Vepsalased ja vepsa keel (0)

Maidla Põhikool
Vepsalased ja vepsa keel
Referaat
Koostas:
Klass: 9.klass
Maidla 2011
Sissejuhatus
Vepsalased on eksisteerinud juba väga pikka aega, kuid nende rahvus hakkab tänapäeval välja surema. Vepsa keel on segunenud läbi aegade mitme eri keelega ja saanud sealt mõjutusi. Samuti on vepsalased vahetanud oma asualasid olude sunnil ja rännanud ühest kohast teise.
Ajalugu
Esma kordselt mainiti vepsalasi 6. sajandil, neid mainis idagooti ajaloolane Jordanis, nimetades neid Vasiks või Vasinaks. Vene kroonikates on mainitud vepsalasi teadaolevalt esimest korda 9. sajandil. Peale 13. sajandit vepsalasi enam ajalooallikates ei mainita. 1929. aastal tutvustas uuesti A. J. Sjörgen vepsalasi teadusmaailmale, kui ühe soome- ugri rahvana.
Vepsalaste elamispaik ulatus arvatavasti sel ajal Laadoga kagurannikult Valgjärveni. I ja II aastatuhande vahetumisel liikusid vepsalased põhja poole, üle Sviri jõe. Sinna poole minnes segunesid nad karjalastega ja tänu sellele sai karjalaste keel endale juurde kaks murret: aunuse ja lüüdi murde.
9. sajandil osalesid vepsalased Kiievi-Vene loomisel. See riik asus tänapäeva Venemaa, Valgevene ja Ukraina aladel ja riigi keeleks oli vanavene keel, mis ilmselt slaavistas teatud osa vepsa keelest.
Peale 13. sajandit said vepsalastest riigi talupojad, lõuna pool aga mõisa talupojad. Kapitalism tungis vepsalaste ellu 19. sajandil.
1926. aastal oli vepsalasi NSV liidus 32 800 ning nede arv oli kasvamas . 1920. aastal loodi vepsalaste asualadele 24 rahvus külanõukogu, millest osa aga kaotati 1937. aastal.
Sõja ajal, neljakümnendatel, jagati vepsa lastele soome keelset haridus . Ka sõja ajal läksid osad vepsalased soome poolele sõdima, kuid neile järgnes ka peale sõda karistus . Sõjajärgsetel aasta kümnetel vähenes vepsalaste, kui rühma mandumine.
Vepsalaste ajaloos esines aegu, kus vepsalased eelistasid ennast rahvaloendusel venelastena kirja panna ja täna selle pole nende arv sel ajal hästi teada. Kohalike venelaste suhtumine vepsalastesse oli üldiselt negatiivne ja ka see sundis vepsalasi enda tõelist päritolu eitama. 1989. aastal toimus aga suur taassünd vepsalaste seal ja rahvaloendusel hakati taas oma õiget päritolu tunnistama.
Tänapäev
Tänapäeval asuvad vepsalaste asulad Laadoga, Äänis- ja Valgjärve vahel, kus nad elavad kolmes üksteisest eraldatud rühmas. Üheks rühmaks on äänis- ehk põhjarühm, mis asub Karjalas Äänis järve ääres. Nad ise nimetavad endeid lüdinikuks või lüdilaineks. Ojati jõe piirkonnas, VF Leningradi oblatsis elavad keskvepslased, kes on arvult kõige suuremad. Viimaseks rühmaks on lõunavepslased, kelle elupaigaks on Leningradi idaosa, vastu Vologda oblasti loodeserva Leedjõe piirkonnas.Keskvepslased ja lõunavepslased suhtlevad omavahel vähesel määral, kuid põhjavepslased on nendest eraldatud Süväri jõega.
Vepsa keelseid raamatuid on välja antud veidi üle 70 raamatu. 1993. aastast kuni tänapäevani ilmub vepsalastel oma ajaleht „Kodila“. See ilmub ladinakeelses vepsa keeles ja ka vene keeles.
Vepsa tähestikus on tänapäeval 28 tähemärki ja üks lisamärk.
a A, b B, c C, č Č, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, š Š, z Z, ž Ž, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, '
(’) märk tähendab eelneva kaashääliku pikendamist.
Arvukus läbi aegade
Aasta
Rahvaarv
Emakeele oskus
1897
25 284
1926
32 773
1939
32 000
1959
16 400
46,1%
1970
8 281
34,3%
1979
8 094
38,3%
1989
12 142
50,8%
*Aastatel 1970 ja 1979 olevad andemed pole usaldusväärsed, kuna sel ajal varjati oma tegelikku päritolu ja regristeeriti rahvaloendusel ennast kui venelane .
Kokkuvõte
Vepsalased on tänapäeval üksteisest eraldunud, selle asemel, et kokku hoida ja koos tugevad olla. Teada saada selliseid asju teise soome-ugri rahva kohta on väga huvitav ja jääb ka hästi meelde. Enne selle referaadi kirjutamist ei teadnud ma vepsalastest peaaegu midagi, kuid nüüd juba on põhiasjad teada.
Kasutatud kirjandus:
Internet :
http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Vepslased
http://www.suri.ee/ohuur/vepsa.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi-Vene
http://www.nommevalitsus.org/?p=7523
http://et.wikipedia.org/wiki/Vepsa_keel