Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontrolltöö MUINASAEG EESTIS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on arheoloogiline kultuur?
  • Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti?
  • Kust võib seda leida?
  • Kuidas on see seotud Eesti ajalooga?
  • Kui mesoliitikumi kultuur?
  • Millised kalmetüübid ja mis muinasaja perioodile olid need iseloomulikud?
  • Milline teooria selles küsimuses valitses XX sajandi keskpaiku?
MUINASAEG EESTIS
10. KLASSI KONTROLLTÖÖ
1. Vasta:
a) Mis on arheoloogiline kultuur?
b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis.
c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? ( kohanimi +maakond)
d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused.
VASTUS:
a) arheoloogiline kultuur – sarnaste muististe rühm, mis väliste tunnuste põhjal on sarnased, iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide
b) mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on Kunda kultuur
c) Pulli (Pärnu), Lammasmägi (Kunda), Läänemere idarannik
d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine , küttimine, korilus
2. Selgita mõisted
Arheoloogia , etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tšuudid, rehielamu , irdmuistis , alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng
VASTUS:
arheoloogia - ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku
etnogenees – mingi rahva kujunemise protsess
vägi – muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat
Billingeni katastroof - Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos, mis omakorda tähendas suure osa Lääne- ja Põhja-Eesti vabanemist vee alt
tšuudid – vanavene kroonikates nimetati läänemeresoomlasi nii, hiljem eestlasi
rehielamu - eestlaste vana traditsiooniline elamu, täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid.
irdmuistis - sellised tarberiistad ja ehted ning muud vanad asjad, mis välja kaevatakse liikumatutest mälestusmärkidest või leitakse juhtumisi nii maast kui ka veest
alepõllundus - maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse
eelajalooline aeg - muinasaeg, mille kohta puuduvad kirjalikud teated, uuritakse aineliste muististe põhjal
Asva kultuur - on läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaja kultuur. Perioodi nimi tuleneb Saaremaa tolleaegse keskuse Asva (Laimjala v.) nimest. Siit pärinevad pronksiaja leiud .
ringvall-linnus – ehitatud madalale kühmule või tasasele maale, nõudsid kõige rohkem tööd, sest pidi piirama igast küljest
Kalevipoja säng – asusid vooremaastikul, kahelt poolt kaitsti, kahelt poolt oli looduslikult kaitstud, kaugvaates meenutasid sängi.
3. Vasta:
a) Ruunikivi (oli pilt)
b) Kust võib seda leida?
c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga ?
VASTUS:
a) ruunikivi
b)võib leida Skandinaaviast ja Eestist
c)on tunnistuseks, et viikingid tegid sõjakäike Eestisse ja pühendati tähtsamate Eestimaal langenud viikingite mälestusele, seega suutsid eestlased küllalt tugevale vastasele vastu panna ja sooritada vasturetkigi.
4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed ?
a) Jaroslav Tark
b) piiskop Fulco
c) Sigtuna
d) Jurjev
VASTUS:
a) Jaroslav Tark – Kiievi suurvürst, tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti ( rauaaeg )
b) piiskop Fulco – Eestimaa esimene piiskop, kelle katsed Eestis ristiusku levitada olid tulutud (rauaaeg)
c)Sigtuna – linn Rootsis, mille tõenäoliselt hävitasid eestlased või kurelased (rauaaeg)
d) Jurjev – Jaroslav Targa poolt rajatud praeguse nimega Tartu (pani oma ristinime Juri järgi) (rauaaeg)
5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid kõrgemal arengutasemel kui mesoliitikumi kultuur? (3 põhjust)
VASTUS:
Neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on kammkeraamika kultuur. Oskused töödelda paremini, toidunõud, matmiskombed .
6. Millised kalmetüübid ja mis muinasaja perioodile olid need iseloomulikud? (pildid)
a) Tarandkalme
b) Kivikirstkalme
VASTUS:
a) tarandkalme – ristkülikud ( pronksiaeg )
b) kivikirstkalme – kividest laotud ringid (pronksiaeg)
7. Kiviaja asustuse ka Eesti rahva kujunemise küsimuses on teadlaste seisukoht muutunud. Milline teooria selles küsimuses valitses XX sajandi keskpaiku? Milline teooria tekkis XX sajandi lõpus? (1990.a) Too kummagi kohta 2 iseloomulikku joont.
VASTUS:
1) vana teooria – kolm suuremat rahvastikurännet, paljud leitud esemed on valmistatud Eestis mitteesinevatest materjalidest
2) uus teooria – toimus ainult üks suur rahvastikuränne, kamm - ja nöörkeraamika kultuuridega ei tulnud suuri inimgruppe, nagu arvati vanas teoorias
Kontrolltöö MUINASAEG EESTIS #1 Kontrolltöö MUINASAEG EESTIS #2 Kontrolltöö MUINASAEG EESTIS #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tonight Õppematerjali autor
10. klassi kontrolltöö Muinasaeg Eestis. Failis on kõik küsimused põhjalikud vastused.

Sarnased õppematerjalid

Muinasaeg Eestis
1
doc

Muinasaeg Eestis

1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4

Ajalugu
Konspekt
4
docx

Konspekt

10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 ­ 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul

Ajalugu
Muinasaeg ehk esiaeg
3
rtf

Muinasaeg ehk esiaeg

mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r.,valmistati töö- ja tarberiistu kivist,sarvest ja luust. Neoliitikum-noorem kiviaeg,mis algas V aastatuhandel e.K.r. ja lõppes II aastatuhande keskel e.K.r., kasutati edasi kivist,luust ja sarvest esemeid,nüüd olid paremini töödeldud,samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad,algas keraamika kasutuselevõtuga Pronksaeg-(II aastatuhande keskpaigast kuni V sajandini e.K.r.)levisid Eestisse pronksesemed.

Ajalugu
Eesti muinasaeg-matmiskombed ja suhted naabritega
5
rtf

Eesti muinasaeg, matmiskombed ja suhted naabritega

Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga

Ajalugu
Eesti muinasajalugu
6
rtf

Eesti muinasajalugu

kõigis Läänemeremaades/tegemist oli indoeurooplastega/venet(paati meenutav/hästi lihvitud/puuritud silmaaukudega sõjakirves)/algelise loomakasvatamisega/maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili,kägardatud asendis,põlv vastu rinda, üks käsi pea all/kalmistud asulast väljas veekogude lähedal kõrgemal künkal/haudadesse kaasapandud loomaludest esemed///kasvatati kitsi,lambaid,veiseid,sigu/tunti algeliselt kultuurtaimi, võiks seostada maaviljeluse algusega Eestis... (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis) ­ balti hõimud...hilisemate leedulaste, lätlaste ja preislaste eelkäiad.(rahulikkus, metsa-ja loodusarmastus jne.)...kammkeraamika kultuuri järglased ja läänemeresoome keelte alustala loojad. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3 ­ Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? ­ Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud...Muhust leitud odaots/Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirp.

Ajalugu
Muinasaeg
5
doc

Muinasaeg

1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr ­ 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5

Ajalugu
EESTI AJALUGU-Muinasaeg
5
doc

EESTI AJALUGU, Muinasaeg

1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr ­ 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras. 1. Kunda kultuur 2.Kammkeraamika kultuur 3.Venekirveste kultuur e Nöörkermaaika kultuur 5

Ajalugu
Eesti Muinasaeg
7
docx

Eesti Muinasaeg

Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 ­ 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 ­ 500 eKr) 3) Rauaaeg

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun