui tuule kiirus on üle 20 m/s, võivad üksikud puud tormi käes murduda – tormimurd – kui torm murrab puu tüve
Võrsed siledad ja läikivad, algselt punakad, siis tumehallid ning täiskasvanuna pruunikad. Puit on helekollasest kuni pruunini ja maltspuit kreemikasvalge. LEHED Lehestik tihe, siledad, tugevate hõlmadega, 8-15 cm pikad.Sügisel muutuvad lehed kollaseks. ÕIED, VILJAD Õied on kollased oranzi mustriga, kuni 6cm läbimõõduga meenutavad tulbiõit. KASVU- Vajab valgusküllast, liivakat kuni rammusat, kuivemat pinnast. Eestis ei talu lagedal TINGIMUSED kasvamist. Vajab esimestel aastatel talvekatet. Noored taimed väga külmaõrnad, hiljem külmakindlus paraneb. KASUTAMINE Tulbipuu kerge puit sarnaneb paplite omaga. Sellest saab edukalt teha vineeri, mööblit, muusikariistu, paberit ja ehituspuitu. Eestis kasutatakse peamiselt soolopuuna. Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Areaal Harilik tulbipuu Liriodendron tulipifera Leht
Saksamaal. Sordile on iseloomulik suhteliselt hiline küpsemine. Riesling peegeldab üsna täpselt oma mullastikku ehk siis mineraale, milles ta kasvab. Rieslingul on kõrge ekstraktitasand veini mittelenduvad osakesed. Temas on palju suhkrut ja palju happelisust, sisaldab palju aromaatseid monoterpeene. Saksamaal võib Rieslingust saada veine, mille alkoholitase on äärmiselt madal ja vaevu tajutav. Austraalias kasvanud Rieslingust aga saadakse tugevamat ja kuivemat veini. Riesling on selline sort, mis ei armasta tamme, seega enamasti ei tunne Rieslingu veinides tamme maitset. · Välimus: vesivalge kuni õline kollane. · Lõhn: lilled, puuviljad. Jahedamas kliimas kasvanud Riesling lõhnab õuna, virsiku, greibi, soojemas kliimas aga mango, papaia, anananassi järele. · Maitse: maitse on sarnane lõhnale (puuviljad) kuid ühtlasi annab edasi ka pinnasemineraalide maitset.
Konkreetne liik: igihaljas kaerand (Helictotrichon sempervirens) Taime kõrgus ja läbimõõt: 50-60 cm kõrge, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: Lehestik igihaljas, sinakashallid Õied või õisikud: Õisikud suured, kõrrevärvi Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: Eestis pole täielikult igihaljas, mistõttu igal kevadel tuleb puhmikut tagasi lõigata rohelise osani (mitte madalamale kui 20 cm) Kasvukoha nõuded: Päikeselembene, eelistab kuivemat mulda Kasutamine haljastuses: Pinnakatteks, amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda- kiviktaimlasse Joonis 58. Igihaljas kaerand (http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=387&cid=158&cgid= ) 62 Joonis 59. Igihaljas kaerand 63 Haguhein (Koeleria) Konkreetne liik: vesihaljas haguhein (Koeleria glauca) Taime kõrgus ja läbimõõt: 20 - 40 cm kõrge, 20 - 30 cm lai Taime välislaadi kirjeldus: puhmik
laius kuni 0,8 cm. Õied või õisikud: Kahesugulised viietised kuldkollased õied. Õie läbimõõt 1,5¼3 cm ning õiekate kaheli. Paiknevad okstel üksikult lehekaenaldes või väikeste tipmiste hõredate kobaratena, vahel kännastena. Õitseb juunist augustini Liigi eritunnused: väga dekoratiivne õitsemise ajal. III kategooria kaitsealune taim. Lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini, neist valmistatakse teed. Kasvukoha nõuded: eelistab lubjarikast kuivemat, kuid huumusrikast pinnast. Valgusenõudlik. Kasutamine haljastuses: Väga dekoratiivne õitsemise ajal. Õitsemisaeg on väga pikk. Kasutatakse haljastuses üksikpõõsastena, rühmadena ja madala hekina. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/psasmara2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_poosasmaran.html http://www.hot.ee/ihastepuukool/muu18.html 3.9 Leeder (Sambucus) Konkreetne liik: punane leeder (Sambucus racemosa)
temperatuur. Külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas El Niño – nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La Niña – vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning keeravad ekvaatorile lähenedes läände e. avaookeani suunas. Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul tõusuhoovuse e. külma ning toitaineterikka vee ookeanisügavustest ülespoole liikumise, mis muudab Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks. El Niño korral muutub olukord vastupidiseks. Püsivad
puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Täieliku tuulevaikusega võrreldes intensiivistub assimilatsioon õhu liikumiskiiruse suurenedes esialgu oluliselt, tuule kiiruse edasisel suurenemisel aga aeglustub taas. Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Tuule kiirus 0,2-0,3 m/s suurendab transpiratsiooni tuulevaikusega võrreldes ligikaudu 3 korda. Transpiratsiooni intensiivistudes suureneb ka mullast omastatava vee ja toitainete hulk, mis omakorda kiirendab assimilatsiooni. Tugev tuul suurendab aga liigset aurumist lehtedest ja võib niiskusepuuduse korral põhjustada taimede närbumist. Seda võib tähendada kuivade ilmade korral eeskätt tõusmete ja järelkasvu puhul raiestikel.
sademeid rohkem o mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe Hoovused suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas. o soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma (tõusvad õhuvoolud) o külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma (laskuvad õhuvoolud) Pinnamood: o mõjutab õhumasside (tuulte) liikumist (mäestik/tasandik) o mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) o absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km - 6°C 11. VEE JAOTUMINE MAAL Vee esinemine vedelal, tahkel ja gaasilisel kujul on vajalikud elu säilitamiseks Maal.
raskesti omastatavat vett. 88. Tuule mõju ja tähtsus puittaimedele Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (pappel, kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Nähtust, mil puu tormi käes tüvest murdub, nimetatakse tormimurruks. Tormiheite korral paisatakse puud ümber koos juurtega.
soolsuse tõttu. Kliima kujunemine- Hoovused mängivad rolli soojusvahetuses Maa erinevate piirkondade vahel. Soojad hoovused( tekivad ekvaatori piirkonnas ja liiguvad pooluste suunas) toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. Külmad hoovused( tekivad pooluste piirkonnas ning liiguvad ekvaatori suunas) toovad kaasa kuiva õhku, mis ei soodusta sademeid ning seetõttu põhjustavad ka kuivemat kliimat. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. 26. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Setõttu on ülekaalus lainte kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna astangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliitsesse aluspinnakivimisse siis nimetatakse seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks.Kulutusrannikutele on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk
Soojad hoovused- on hoovused, mis kannavad endaga ümbritsevast veest soojemat vett. (liiguvad pooluste suunas) Toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. Külmad hoovused- on hoovused, mis kannavad endaga ümbritsevast veest külmemat vett. (liiguvad ekvaatori suunas) Toovad kaasa kuiva õhku, mis ei soodusta sademeid ning seetõttu põhjustavad ka kuivemat kliimat. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. 26. SELGITAB MERE KUHJAVAT JA KULUTAVAT TEGEVUST JÄRSK- JA LAUGRANNIKUTEL; TOOB NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Setõttu on ülekaalus lainte kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna astangud ja suure kaldega nurgad
88. Tuule mõju ja tähtsus puittaimedele Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii otsest kui ka kaudset mõju. Õhu liikumine mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuul kannab lehtede pinnalt ära CO2-vaese õhu ja toob asemele õhku, mis on CO2 -rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (pappel, kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Nähtust, mil puu tormi käes tüvest murdub, nimetatakse tormimurruks. Tormiheite korral paisatakse puud ümber koos juurtega.
annaabi.ee 
