Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Emotsioonid (4)

3 KEHV
Punktid
Emotsioonid
  • Baasemotsioonid: rõõm, mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus
  • Baasemotsioonide vajalikkus näidetena:
    Hirm- Kaasasündinud emotsioon, mis aitab ära hoida potensiaalset ohtu tervisele ning paneb keha vastavalt käituma. Vastasel korral oleksid hulljulged teod igapäevased ning suremuse protsent kordades kõrgem.
    Vastikus- Kaasasündinud emotsioon, mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest. Tänu sellele pelgame me süüa näiteks roiskuma läinud liha, sest tõenäoliselt saaksime me sealt mingi haiguse.
  • Kõrgem kognitiivne emotsioon: armastus
  • Baasemotsioonide ja kõrgemate kognitiivsemate emotisoonide vahe:
    Baasemotsioonid on kaasasündinud ning on laiaslaastus kogu maailmarahvastikul sarnased. Esineb varieerumisi nii rahvuselt, rassiliselt kui ka individuaalsel tasandil. Kõrgemad kognitiivsed emotsioonid on samas õpitavad ning ainult inimesele omased erinevalt teistest loomadest.
  • Ajutegevuse seos emotsioonidega:
    Ajus asub emotsioone kontrolliv piirkond, mida nimetatakse limbiliseks süsteemiks. Ühtlasi talitab ta kaasasündinud emotsioone nagu toitumine.
    Hirmu korral (ka kõikide teiste emotsioonide korral) juhib aju kogu protsessi. Algab kõrgendatud pingeseisundiga, suureneb vererõhk, pupillid avanevad , lihased pingulduvad, tekib kõrge keskendunud olek. Kõik see on vajalik kas võitlemaks elu eest või põgenemiseks. Seda otsustab aju.
  • Oma tulemuste põhjal vastikuse testis võib järeldada, et ma olen suhteliselt valiv ja pirtsakas persoon . Asja värvus, mida ma katsuma peaksin, ei mängi suurt rolli. Kõik tundub ühtlaselt rõve.
    Samas oli testi tulemuste leht väga napisõnaline ega teinud üldistavaid järeldusi konkreetselt minu kohta.
    Vastikuse tundmine on individuaalselt erinev. Sõltub kõik inimesest endast, tema loomusest, kogemustest ja kasvukeskonnast. Kuidas ollakse ühe või teise asjaga kokkupuututud ning kuidas ollakse harjutud teatud juhtumistega ja asjadega.
  • „Reegleid rikkudes
    On väga vähe korralikke noorukeid, kes ei joo, suitseta, tarvita narkootikume või ei tegele mõne kriminaalse või ebasündsate asjadega.
    Vanematele on selline käitumine küll tõsiseks peavaluks, ent see kestab vahemikus 13-17ea, peale mille järsult lõpeb.
    Teismelised tahavad näida täiskasvalikud, mis paneb neid teinekord ootamatult käituma. Reeglid neile justkui ei kehtiks. Bioloogilises mõttes on nad juba täiskasvanud, kui siiski seaduse silmis piiritletud.
    Asju ise järeleproovides saavad nad rohkem kogemusi ja õpivad asjade eest ise vastutama. On alus arvata, et iseseisev halb käitumine on märgiks heast tervisest.
    Teadlased on otsinud sellisele käitumisele teaduslikke argumente. On avastatud, et teismelise aju areneb selles eas veel jõuliselt edasi. Just see piirkond, mis korntrollib emotsioone areneb ülejäänud ajust kiiremini. See selgitab ka tihtiesineva tujukuse.
  • Emotsioonid #1 Emotsioonid #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor must1 Õppematerjali autor
    ülevaade

    Sarnased õppematerjalid

    Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
    190
    pdf

    Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

    Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

    Käitumine ja etikett
    õiguspsühholoogia
    32
    doc

    õiguspsühholoogia

    1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol

    Psühholoogia
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    ..................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja........................

    Arengupsühholoogia
    KASVATUSE KLASSIKA
    152
    docx

    KASVATUSE KLASSIKA

    KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

    Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
    Maailmataju uusversioon
    343
    pdf

    Maailmataju uusversioon

    UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

    Teadus
    Õiguse sotsioloogia
    83
    doc

    Õiguse sotsioloogia

    Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

    Õiguse sotsioloogia
    Maailmataju
    477
    pdf

    Maailmataju

    UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

    Karjäärinõustamine
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    990
    pdf

    Maailmataju ehk maailmapilt 2015

    UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

    Üldpsühholoogia




    Kommentaarid (4)

    Bball profiilipilt
    Bball: Põhjalik töö!
    18:31 02-03-2009
    poisike123 profiilipilt
    poisike123: täitsa ok
    19:57 15-11-2008
    RoosadKetsid profiilipilt
    RoosadKetsid: Käib Kah.
    14:33 22-09-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun