............................................................................................. 6 1.4 Kurjategija isiksuse erilisus .............................................................................................. 7 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine ............................................................................ 7 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus ................................................................................. 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed ........................................................................... 8 1.6 Determinism vs vabatahe ................................................................................................. 8 1.7 Kurjategijate diferentseerimine ........................................................................................ 9 1.8 Kriminaalse käitumise seletused tänapäeval .................................................................... 9 1
oskused, eelistused, harjumused ja muu. Samuti aitab see ennustada, millest inimene võiks huvitatud olla. Taolist strateegiat kasutavad juba paljud, näiteks Facebook ja Google. Meediasse ilmub aeg ajalt artikleid näiteks Facebooki teemal: Breivikul pole Facebooki kontot või sarimõrvarid/psühhopaadid tunneb ära selle järgi, et nad ei kasuta internetis sotsiaalvõrgustikke. Samas on tõenäoline, et kriminaalse taustaga inimeste interneti kasutamise eesmärgid on teised. Näiteks kasutavad nad internetti selleks, et välja otsida või valida oma uued ohvrid. Eelkõige võiks see olla seksuaalkurjategijate puhul, kes lepivad kokku kohtumisi. Teisalt on võimalik, et kogutakse infot teatud kuritegude sooritamiseks teiste inimeste kaudu, näiteks teatud hoonetesse sisse pääsemiseks koode, mida inimesed oma ettevaatamatusest jagavad.
Õiguse psühholoogia kordamisküsimused (2018. sügis TÜ õigusteaduskond) 1. Õiguspsühholoogia aine, objekt ja meetodid. Õiguspsühholoogia on teadus,mis koosneb õigusest ja psühholoogiast.Õigus ja psühholoogia püüavad mõista,reguleerida,selgitada ja ennustada inimese käitumist.Objekt-käitumine tervislikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kurjategijate isiksus ja kriminaalne käitumine. Eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias. Eelteaduslikupsühholoogiana,mis on vanim ja levinuim mõistetakse süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumit inimese hingeelust ja käitumist,mis on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. 3. Filosoofiline õiguspsühholoogia. Tekkis koos filosoofiaga,sest paljud filosoofia
normidest ja muud nüansid. Seega ei ole kuritegevus mitte ainult paratamatu, vaid koguni soovitatav kuritegevuse kadumise või likvideerimise korral tuleks kuulutada kuritegudeks mõned muud, seni lubatud teod (Sootak, 1994) Durkheim oli seisukohal, et kuritegevuse täieliku kaotamisega ei toimuks ka arengut. Näiteks sõjatööstusest, mis oli algselt mõeldud ,,vastase" hävitamiseks kasvasid välja avastused mis jäänuks tegemata, samuti kõrgtehnoloogia. Kriminaalse käitumise paradigma sündis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Kriminaalsuse seletamisel suureks teerajajaks sai itaalia vanglaarst- psühhiaater ja kriminoloog Cesaere Lombroso (1836-1909) ja tema nö. ,,sünnipärase kurjategija" teooria. Uurides oma eluajal üle 11 000 kurjategija põhjendas Lombroso oma töös ,,Kuritegelik inimene" inimese kriminaalset käitumist anatoomiliste iseärasustega. Tugeva kriitika ja omandatud kogemuste najal tuli tal oma
.......................................................8 Kas psühhopaatia definitsiooni saab üldistada soo, rassi ja kultuuri üle?.............................................................................. 9 Mis põhjustab psühhopaatiat?..................................................10 Psühhopaatia erinevad variandid..............................................11 Millise määrani avaldub psühhopaatia lastes?...........................14 Psühhopaatia seos vägivaldse ja muu kriminaalse käitumisega. .16 Kas psühhopaatseid inimesi saab ravida?..................................17 Kuidas käsitletakse psühhopaatia mõistet reaalses maailmas?...19 Poliitika mõjutused..................................................................20 Kokkuvõte...............................................................................23 Kasutatud kirjandus.................................................................24 2 Sissejuhatus
Rahapesu on lihtsam kui kunagi varem. Enamus riike, kus kehtib pangasaladus seadus, on ühendatud riikidega, kus on vastu võetud pangaaruandlus seadus. See konkreetne asjaolu teeb võimalikuks ,,räpase" raha anonüümse paigutamise ühest riigist teisse. Niimoodi hägustatakse raha päritolu jälgi ning ,,must raha" muutub raskesti jälitatavaks ehk nö ,,puhtaks" rahaks. Ilma seda tegemata juhataks ,,räpase raha" kasutamine ametivõimud kriminaalse tegevuseni ning kogu teenitud tulu konfiskeeritaks. Kui ,,räpane" raha ükskord juba ametivõimude jaoks on muutunud raskesti tuvastatavaks, pole vaja pesijal enam muretseda. Ühest riigist teise paigutamine on vaid üks moodus paljudest, kuidas saab raha pesta. Tüüpilised kriminaalid, kes harrastavad rahapesu, on narkokaubitsejad, korrumpeerunud poliitikud, riigiametnikud, gängsterid, terroristid ja petturid. Narkokaubitsejatel on suur
Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi,s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Kriminoloogia rajaneb paljude teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel
-Eetika kui inimlikkus Juhtimise kolm komponenti -Koostöö -Vastutus kui eeskujuks olemine -Eetika kui inimlikkus Eetilise juhtimise põhimõtted -Lähtu seadusest ja täida neid -Räägi alati tõtt -Pea inimestest lugu -Lähtu kuldest reeglist -Ära tee teistele haiget -Arenda osavõtlikkust Ärieetika roll -Turu koostöö ja usalduse arendamine -Korruptsiooni takistamine -Keskkonnakaitse ja säästlikkus -Inimõiguste tugevndamine,vaesuse vähendamine -Kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini. Sellepärast ongi eetika ettevõttes vajalik TÄNAME KUULAMAST!
2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule ........................14 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver.................................................................27 2. Kuritegeliku käitumise ajendid.........................................................
Tupac Amaru Shakur Lesane Parish Crooks e. Tupac sündis 16 juunil 1971. Suri aastal 1996 13 septembril tulistamises. Ta on tuntud kui üks parimaid räppareid maailmas. Tupac sündis New Yorkis kuid ta elas Los Angeleses. Oma lauludes ta räägib elust tänavatel ja getos. Juba noorest peast puutus ta kokku palju varguste ja politseiga. Keskkoolis müüs ta narkootikume. Tupaci lähedased on peaaegu kõik kriminaalse taustaga. Ta oli koolis üks populaarsemaid poisse kuna ta oskas hästi riime teha ja tal oli hea huumorisoon. Tupac käis kaasas Jada Smithiga räppimisvõistlustel ja enamus nendest nad võitsid. 1988. aastal kolis perekond ümber Marin Citysse, Californiasse Seal lõpetas Tupac keskkooli ja liitus Ensemble Teatri Kompaniiga. Sealt avastati ta ja palgati Digital Undergroundi Hip Hop bändi taustalauljaks. Digital Undergroundsi grupiga laulis ta filmis ,,Nothing but trouble" laulus ,,Same
Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders. C. SPIRONELLI, C. SEGRÈ, L, STEGAGNO ja L. ANGRILLI Spironelli, C., Segré, D., Stegagno, L., Angrilli, A. (2014). Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders. Psychological Medicine, 44 (01), 111-116. Antud uurimuse eesmärgiks oli uurida kriminaalse taustaga naiste intelligentsuse ning psühhiaatriliste käitumismustrite vahelist seost. Taustinfona oli nii palju teada, et siiani ei ole ühtset arusaama IQ ja psühhiaatriliste käitumismustrite olulise seose suhtes ning peamiselt on seda uuritud meessoost kurjategijate hulgas (ning uuringutes käsitletakse enamasti crystallized IQ tulemusi). Uurijad püstitasid hüpoteesi, et esineb negatiivne korrelatsioon psühhiaatriliste
· Õigus on operatiivne psühholoogia akadeemiline. · Õigus on idiograafiline psühholoogia nomoteetiline. Õiguspsühholoogia rakenduskoht on kriminaaljustiitssüsteem. Definitsiooni järgi on riigi kriminaaljustiitssüsteem osa õigussüsteemist, mille tegevuse eesmärgiks on reguleerida ja kontrollida käitumisviise, mis on määratletud kriminaalõiguse normidega. Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi, s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Õiguspsühholoogia meetodid: 1) teadusliku uurimise meetodid (vaatlus, tegevuse produktide analüüs, biograafiline meetod, psühholoogiline eksperiment alaliigiks testid)
Samas oli testi tulemuste leht väga napisõnaline ega teinud üldistavaid järeldusi konkreetselt minu kohta. Vastikuse tundmine on individuaalselt erinev. Sõltub kõik inimesest endast, tema loomusest, kogemustest ja kasvukeskonnast. Kuidas ollakse ühe või teise asjaga kokkupuututud ning kuidas ollakse harjutud teatud juhtumistega ja asjadega. 7. ,,Reegleid rikkudes" On väga vähe korralikke noorukeid, kes ei joo, suitseta, tarvita narkootikume või ei tegele mõne kriminaalse või ebasündsate asjadega. Vanematele on selline käitumine küll tõsiseks peavaluks, ent see kestab vahemikus 13- 17ea, peale mille järsult lõpeb. Teismelised tahavad näida täiskasvalikud, mis paneb neid teinekord ootamatult käituma. Reeglid neile justkui ei kehtiks. Bioloogilises mõttes on nad juba täiskasvanud, kui siiski seaduse silmis piiritletud. Asju ise järeleproovides saavad nad rohkem kogemusi ja õpivad asjade eest ise vastutama.
Psühhopaatia ja psühhopaadid Siret Usar Sissejuhatus Psühhopaatia seostub meile kriminaalse tegevuse, isiksushäiretega ja külmavereliste mõrvaritega, keda peetakse ühiskonna" koletisteks". Rääkides psühhopaatidest tuleb meil sageli silme ette tuntud filmi ,,Voonakeste vaikimine" peategelane Hannibal Lecter, kes kehastas südametuse ja julmuse tippu. Julmus ja südametus on psühhopaadi peamised tunnused, aga ainult neist ei piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme
aastani. Eduard Vildet paelusid juba kooliajal rohkem humanitaarained, ta vaimustus kirjandusest ja teatrist. Viimasest isegi nii palju, et lühikest aega pärast kreiskoolist lahkumist, kus tal oli konflikt kooli juhatusega, kavatses ta leiba teenida kutselise näitlejana. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 17-aastaselt ja oli äärmiselt viljakas. Ta kirjutas peaaegu kõike jutustusi, näidendeid, naljajutte, romaane. 1882. aastal ilmus esikteos ,,Kurjal teel" tegemist on kriminaalse teosega, mis räägib Peterburi elust. 1883. aasta sügisest sai temast ajalehe Virulane toimetuse liige, kus ta töötas 1886. aastani. Olles vahepeal olnud vabakutseline kirjanik, kutsuti Vilde 1887. aastast tööle Postimehe toimetusse. 1889. aastal Vilde lahkus ,,Postimehe" juurest ja läks Tallinnasse. Tallinnasse ei jäänud ta kauaks ja peagi naases Vilde Karjakülla, kus ta hakkas hoogsalt kirjutama nüüd juba saksakeelseid teoseid.
intervjuu, millega ta "tõmbab alla joone ühele perioodile oma elus" Saavutused Kirjutas üksinda pikalt Eesti ühe menukaima seriaali "Kodu keset linna" stsenaariumi On kokku kirjutanud 11 teost, mille seas on jutustusi, jutukogumikke, elulooraamatuid ning ka venekeelseid teoseid Pälvis ajakirja Nädal auhinna oma tööpanuse eest Miinusmärgiga kuulsus Kerttu Rakke jäi 2011.aastal politseile autoroolis kriminaalse joobega (2.34 promilli) vahele Kahe kuu pikkune tingimisi vanglakaristus, kaheks kuuks võeti ära sõiduki juhtimise õigus On alasti poseerinud ajakirja DI esikaanel http://reporter.postimees.ee/3512755/purj uspai-autot-roolinud-kertu-rakke-moisteti- tingimisi-vangi Kriitikute ja lugejate arvamused Kerttu Rakket on meedias kajastatud enamasti kui väga skandaalset ning väljapaistvat isikut Eraldi arvamuslugu tema kohta tehtud pole
Merealadel on põhiline valvemeetod ööpäevaringne tehniline ja visuaalne vaatlus mereseirekeskustes. Lisaks piiri kaitsmisele osalevad piirivalvurid merereostuste avastamisel, otsingu- ja päästetöödel (nt kalurite päästmisel lagunevalt jäält). Piirivalvuri töö on huvitav ja palju suhtlemist nõudev. Vahelduseks esineb ka rutiinseid ootamise ja valvamise perioode, ent alati peab olema valmis reageerima ootamatule või ohtlikule olukorrale (sh kokkupuude kriminaalse või terroristliku olukorraga). Piirivalvuritel on sõjaväeline aukraad (nt piirivalvuril seersandi, vanempiirivalvuri vanemseersandi auaste). Millised on töötingimused? Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (transpordisõlmed, piiripunktid) kui vabas õhus (patrullteenistus piiripunktide vahelisel alal). Töö on vahetustega, vahetuse pikkus varieerub olenevalt piiritsoonist 12-tunnisest kuni nädalase valvesolekuni
4 4. ÄRIEETIKA ROLL Ärieetika roll nii otsese kui kaudsema majandusliku arengu edendamises on: majandusliku produktiivsuse ja efektiivsuse suurendamine; turu koostöö ja usalduse arendamine; korruptsiooni takistamine ja säästlikus; keskkonnakaitse ja säästlikkus; inimõiguste tugevdamine, vaesuse vähendamine; organisatsioonide poolt toetatud kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine. Viis peamist ärieetika huvi kasvu põhjust maailmas 2005. ja 2010. a: korporatiivsed / maailma suurettevõtete skandaalid turukonkurents investorite nõuded tarbijate surve globaliseerumine / üleilmastumine globaliseerumine / üleilmastumine turukonkurents tarbijate surve korporatiivsed / maailma suurettevõtete skandaalid
Peategelasteks Loodus ja Mõistus. . "Roosiromaan" Autorid ründavad usupimedust ja rumalust. Sisukokkuvõte Noormees näeb Roosi ja armub sellesse, kuid tal ei lasta seda noppida. Teose lõpul lubab Loodus siiski Noormehel Roosi noppida Inglismaal kujunesid välja Robin Hoodi lood mõisnikuga tülis oleva metsas redutava vaba talupoja seiklused Franciois Villon 15. sajandist prantsuse luuletaja, varas, hulgus Madal päritolu, orb Pariisiülikool kunstide magister Suhted kriminaalse maailmaga Oli segatud kaklustesse, röövimistesse. Sattus korduvalt vangi Oli ka surma mõistetud, ent pääses Pagendati Pariisist KIRJUTAS BALLAADE- värssjutustused, Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik. Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk. saab teada kael, mis kaalub tagumik. VILLONI LOOMING Luuletused koondas raamatutesse "Väike testament" ja "Suur testament" TEMAATIKA: inimhinge lõhestatus, elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja
21. sajand on toonud meile palju mugavusi: mobiiltelefonid, kiired autod, moodsad kodukinosüsteemid. Siiski on sellel sajandil meile pakkuda vaid materjaalseid väärtusi, sest inimesed on ja jäävad samasugusteks nagu sajandeid tagasi elanud meie esivanemad. Enamikel tiirlevad senimaani mõtted raha, võimu ning enda maine üle ühiskonnas. Selleks, et neid väärtusi endale saada, või neid suurendada, ollakse valmis kõigeks: petma oma lähedasi sõpru, sugulasi, puutuma kokku kriminaalse tegevusega või abielluma inimesega, keda ei armastatagi. Inimene, kes siia ilma sünnib on veel rikkumata, kuid juba varajastes eluaastates puutub ta kokku meie maailma tõelise palega. Ta kuuleb köögis tülitsevaid vanemaid selle üle, miks jäi isa kauem tööle ning kes ema telefoni pärastlõunal vastu võttis. Väike kodanik saab aru, et tänapäeval on kõik ise enda õiguste ja valikute ees väljas, ta mõistab, et ainus, mis meid edasi viib on nahhaalsus.
nõrgamõistuslikkuse teooria, mille kohaselt naisel on vähem seaduserikkumisi seetõttu, et neil puudub selleks kehaline jõud ja intelligentsus. Kuid bioloogilisi seletusi on loodud ka viimasel aastakümnetel. Need seletavad asja geneetiliselt- kriminaalsed kalduvused on pärilikud ja tihedas seoses intelligentsuse, saavutusvajaduse, impulsiivsuse ja vihaga; või hormonaalselt agressiivsuse potentsiaali määravad mehe suguhormoonid ja agressiivsus, mis vastutavad kriminaalse käitumise eest. Üks näide selliste uuemaaegsete bioloogiliste seletuste kohta on Cremeri stabilisatsiooniteooria, esitatud teadusartiklis ´´Naiste kriminaalse käitumise uuringutest´´ 1974.aastal. Selle kohaselt annab kromosoom XX naistele suurema vastupanuvõime kriminaalsete ahvatluste suhtes kui meestele 5 nende XY kromosoom. Bioloogilistele teooriatele võib vastu väita, et need ei suuda ikkagi seletada, miks mõned mehed
Inimene sai kohtu poolt karistada ka enesetapukatse eest. Karistati ka juba enesetapu sooritanud ja surnud inimest. 18. sajandi Euroopas veeti enestapu ohvrit läbi tänavate, osadel võeti pead maha, visati metsikute loomade kätte või riputati pea alaspidi üles. Tavaliselt visati enese tapnu keha kanalisatsiooni või löödi oga läbi südame ja heideti teepervele ning kaeti seejärel kividega. Lisaks sellele sunniti leinajaid oma kodust lahkuma ilma ühegi asja ja varata. Kriminaalse karistamise lõpetas esimesena Prantsuse revolutsioon, viimasena Inglismaa 1861 ja Portugal 1864. 19. sajandil tekkis uskumus, et enesetapp on põhjustatud geneetilistest mõjudest Kokkuvõte Kusagil hingesopis teab igaüks vägagi hästi, et enesetapp on küll väljapääs, kuid siiski üksnes hädine ja reeglitevastane hädaväljapääs, et tegelikult on õilsam ja ilusam lasta end elu enda poolt võita ja selili panna kui seda oma käega teha. (Herman Hesse) Kadrioru Saksa Gümnaasium
BOTNET(RoBotVõrgustik): Koosneb suurest hulgast hõivatud arvutitest, mida kasutatakse rünnete korraldamiseks või rämpsposti levitamiseks. Arvutite hõivamiseks kasutatakse sageli nn. trooja hobuseid, mis avavad arvutis interneti jututoakanali ning ootavad käsku robotivõrku kontrollivalt isikult. Botnet`de ehk robotvõrkude omanikeks on tavaliselt organiseeritud kuritegelikud grupeeringud, kes rendivad botnet`e välja peamiselt äriettevõtete vastu suunatud erinevate kriminaalse iseloomuga rünnakute sooritamiseks. Küberrünnaku eesmärk: Eesmärk ei ole varastada või hävitada seal leiduvaid andmeid! Põhiülesandeks on halvata rünnatava süsteemi töö! Suuruselt teine küberrünnak maailmas pandi toime Eestis aastal 2007a. Küberrünnakute ulatus: Küberrünnakute ohvriteks võivad langeda terved riigid eesotsas ministeeriumite, riigiettevõtete ja suurte finantsasutustega. Rünnakutüübid:
Teose sisu Laura on ettevõtlik, leiab omale kiiresti eluaseme ja töökoha ühe juhtiva päevalehe juures (seltskonna uudised) Saab oma tööga hästi hakkama ja on kindel sissetulek Laura tutvub paljude toimetuse töötajatega, kõige parem vaimne klapp Pärdiga, kes kaasab ta oma kriminaalse taustaga uurimistesse Sugulasi on palju ja nende sugulussidemed ning suhted keerulised Ühel päeval kutsub Pärt Laura restorani, tuleb välja, et ta kutsus Laura
Kriminaalkirjandus Seikluskirjandusega on tihedalt seotud kriminaalse sisuga romaanid ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset (lad k criminalis süütegu, roim) ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (nt Kaini ja Aabeli lugu piiblist; kreeka müüt "Tantalos", kus nimitegelane tappis oma poja ja püüdis seda jumalate eest varjata). Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte
Meedia aga kahjuks vahendab meie igapäevast vägivalda vankumatu järjekindlusega. Olgu tegu siis mingi rünnaku või vägistamisega. Osa neist lugudest on hoiatavad, kuid paljud võivad sellest ka teistmoodi aru saada. Mõned mõtlevad, et vägivald ongi normaalne ja seda tuleks aktsepteerida. Tegelikult tuleks kirjutada, kuidas hoiduda vägivallast ja kui võimalik, siis kuidas sellistel juhtudel ka teisi aidata. Eriti halvasti mõjub meedias kajastatav vägivald kriminaalse taustaga inimestel. Nende jaoks on telesaade Krimi nagu õppetund, kus saavad teadmisi, kuidas oma ,,erilalal" hästi hakkama saada. Meedia on kõikvõimas. Selle tulemusena võib inimesest tänavalt saada ajakirjade kaanestaar, tõsieluseriaali kangelane või superstaar. Pead hakkavad tõstma enesekesksed, egoistlikud ja eneseimetlejatest persoonid. Kas meil on seda vaja? Arvan, et ei ole, sest see kõik hävitab meedias vähegi mõistlikumad ja arendavamad teemad
Vanematel on vähe aega; Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine. Kes on ohvrid? On kolme liiki ohvreid: Passiivne ohver; Väljakutsuv ohver, Kiusajast ohver. Kiusamise tagajärjed Õpilased, kes on olnud kaasõpilaste poolt tõrjutud ja vihatud, on tulevikus suuremate kohanemisraskustega. Õpilased, kes teisi kiusavad, on täiskasvanu eas viis korda tõenäolisemalt kriminaalse käitumisega. Pikaajaline kiusamine avaldab mõju lapse mina-pildile. Langeb kiusatava õpilase enesehinnang. Ta väldib edaspidi suhtlemist teiste inimestega. Teised õpilased väldivad sõprust vägivalla ohvriga. Nad on depressiivsed, ebakindlad, ärevad, ülitundlikud, ettevaatlikud ja vaiksed. Nende puhul on koolist väljalangemine üsna tõenäoline. Ohvrid, eriti tüdrukud, kannatavad selle
Bipolaarne häire ja kuritegevus Ehk uued tõendid bipolaarse häire ja kuritegevuse omavahelise seose kohta, mis põhinevad rahvastikupõhisel pikaajalisel uurimisel. Cornelia Bormann Sissejuhatus Kuigi bipolaarset häiret (varasemalt: maniakaal-depressiivne psühhoos) on korduvalt seostatud vaenuliku käitumisega, on selle seos kuritegevuse/ kriminaalse käitumisega siiani ebakindel. Seega viis Oxfordi ülikooli psühhiaatriaosakond koostöös Rootsis asuva Karolinska instituudiga läbi pikaajalise uurimistöö. See viidi läbi Rootsis elavate bipolaarse häirega inimeste seas. Uurimistöö aluseks kasutati Rootsi rahvastikuregistrit ning haiglate registreid, et leida uurimistöö läbiviimiseks vajalikud inimesed. See tähendab, inimesed, kellel on diagnoositud bipolaarne
Hoolimata, et selle nimel tehakse midagi ebaeetilist, pigistatakse silm kinni. Kõik teavad, aga ei räägi. Raha on koguaeg igal pool meie ümber. Ta on täiesti vältimau osa elust (vähemalt tavapärasest). Kui sellel oleks mingi hais, siis oleksime nüüdseks sellega harjunud. Kellel pole, see tahab, ja kellel on, see tahab juurde, selline on levinuim suhtumine rahasse. Mingist haisust ei saa siin juttu olla. Tõsi inimesed teenivad teiste õnnetustest või kriminaalse hõnguga aladelt. Niikaua kuni tegevus pole tõsiselt seadusega vastuolus, on antud elualade inimestel ühiskonnas oma küllaltki oluline roll. Sest pakuvad toodet või teenust, mille järgi on nõudlus. Ei oleks aus hukka mõista inimesi, kes teevad seda, mida nii paljud soovivad. Veel vähem seda tasu, mida oma tegevuse eest saavad. Ühe jaotuse järgi jagunevad inimesed kolmeks. Esiteks need rumalad, kes ei tea, mida nad tahavad ega oma kindlaid seisukohti
et al. 2010; Haddow 2008), seepärast pöördub pilk uurima, mis toimus sel ajal loomingulisusega ühiskonnas laiemalt. 8 Selgelt joonistub välja, et hipsterite taassünnile aitas kaasa loomemajanduse (creative industries) muutumine üheks olulisemaks majandusharuks läänemaailmas (Pratt 2007). Kõige üldisemas mõttes tähendab see tõdemust, et loomingulisus pakub toodetele turueelise, mistõttu loomingulise aspekti rõhutamine tootmise osana on üldtunnustatud eesmärk. Mis on kriminaalse subkultuuri eesmärk? Mida see taotleb? Mida taotleb kinnise asutuse subkultuur? Subkultuur on vastuseis ametlikule institutsioonile: formaalsele korrale, normidele ja töötajatele. Leevendab vabaduse, autonoomsuse, turvalisuse ja kaupade puudust. Millised on kriminaalse subkultuuri iseloomulikud elemendid? Kriminaalne subkultuur on see, millel on sotsiaalne tähendus, mis on mõistetud, hinnatud ja üldiselt omaks
ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (lobitöö, lobby) püüavad nad avaldada survet riiklikele ja omavalitsusasutustele kitsalt omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks. Ärilisi ringkondi esindavad survegrupid võivad taotleda maksusoodustusi, riiklikke tellimusi jne. Survegruppide tegevuse eesmärgiks võib olla nii seadusandliku kui täidesaatva võimu mõjutamine. Sõltuvalt oma tegevuse laadist, võivad survegrupid olla legaalse või kriminaalse iseloomuga. Seega ulatuvad nende võtted otsesest pistiseandmisest kuni sõbraliku naeratuseni välja. Nende lobitöö poliitilistes ringkondades on seetõttu üldjuhul vajalik ja kasulik nii riigivõimule kui ühiskonnale tervikuna, sest sel teel saavad nii poliitikud kui ka ametnikud vajalikku informatsiooni. Selle seisukoha kriitikud aga leiavad, et lobimine tuleb kasuks vaid teatud gruppidele, mitte aga ühiskonnale tervikuna.
kuritegevuse enneolematu laienemise, millega kaasnes vangilaagrite arvu plahvatuslik kasv (Anvelt 2002, 68). Kriminaalne subkultuur nimega ,,varaste traditsioon" kujunes 1920.1930. aastate Nõukogude kinnipidamisasutustes ja saavutas oma haripunkti kahe järgmise kümnendi jooksul. Subkultuuri keskne mõiste on varas, millega tähistatakse allilma kuuluvat professionaalset kurjategijat, kes järgib varaste maailma norme ja traditsioone. Kriminaalse subkultuuri esindajaid nimetati varasteks ennekõike sellepärast, et algselt oli enamik neist taskuvargad. Kuritegeliku maailma autoriteetseim esindaja on seaduslik varas ( ). Nad kannavad tätoveeringut, millel on kujutatud Jeesust ristiga, ning enamik neist on kandnud vähemalt kolme 1315 aasta pikkust vabaduskaotuslikku karistust. Seadusliku varga mõistele vastab Itaalia allilma professionaalne kurjategija aumees (uomo d'onore) (Bäckman 1996, 52, 54)
Kross "Mardileib Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest inimtühjal saarel või mujal ürglooduses. Mõiste tuleneb Robinson Crusoest. Enamasti on need teosed kirjutatud päevikuvormis. Alaliigiks peetakse dzunglijutte. 20.saj hakati kirjutama ka paroodiaid, kus tegevuspaik oli sama, aga kõik ei olnud enam nii idülliline. (D.Defoe "Robinson Crusoe", ("Chr. V. Schmid "Weikise Hanso luggu tühja sare peäl Kriminaalkirjandus kriminaalse sisuga romaan ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (Piibel, kreeka müüdid). Hea aeg oli 19.sajand, millal see ka kujunes zanriks. üks loojaid on Arthur Conan Doyle, edasiarendajaks ä0.sajandil sai Agatha Cristie (A.C.Doyle .(""Sherlock Holmes", A.Anvelt "Punane elavhõbe õuduskirjandus esimesi elemente võib märgata juba varases rahvaluules. Teadlikumalt
Sekundaarne viktimatsiooni termin väljendabki yhiskonna hoolimatust kuriteo ohvriks langenud inimeste suhtes. Ebaadekvaatsed reaktsioonid- kiputakse ohvrit haletsema. Sellest tulenevalt võib ohvri seisukord veelgi halveneda- ja taastumine-kui see yldse võimalik on- pikeneda. Teaduslikku huvi ohvri vastu hakati tundma alles 20 sajandil. Kriminoloogias sai eest vedajaks interaktsionism- see on suund kus kriminaalse kuritegeliku käitumise uurimisel lähtutakse suhetest inimeste vahel. Selles plaanis vaadati Ohvri ja kurjategija omavahelisi suhteid enne kuriteo toimumust ja kuriteo toimumise ajal. Leiti et osade signaalidega ohver lausa kutsub esile kuritegu. – nt Sutherland vaatles ohvri erilist rolli ja leidis et ohvrit saab ka iseloomustada talle eriomaste tunnuste abil mis on ligilähedase kurjategija omadele- ta leidis et 1920ndate aastate
kes uskus, et kõik kohalikud koolilapsed tahavad talle närvidele käia. Tema kaitsekäitumised hõlmasid lastega kontakti vältimist ning väljas kellegi teise abi kasutamist laste eest kaitse saamisel. Tõestuseks sellest, et kaitsekäitumised säilitavad luulut on see, et selle naise luulud kadusid, kui kaitsekäitumisi teraapia käigus vähendati. Uuringud on tõestanud, et skisofreenikud kasutavad kaitsekäitumisi vähe. Vastandiks sellele on hiljutised artiklid viidanud luulude ja kriminaalse käitumise vahelisele seosele. Oma ülevaates järeldab Buchanan (1993), et jälitusluuludega inimeste tegevusraportid keskenduvad sageli teistele põhjustatud vägivallale. Mitmed uuringud kinnitavad, et jälitusluuludega inimesed annavad oma luuludele sagedamini järele kui teiste luulude puhul antakse. Uuringud näitavad, et jälitusluuluga inimestest on 25% püüdnud end kaitsta. See tõestus annab kinnitust väitele, et kasutatakse kaitsekäitumisi.
Ühendriikides on põhjustena välja pakutud rassikonflikti, töölisliikumist ja Lääne asustamist ümbritsevat tugevat vägivallatraditsiooni. Kuid teistes sarnase ajalooga riikides, nagu Austraalias, Kanadas ja Uus Meremaal, on tapmisi palju vähem. Mõned kriminoloogid väidavad, et tapmismäära saaks vähendada relvamüügi piiramisega. 1987.aastal kasutati 59% mõrvade juures USAs relva, kõige sagedamini kerget tulirelva. Ometi on relva omamine kriminaalse vägivalla põhjusena kaheldav. Ühe uurimuse andmetel omandavad relvastatud kurjategijad oma relvad üldreeglina sõprade, sugulaste ja tuttavate käest ostes. Paljud neist ütlevad, et nad ostsid relva enesekaitseks, mitte kuriteo toimepanemiseks. Mõned sotsioloogid viitavad kurutegeliku subkultuuri olemasolule. Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau, õpivad keskklassi noortest tõenäolisemalt kasutamata vägivalda
Ameerika Ühendriikides on põhjustena välja pakutud rassikonflikti, töölisliikumist ja Lääne asustamist ümbritsevat tugevat vägivallatraditsiooni. Kuid teistes sarnase ajalooga riikides, nagu Austraalias, Kanadas ja Uus Meremaal, on tapmisi palju vähem. Mõned kriminoloogid väidavad, et tapmismäära saaks vähendada relvamüügi piiramisega. 1987.aastal kasutati 59% mõrvade juures USAs relva, kõige sagedamini kerget tulirelva. Ometi on relva omamine kriminaalse vägivalla põhjusena kaheldav. Ühe uurimuse andmetel omandavad relvastatud kurjategijad oma relvad üldreeglina sõprade, sugulaste ja tuttavate käest ostes. Paljud neist ütlevad, et nad ostsid relva enesekaitseks, mitte kuriteo toimepanemiseks. Mõned sotsioloogid viitavad kurutegeliku subkultuuri olemasolule. Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau,
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust
ÄRIEETILISE KONFLIKTI LAHENDAMINE ETV saade «Pealtnägija» paljastas 7.11.2012 politsei seninägematu kriminaalse korralageduse, mille on ametkonna tippjuhid, alates peadirektor Raivo Küüdist, teadlikult maha vaikinud. Politseijuhtidel oli hea võimalus see skandaal ära hoida juba kaheksa kuud tagasi. Märtsis paljastas nende enda sisekontroll Ida prefektuuri liiklustalituses toimunud kuritahtliku valetamise ning peadirektorile tehti ettepanek karistada viit süüdlast. Ometi valis Küüt ja tema meeskond ausa ülestunnistuse ja hetkelise häbi asemel
Enamus vastanud õpilasi loevad raamatuid 1-2 korda nädalas (5), teised loevad kuuga ühe raamatu (3), peaaegu iga päev (3), nädalas 3 või enam korda (2), oli ka vastuseid õpilastelt, et nemad ei loe üldse, või sirvivad raamatu läbi üks päev enne raamatu vastamise tähtaega (6). Millistel teemadel kirjutised ajalehtedes ja ajakirjades Sulle huvi pakuvad? Õpilased, kes vastasid, et nad loevad ajakirju ja ajalehti, väitsid, et kõige rohkem pakub neile huvi kriminaalse teemaga kirjutised (5), huvi pakuvad noortele samuti iluteemalised kirjutised (4) ja ka kuulsuste teemadel kirjutised (2). Kas oled lugenud võõrkeelset kirjandust? Kui jah, siis millises keeles? Enamus vastanutest ei ole lugenud võõrkeelset kirjandust (17), vastajad, kes on lugenud (6) võõrkeelset kirjandust, olid need raamatud inglise keeles. Kas eelistad paberkandjal lugemisvara või pigem e-raamatuid ning ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid? Miks?
(b) loodusteadus (c) kombinatsioon täppis- ja kliinilistest teadustest (d) kombinatsioon sotsiaal-, loodus- ja humanitaarteadustest 3. Juristid saavad kõige rohkem usaldusväärseid andmeid ja teadmisi psühholoogia osas (a) Gestaltteraapiast (b) frenoloogiast füsiognoomiast (c) psühhofüsioloogiast ja kognitiivpsühholoogiast (d) psühhoanalüüsist ja humanistlikust psühholoogiast 4. Kriminaalse käitumise kujunemisel on tegemist eelkõige (a) instinktiivse õppimisega (b) tingitud reflekside kujunemisega (c) sotsiaalse õppimisega (d) Hebb'i sünapsi väljakujunemisega 5. Inimajus on infoedastuse peamiseks vahendajaks (a) sünapsid ja närvikud (b) neurogliia (c) footoneid juhtivad mikrokanalid (d) positronide emissioon 6. Üks alltoodud väidetest on vale; milline?
vastu, siis oleks arvatavasti olukord muutunud juba kriminaalseks. Hälbekäitumist esines filmis veelgi. Näiteks kohas kus Abhaaslased tulid Ivo majja ja hakkasid valimatult inimesi tapma isegi neid, kes võitleid nende enda poolel ja seda lihtsalt sellepärast, et ei allutud täpselt nende käskudele. Ümbritsev olukord reageeris sellega, et hakkas vastu inimesi maha laskma, küll mitte neid kes olid omapoolel, kuid nad osutasid siiski vastupanu. Selles stseenis oli tegemist kriminaalse hälbega. Teatavasti muutuvad inimesed sõja ajal väga palju ja sõjas on kõik võimalik. Filmis esinenud hälbekäitumine oligi suuresti tingitud sellest, et oli sõja aeg ja sellel ajal on inimesed kõigeks valmis. 11 1.6. Sotsiaalne stratifikatsioon Sotsiaalseks stratifikatsiooniks nimetatakse sotsiaalset kihistumist. Filmis ei olud küll tegu otsese stratifikatsiooniga nagu näiteks on kastisüsteem või orjandus. Kuid filmis oli
Siiski pärssisid majanduslike edusamme religioossed rahutused, lahkhelid Rao parteis ning korruptsiooniskandaalid. Kõik see viis poliitilise kriisini. Kui partei sai 1996. aasta valimistel ainult 140 mandaati - vähem, kui kunagi varem, tuli P. V. N. Raol erru minna. Ühinenud Rinde valitsused. 1996. a valitud uus parlament kujunes väga kummaliseks. Paljudel liikmetel puudusid üldse poliitilise tegevuse kogemused. Rohkem kui kunagi varem oli parlamendis kriminaalse minevikuga tegelasi. Suurima arvu saadikukohti sai Bharatiya Janata partei, kuid sellest ei piisanud valitsuse formeerimiseks. Nii lõid senised opositsiooniparteid Ühinenud Rinde, mis suutis võimul püsida vaid väga lühikest aega - 1997. aasta lõpuni. Mõlemad Ühinenud Rinde peaministrid - Haradanahalli Doddegowda Deve Deve Gowda ja vähetuntud Inder K. Gujral, kes sai valitsust juhtida vaevalt pool aastat, ei suutnud kumbki luua stabiilset valitsust. Neil
samamoodi opioidide kasutamise. Põhjusena on välja toodud see, et kui sõltlane otsustab ainest loobuda, peab ta jätma kõik seljataha, katkestama kõik suhted opiaatsõltlastega, leidma uued huvid, uue sotsiaalse kapitali ja uue sotsiaalse identiteedi. 7 4.3 Ennetustöö Narkootikumide sõltuvus ja nende tarvitamine on seotud teiste terviseprobleemidega, vaesusega, vägivalla, sotsiaalse väljajäetavuse, ebavõrdsuse, kriminaalse käitumise ja riikliku poliitikaga. Narkomaania on keeruline sotsiaalne probleem, mille lahendamiseks ei piisa üksikutest edukatest teenustest, vaid tarvis on erinevate sektorite, valitsemistasandite ja sekkumiste koostööd (Sotsiaalministeerium 2014). Esmane ennetustöö on suunatud kogu elanikkonnale, eemärgiks on kasutamise alustamise vältimine ja kättesaadavuse vähendamine . Teisene ennetustöö on suunatud
6 laialt levinud rahapesu vormid on piiriülene valuuta salakaubavedu ning vähereguleeritud kasiinodesse raha paigutamine. Raha pestakse pidevalt ka maaklerfirmade, juveeliäride, automüüjate ja kindlustusfirmade vahendusel. Peale rahapesu kasutatakse vara tavaliselt selleks, et nendega tulevikus kuritegelikke tegevusi rahastada või ostetakse kinnisvara, luksuskaupu ja seaduslikke ärisid. Rahvusvahelist rahapesu süsteemi vaadeldes on kriminaalse tegevuse tüübist olenemata tulemuseks see, et „räpane“ raha liigub mööda kindlaid geograafilisi ja institutsioonilisi kanaleid. Ilmselgelt on finantsmaailmas selliseid piirkondi, kus saab suuri rahalisi tehinguid teostada selliselt, et neid ei ole kuidagi võimalik kontrollida. Kurjategijad pöörduvad enamasti pankadesse, mis asuvad nn maksuparadiisides. Kuigi kommerts- ja finantsasutused igal pool
pdf Bukowski, C. (1978) ,,Women" e.k (2001). ,,Naised" Eesti kultuurileht SIRP (2006) nr: 22 LISAD Tabel 1. Suhtumine prostututsiooni SUHTUMINE PROSTITUTSIOONI POOLT ARGUMENDID VASTU ARGUMENDID Stressi ja pingete maandamine Haigused, traumad, vägivald Seks.kuritegevuse vähendamine Ebamoraalsus, soovimatu rasestumine Sissetulekuallikas noortele Seosed kriminaalse maailmaga Joonis 1. Prostitutsiooni levik Euroopas
induce skepticism towards any linear interpretation" (Regna 2011: 213). Teiste sõnadega öeldes, Laura arvates Rosi tegi sündmuste kronoloogiat segaseks selleks, et lisada skeptitsismi lineaarse tõlgendamise suhtes. Rosi pakub publikule alternatiivset variandi Giuliano loost, mida on juba inimestele nii tuttavalt teada. Ta kujutab Giuliano lugu minimaalselt moraliseerides ja politiseerides seda. Kuigi Rosi kirjeldab Giuliano surma, kui kriminaalse elu ebameeldivaks aspektiks, Giuliano kuriteod rezissöör ei õigusta ega vabasta. Võib öelda, et oma filmis Francesco kujutab Giulianot neutraalse poolt; annab vaatajale võimalust ise otsustada, milline on Giuliano. Kokkuvõtte Salvatore vastab ballaadide ja lugude puhul Robin Hood'i iseloomuga tegevusele. Kuid meie ei saa kutsuda tema kangelaseks ta on teinud liiga palju halba süütu inimeste suhtes.
1. induktsiooni faas: tajutakse, uuritakse mõistetakse probleemi, 2. põhifaas: analüüs ja lahenduste katsetamine ning strateegilised valikud, 3. lõppfaas: valitud strateegia kasutamine ja hindamine ning kliendi poolt edukalt kasutatavate võtete hulka arvamine. R.R.Ross, R.D.Ross (1997) PROSOTSIAALSE KOMPETENTSUSE EDENDAMINE: Kognitiivsed oskused, mis omandatakse kas elukogemusest või tänu interventsioonile, aitavad indiviididel oma keskkonnaga paremini kohaneda ja vähendavad kriminaalse elustiili omaksvõtmise võimalusi, kui prosotsiaalne elustiil näib olevat võimatu. Põhieeldus: iga kognitiivsete puudujääkidega indiviid on kriminogeenses keskkonnas suuremas kriminaalse kohanemise ohus. NB-ka mittekurjategijad võivad "puudulikult" mõelda ja vastupidi: edukas mõtlemine ei taga seaduskuulekat käitumist. NB-kognitiivne oskus ei ole see, mida mõõdetakse IQ testiga. SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS - mõista ja hinnata käitumise tulemust
Ning viimane ehk kolmas peatükk räägib abordi tegemisest Eestis, mis oli minu jaoks kindlasti väga huvitav, kuna tegu on siiski enda kodumaaga. 1 ABORDISEADUSE ARENG Inglismaa ja Wales'i abordiseadus põhineb 1861. aasta isikuvastaste kuritegude seaduse vastavatel sätetel, millega keelatakse raseduse katkestamine nii raseda enda kui ka kolmanda isku poolt, samuti raseduse katkestamiseks vajaminevate vahenditega varustamine. Nimetatud seaduses ei tehtud vahet kriminaalse ja meditsiinilise abordi vahel. Nende sätete eiramisel järgnes lisaks karistusele väga tõenäoliselt ka arsti nime kustutamine arstide registrist, mis tähendas, et ta ei saanud enam oma erialal töötada. Nii juhtus, kui aborte lasti teha ka küllalt kesiste oskustega isikutel küllalt halbades tingimustest. Kuigi selliste abortide täpset arvu pole teada, andsid nende tagajärjed 40 aastat tagasi piisavalt tööd kohtumeedikutele. 1929
Osaliselt on põhjuseks erinev informatsioon ja erinev teadmine perspektiividest. Valesti edastatud sõnum raske haiguse, surma või perspektiivide kohta või mõjuda perekonnale laastavalt. Tulenevalt kiirabi situatsioonist võib perekonna reaktsiooniks olla uskumatus, segadus, ärevus, hirm, viha, süütunne või lein. Kiirabi töö võib lõppeda patsiendi (a) surmaga; (b) üleviimisega haigla intensiivravi üksusesse (c) üleviimisega tavalisesse akuutravi osakonda (d) saadetakse kriminaalse tegevuste puhul politsei järelevalve alla (e) lastakse koju. Kõik need võimalused toovad kaasa lõputult küsimusi ja emotsionaalseid raskusi. Olukord vajab aga samal ajal perekonna adekvaatset reageeringut ja tegutsemisplaani. Perekonnad vajavad abi vähendamaks ebakindlust ja saavutamaks kontrolli olukorra üle, väljendada ja saada kinnitust oma emotsioonidele, saada ausaid vastuseid ja järjepidevat teavet ning ettevalmistust kõigeks, mis võib juhtuda nende lähedasega.
annaabi.ee 
