Linnad ja kaubandus. (0)

Linnad ja kaubandus
Liis Sideljov
Õiguskorraldus
Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda
poolt antud linnaõigus
Tagas linnakodanikkonna autonoomia
· Linnakodanikel oli isiklik vabadus,
eraomandi ja pärimisõiguse kaitse
· Linnakogukonna liikmeks võis saada iga
vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas
ja maksis kodanikumaksu
Linnakodaniku kohustused:
Vahiteenus
linnamüüril ja
tornides
Linna sõjaline
kaitse
Osavõtt linnale
vajalikes töödes
Maksude
maksmine
Linnakodaniku õigused:
Nende üle võidi kohut mõista vaid
linnakohtutes
Ainult nemad tohtisid tegeleda linna
piires käsitöö ja kaubandusega
Nad olid vabastatud tollimaksust
Võisid vabalt kasutada linna
metsasid, heina- ja karjamaid
Viru eelväravatornid Tallinnas.
Tallinna raekoda, 1402-1404.
Tallinna raekoja kodanikesaal.
Toompea konvendihoone.
Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil või
10. sajandi lõpul. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete
tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan.
1219 vallutasid linnuse taanlased.
Linnavalitsus
Linna valitses raad (st linnavalitsus)
Raadi suurus sõltus linna suurusest
Raehärra pidi
Olema sündinud seaduslikust abielust
Omama kinnisvara linna piires
Kuuluma kaupmeeste hulka
Linnajuhtimise eest tasu ei makstud,
seetõttu töötati kahes vahetuses
Linnade rahvastik
Suurtes linnades oli juhtiv positsioon
sakslaste käes
Seetõttu oli ka linnades ametlik
asjaajamiskeel alamsaksa keel
Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval
Esimese põlve linlane sarnanes
pigem talupojale ("mittesakslane")
Tavapärane oli ka saksastumine
Gildid ja vennaskonnad
Linnaelanikud said hüvesid
erinevatesse ametkondadesse
kuulumise teel ( tsunftid ja gildid )
Gild ­ keskaegne ametiühendus
kaitses oma liikmete huve
korraldas seltsielu
pakkus vajadusel abi ja toetust
hoolitseti leskede ja orbude eest
Käsitöö
Käsitöö tähtsus oli teisejärguline
Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala
Toodeti peamiselt kohalikule
elanikkonnale tarbeesemeid jms
Hansalinnades olid tavapärased
transpordiga seotud alad
Tänu Eesti asendile jõudis siia väga
palju uhkeid transiitkaupu
Käsitöö
Tsunftisundus
ja Skraa ­ tsunfti põhikiri
15-16. saj muutus tsunft kohustuslikuks
Muudele oli erialaga tegelemine keelatud
Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased
Igal tsunftil oli oma põhikiri ­ skraa
Määras ära meistritingimused
Määras tsunftiliikmeks saamise korra
Määras vastava eriala töötamise ja
konkureerimise reeglid
Kaubandus
Eestil on kaubnduseks soodne asend
Hansakaupmehed spetsialiseerusid
Ida-Lääne transiitkaubandusele
Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu,
Viljandi, Uus-Pärnu
Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli
laokohaõigus ­ enne Novgorodi
jõudmist pidi peatuma ühes neist
Peamised tooted Läänest Itta:
Peamiselt käsitöötooteid; kalev, revlad,
metall, heeringas, sool, vein, õlu, vürtsid jms
Venemaalt Läände veeti:
Peamiselt toorainet; karusnahka, pargitud
nahka, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina,
kanepit
Liivimaa kaupadest oli olulisimad:
Teravili, paekivi, puit, kanepikiud
Väliskaubanduse hoogustumine
aktiviseeris ka sisekaubandust
Talupojad tõid vilja linna, see
põhjustas probleeme mõisnikega, kes
tahtsid kauplemist kontrollida
Mõisnikud hakkasid ise vilja kokku
ostma ja pakkuma vastu soola ning
muud vajalikku kaupa