Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muinasaeg (0)

1 Hindamata
Punktid
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi – 13.saj
13 000 a. tagasi lõppes jääaeg.
Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas . (Läti Henrik – Liivimaa Kroonika)
Teadused , mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad).
Kiviaeg 11 000 a. tagasi – 2000 a. eKr
Asukohad:
  • Pulli asula – Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr
  • Lammasmäe asula – Kunda lähedal. 7000 a. eKr

Tegevusalad:

matrianhaat on emajärgne sugukond
Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr – 1 a. tuhat eKr
Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed , veised), käsitöö, põlluharimine ( ader , vikat )(nisu, oder ), kaubandus.
Kalmete liigid:
  • kiviristkalmed
  • laevkalmed

Asulate liigid:
  • kindlustatud asulad ( Asva )
  • avaasulad

patriarhaat on isajärgne sugukond
tśuudid – nii nimetati eestlaseid vene kroonikates (9.saj)
Jaroslav Tark – 11.saj vallutas Tartu piirkonna (Jurjev)
Linnus – kaitseehitis, hakati ehitama 8.saj, Eestis u 120.
Halduskorraldus muinasajal:
  • maakond (8)
  • kihelkond (45)
  • külad

Eestlased muinasaja lõpul 13.saj
Adramaa on maa mida jõuti üles harida ühe adraga (8-10 ha)
Käsitöö oli väga tähtis elatusala
Kolmeviljasüsteem (suvivili, talivili, kesavili)
Vahetuskaubandus – kaup vahetati kauba vastu
Vahenduskaubandus – kaup osteti edasimüügiks.

Vakus e. maksustamisüksus. Ühele isikule 2-5 vakust
1187 – eestlase vallutasid Sigtuna (Rootsi linn)
Muinasusund
Ohverdati kultus e. ohvripaikades ( hiied , üksikud puud, allikad, kivid jne). Ohverdati selleks, et vaimude , haldjate ja jumalate heatahtlikust saada. Andideks olid piid, liha, veri, vili, vill, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahest harva ka inimesed.
Pühad paigad – hiied, järved, allikad
Vägi – eriline omadus teatud inimestel
Hing – kogu loodus arvati olevat hingestatud ( animism )
Taara, Uku – muinaseestlaste hinged
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227
Ristisõdijate eesmärgid:

Keskused:
  • Riia 1201
  • Ojamaa e Gotland

Albert – ristisõdijate juht, osales kõigis lahingutes
Lembitu – Sakala vanem. Suri 1217 (Madisepäeva lahingus)
Kaupo – liivlaste juht. Suri 1217
Valdemar II – taanlaste juht, 1219 vallutas Tallinna
Aeg
Kellega? Kus?
tulemus
1208
Sakslased , Ugandi
kaotus
1210
Sakslased , Ümera, Võnnu
võit
21 sept 1217
Sakslased, Madisep. lahing
kaotus
1219
Taanlased, Tln all
kaotus
1224
Sakslased, Tartu vallutamine
kaotus
1227
Sakslased, Valjala
kaotus
Miks eestlased said lüüa 1918 – 1227
  • Halvem relvastus
  • Väiksemad sõjalised jõud
  • Puudus oma riik!
  • Maakonnad ei võidelnud ühiselt
  • Vähene abi

Muinasaeg #1 Muinasaeg #2 Muinasaeg #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merit maasikas Õppematerjali autor
Kokkuvõte muinasajast Eestis.

Sarnased õppematerjalid

Eesti ajalugu
2
doc

Eesti ajalugu

1) Kannan kaartskeemile 8 suuremat maakonda (Sakala, Ugandi, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Virumaa, Saaremaa), naabrid (semgalid, soomlased, liivlased, isurid, vadjalased, hämelased, seelid, kurelased), lahingud (ümera, madisepäeva, ugandi,tartu,saaremaa, tallinna all), linnad (Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu) 2) Kiviaeg > 11 000a. Tagasi ­ 2000 a eKr. Asulad Pulliasula 9000a tagasi, Lammasmäe 7000a tagasi. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalapüük. Matriarhaat. Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi. Patriarhaat. Tegevused: +karjakasvatamine, põlluharimine. Asulad: avaasulad, kindlustatud asulad. 3) Vabadussõja põhjused: ristiusu levitamine, saada maad, saada kauplemisvõimalusi. Keskused: Riia, Gotland e. Ojamaa. Tähtsamad lahingud: Ugandi-1208 , Madisepäeva- 1217 , Ümera ­ 1210 ^, Tartu-1224 , Saaremaa-1227 , Tallinna all-1219 ) Isikud: Piiskop Albert ­ ristis?

Ajalugu
Eestimaa muinasaeg
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f

Ajalugu
10-klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt
8
docx

10. klassi kokkuvõtlik ajaloo konspekt

Notke ­ kuulus maalikunstnik, tähtsam töö: ,,Surmatants"; M Sitton ­ renessansi ajastu tuntuim maalija, arvati, et eestlane; B. Russow ­ kroonika kirjutaja, pealkiri ,,Liivimaa provitsti kroonika" Kordamisküsimused: 1) Kaart skeemi koostamine, 8 suuremat maakonda, keskaegsed linnad, kuus eestlaste naabrid, neli lahingut sakslastega. 2) Mõisted, selgita kahe lausega: muinasaeg, keskaeg, vahendus kaubandus, Jüriöö ülestõus, Hansaliit, sakraal arhitektuur, reformatsioon. 3) Küsimus 12-15 punkti. Üks on kaubanduse kohta, teine keskaegne kirik. *Valitsev usk ­ katoliku usk ehk ristiusk, juhib paavst, järgmine aste piiskop, Benedictus 16. *1517 - Luteri usk Liivisõda 1.veebruar Teine kontrolltöö ­ õpiku ja atlasega töö, vara uusaeg *aeg: 1558-1583 16.saj

Ajalugu
Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus
7
doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 ­ 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnud täpsed, kuna siinset elu mainiti vaid ä

Ajalugu
Eesti muinasajal
5
docx

Eesti muinasajal

MÕISTED: jääaeg ­ 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv ­ mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof ­ Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ­ ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ­ ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis ­ muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis ­ muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ­ ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus a

Ajalugu
Eesti Muinasaeg
7
docx

Eesti Muinasaeg

Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 ­ 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 ­ 500 eKr) 3) Rauaaeg

Ajalugu
Keskmine kiviaeg Eestis
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

1.MÕISTED Billingeni katastroof ­ enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur ­ u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur ­ u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme ­ VI

Ajalugu
Muinasaeg eestis
9
doc

Muinasaeg eestis

1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun