Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sherlock Holmes (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Sherlock Holmes ( ligikaudne hääldus [šerlok hõumz]) on Arthur Conan Doyle 'i tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis.
Sherlock Holmes
Sherlock Holmes - The Man with the Twisted Lip.jpg
Sherlock Holmes ( Sidney Paget illustratsioon , 1891 )
Sünniaeg 1854
Surmaaeg pärast 1923
Rahvus inglane
Sugu mees
Perekond Vennad Mycroft Holmes
Amet eradetektiiv
Tegelaskuju autor Arthur Conan Doyle
Sherlock Holmesi sümbolid
Algselt kavatses Arthur Conan Doyle panna ta eesnimeks Sherrifold aga mõtles ringi ja nimeks sai Sherlock.
Sherlock Holmes on peategelaseks 60 kriminaalloos. Tema eradetektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal.
Alates 2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemistry auliige[1].
Oma tegelaskuju loomisel olid kirjanikul eeskujuks detektiivid C. Auguste Dupin Edgar Allan Poe ja Monsieur Lecoq Émile Gaboriau' kriminaaljuttudes.
Kohtudes doktor Watsoniga 1881. aastal, üüritakse kahe peale poissmeestekorter Baker Street 221B.
Doktor Watsoni kirjelduse järgi oli Sherlock Holmes kuus jalga pikk ning kõhna kehaehitusega. Silmavaade terav ja läbitungiv, välja arvatud päevadel, mil ta tarbis kokaiini. Käed olid tal alati kemikaalidest plekilised ja tindised. Holmesi iseloomustasid reeglipärased harjumused ja vaiksed elukombed . Ta jälestas igasugust seltskonda.
Kuulsa detektiivi teadmiste
Vasakule Paremale
Sherlock Holmes #1 Sherlock Holmes #2 Sherlock Holmes #3 Sherlock Holmes #4 Sherlock Holmes #5 Sherlock Holmes #6 Sherlock Holmes #7 Sherlock Holmes #8 Sherlock Holmes #9 Sherlock Holmes #10 Sherlock Holmes #11 Sherlock Holmes #12 Sherlock Holmes #13 Sherlock Holmes #14 Sherlock Holmes #15 Sherlock Holmes #16 Sherlock Holmes #17 Sherlock Holmes #18 Sherlock Holmes #19 Sherlock Holmes #20 Sherlock Holmes #21
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mobin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Arthur Conan Doyle

Arthur Conan Doyle 1) Kes on A. C. Doyle'i teoste kõige kuulsam tegelane? Detektiiv Sherlock Holmes. 2) Millal avaldas A. C. Doyle oma esimese loo Sherlock Holmesist? Aastal 1887. 3) Kus elasid Sherlock Holmes ja doktor Watson? Mrs Hudsoni majas Baker Street 221-B. 4) Kes oli Sherlock Holmesi kõige suurem vastane? Doktor Moriarty. 5) Mis peatükis laseb Doyle Sherlock Holmesil kaduda? Peatükis ,,Viimane probleem" 6) Miks pidi Doyle peale Holmesi kaduma laskmist oma detektiivi uuesti ellu äratama ning temast jälle lugusid kirjutama? Sest lugejad nõudsid ning ajakiri, kus Holmesi lood ilmusid, kaotas 20 000 lugejat. 7) Mitmesse keelde on tõlgitud Sherlock Holmesi lugusid? Viiekümnesse keelde. 8) Mida kirjutas A. C. Doyle veel lisaks Sherlock Holmesi lugudele?

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Arthur Conan Doyle

Arthur Conan Doyle Sündis 22.mail 1859 Sotimaal Edinburghis. Ta õppis arstiteadust ja avas 1882. aastal oma praksise. Kuid patsiendid ei kiirustanud noore doktor Doyle´i juurde ja ta hakkas pikkadel ootetundidel jutustusi kirjutama. Kuigi Doyle´i esimesed jutustused ei olnud edukad, saavutas tema esimene Sherlock Holmesi romaan "Etüüd punases" jalamaid edu. Holmesi prototüübina kasutas Doyle üht oma õppejõudu, dr. Joseph Belli. Bell ei olnud silmapaistev mitte üksnes oma patsientide haiguste diagnoosimises, vaid ka nende välimuse, tausta ja kommete põhjal nende kohta järelduste tegemises. Belli tähelepanuväärse vaatlus- ja järeldamise oskuse kandis Doyle üle Sherlock Holmesile ning tänu sellele suudab kuulus detektiiv noppida oma klientide kummalistest, salapärastest ja

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Baskerville koer

Baskerville'ide koer A. Conan Doyle teos Baskerville'ide koer algab Sir Charles Baskerville'ga, kes on oma sajanditevanuses mõisas salapäraselt surnud ning tema pärija Henry, kes on kuulnud legendi suguvõsa läbi sajandite jälitavast koerast, kutsub asja uurima Londoni kuulsaima detektiivi Sherlock Holmesi. Kuna tegu on huvitava juhtumiga, alustab Sherlock Holmes uurimist. Alustuseks saadab ta doktor Watsoni Baskerville Halli, kes annab Holmesile teada, mida on teada saanud. Esimeses kirjas on juttu nõmmele põgenenud sunnitöölisest, miss Stampletonist ja tema vennast, Charles Baskerville surmapaigast, doktor Mortimerist ja ka Barrymore'idest. Järgmises kirjas on sündmusi veel rohkem, näiteks jälitasid Henry ja Watson mr. Barrymore'i nõmmele, kus ta viis põgenenud sunnitöölisele süüa ning Watson sai teada, et see sunnitööline on mrs

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Etüüd punases sisukokkuvõte

"Etüüd punases" Autor: Arthur Conan Doyle Arthur Conan Doyle oli Soti kirjanik, luuletaja ja arst. Ta on tuntud ennekõike Sherlock Holmesi ja Professor Challengeri lugude autorina. Tegevuse aeg ja koht: Raamat koosneb kahest osast: I osa (Endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest) tegevuse ajaks on aasta 1881. Tegevus toimub Londonis. II osa (Pühakute maa) tegevus toimub aastatel 1847-1860. Tegevuspaigaks on Utahi piirkond Põhja-Ameerikas. Tegevus liigub ka Euroopasse, käiakse Pariisis, Peterburis, Kopenhaagenis ning jõutakse lõpus ka Londonisse. Peategelased:

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Etüüd punases

''Etüüd punases'' A.C.Doyle Mina lugesin läbi Arthur Conan Doyle raamatu ''Etüüd punases'', kus detektiiviks oli Sherlock Holmes. Talle oli kaaslaseks endine sõjaväearst Watson ja ka detektiivid Lestrade ja Gregson, kes püüdsid kõigest väest seda juhtumit ära lahendada, kuid sattusid alati valedele jälgedele. Gregson'i ja Lestrade'i oli raamatus kujutatud natuke üleolevate, kuid Sherlocki suhtes austavad, ullikestena. Watson see eest oli kujutatud üpris tasakaaluka kujuna, kes oli alatihti pahviks löödud Sherlock Holmesi teadmistega. Sherlock Holmes oli äärmiselt üleolev tegelaskuju

Kirjandus
thumbnail
2
docx

“Punapäiste Liiga” Arthur Conan Doyle

Kriminaalromaani lühikokkuvõte "Punapäiste Liiga" Arthur Conan Doyle Kirjanikust: Arthur Conan Doyle (22. V 1859- 7. VII 1930) oli inglise kirjanik. Ta oli elukutselt arst. A. C.Doyle sai kuulsaks detektiivijuttude sarjaga, mille kangelane on erakordse vaatlus- ning deduktsiooni võimega meisterdetektiiv Sherlock Holmes. Tegelased: Sherlock Holmes, John Watson, Jabez Wilson, Vincent Spaulding, Duncan Ross, Peter Jones, mr. Merryweather. Lühikokkuvõte: Ühel hommikul läks dr. Watson Baker Street-ile oma head sõpra külastama. Sisse astudes nägi ta kedagi toas Holmesiga juttu ajamas. Selgus, et see oli Jabez Wilson. Dr. Watson uuris Wilsoni hoolikalt. Wilson oli keskeas väga punaste juustega mees. Mr. Wilson selgitas kõigile oma muret.

Kirjandus
thumbnail
2
docx

ETÜÜD PUNASES

"Etüüd punases" on lugu sellest, kuidas Sherlock Holmes lahendas Joseph Stangersoni (ja hiljem Enoch Drebberi) mõrva. Raamat on kirjutatud Dr. John Watsoni, Afganistani pensionile jäänud sõduri ja arsti vaatenurgast, kes saadab Holmesi tema uurimistöödel viktoriaanlikus Inglismaal. Kohtudes Holmesiga vana sõbra kaudu, on Watson üllatunud tema geniaalsest vaatlusoskusest ning nad lepivad kokku, et nad on korterikaaslased ja jagavad korteri üüri Baker Street 221B. Kui politsei (peadetektiivid Lestrade ja Gregson) ilmub nende ukse taha, olles

7-12 klass, eesti keel, kirjandus
thumbnail
2
doc

Agatha Christie elulugu

sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Kriminaalromaani kui zanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson). Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun