Opiaatsõltuvuse ravi (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
tervisedenduse õppetool
TE1
Marie Sarik
OPIAATSÕLTUVUSE RAVI
Referaat teadustöö alustes
Juhendaja : K.Vals
Tallinn 2016

Sisukord

Sisukord 2
1Sissejuhatus 3
2Opiaadid 4
3SÕLTUVUS 5
3.1Statistika 5
3.2Tarvitamise mõjurid 5
3.3Kuritarvitamise diagnoosimine 5
4Ravi 6
4.1Farmakoloogilised raviviisid 6
4.2Mittefarmakoloogilised raviviisid 7
4.3Ennetustöö 8
5Kokkuvõte 9
6Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Narkomaania on aina suurenev probleem meie ühiskonnas. Mõjutades seeläbi nii üksikinimese kui ka kogu ühiskonna elukvaliteeti, keskkonda ja eelkõige tervist. Valisin referaadi teemaks opiaatsõltuvustele keskenduva ravi, kuna Eesti süstlanarkomaanide ja opiaatainete tarvitajate arv on murettekitav ja usun, et see on tõsine probleemikoht millega tegeleda.
Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade opiaatsõltuvusest ja tuua välja kõige tõhusamad võtted opiaatsõltuvuse ravivõimalustest. Esimeses peatükis antakse ülevaade opiaatide olemusest, tähendusest ja toimimisest. Teises peatükis kuidas sõltuvus tekib, opiaatide kasutajate statistikast nii Eestis, kui ka välismaal, mõjuritest, mis mõjutavad inimest narkootikume tarvitama ning sõltuvuse diagnoosimisest. Kolmas peatükk keskendub opiaatsõltuvuse ravivõtetele, nii meditsiinilistele kui mittemeditsiinilistele. Töös on peamiste allikatena kasutatud „Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamatut“, WHO dokumente narkomaania ravist , ülemaailmseid uuringuid erinevate rahvaste narkokäitumisest ja Tervise Arengu Instituudi uuringute põhjal tehtud analüüse.

Opiaadid

Opiaat on taime Unimagun (Papaver somniferum L.) noore taime saadum, millel on valuvaigistav toime ning seepärast kuulub ta ka narkootiliste ainete nimekirja. Oopiumist on võimalik nii looduslikul, kui ka keemilisel töötlemisel saada järgnevaid narkootilisi aineid: morfiin , heroiin, kodeiin , metadoon , fentanüül jt. ( Neuman 2005). Opioidid on kesknärvisüsteemi depressandid, need on levinud tänavakaubanduses, kuid mõnda nendest saab osta apteegist narkootilise ravimiretsepti olemasolulul. Nii retseptioptioidid, kui ka tänaval levivad, on mõlemad suure sõltuvust tekitava toimega, ning neid on kerge üleannustada. Optioide saab manustada süstimise teel, suitsetades ja suukaudselt. Kõige levinum on süstimine, kuna siis mõjub aine koheselt (Humrniuk et al 2010).

SÕLTUVUS

Statistika

Krooniliste opiaadisõltlaste arv maailmas oli WHO andmeil 1999-2001 aastal 12 miljonit, kuid juba ainuüksi Hiinas registreeriti 2004. aastal 850 000 heroiini tarvitajat. (WHO 2004, Tang et al 2006) Aastatel 1999–2012 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud kokku 1118 inimest. (Sotsiaalministeerium 2014) 2010. aastal Tervise Arengu Instituudi Eestis läbi viidud uuringus narkomaaniaravil olevate inimeste kohta näitab, et sel aastal sai opiaatravi kokku 296 inimest, kellest 18 olid heroiini, 26 metadooni ning 248 fetanüüli sõltlased. Suurim ravi saanud inimeste vanusegrupp olid 25-29 aastased, keda oli 78 inimest. Maakonniti oli kõige suurema ravile pöördunute arvuga Ida-Virumaa, kus pöördus ravile 132 inimest. 2014. aastal läbi viidud uuringus oli ravile pöördunute arv tõusnud 333 inimese võrra.

Tarvitamise mõjurid

Opiaatide tarvitamine võib sõltuda järgnevatest sotsiaalsetest aspektidest: elukvaliteedi sõltuvus SKP-st, lapsevanemate oskuslikkusest, riigi narko- ja sotsiaalpoliitikast, narkootikumide kättesaadavusest ja peresuhetest. Olulised on ka psühholoogilised aspektid, kuidas inimene saab mõjutatud oma esimestel eluaastatel, eelkooli ja noorukieas ning millised on loodud tingimused inimese arenguks nendel eluetappidel. Narkootikumide tarvitamist võivad ka põhjustada kriitilised perioodid elus. (Ellu Eik et al 2005)

Kuritarvitamise diagnoosimine

Arsti vastuvõtule pöörduvad inimesed peamiselt võõrtutusnähtude ilmnemisel , kehalise- või psüühilise häire ilmnemisel, patsendil ilmneb soov ja motivatsioon probleemiga tegeleda, tekib tõsine tervisehäire, perekonna suunamisel või rasestumisel (Eik et al 2005). Ravile pöördumisel viiakse inimesega läbi põhjalik uuring, mis sisaldab uimasti tarvitamise täpset anamneesi, üldmeditsiinilist ja psühhiaatrilist anamneesi, pere ja sotsiaalset anamneesi, motivatsiooni hindamist, õigusrikkumisi ja varasemat kokkupuudet raviasutustega. (TAI 2001; Eik et al 2005)

Ravi

Edukaks opiaatsõltuvuse raviks on vajalik komplekse ravi korraldamine, mis hõlmab farmakoteraapiat, psühhoteraapiat ja rehabilitatsiooni. Teatud ravi etappidel on vajalik määrata medikamentoosne ravi. Kuna opiaatsõltuvuse võõrutusseisundeid on sõltlastel raske taluda, pöörduvad nad ka kõige sagedamini raviasutusse (Mumma 2005). Eriravi vajavad inimesed, kes viimase kolme kuu jooksul on keskmiselt süstinud heroiini rohkem kui neli korda kuus (Humeniuk et al 2010). Igal inimesel peab olema ligipääs ravile, mis on koostatud vastavalt tema isiklikele vajadustele (WHO 2008).
Opiaatsõltuva patsiendi võõrutus-, asendus- ja toetava säilitusravi vajadust hinnatakse vastava kvalifikatsiooniga ravimeeskonna poolt. Ravimeeskonda kuulub psühhiaater, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja õde, kogu meeskonnal peab olema tööks sõltuvushaigetega vastav ettevalmistus. Meeskonna ülesandeks on koostada nii medikamentoosne- kui ka psühhiaatriline raviplaan ning järelvalve ja ravi tingimused (TAI 2001).

Farmakoloogilised raviviisid

Peamise asendusravimina opiaatsõltuvuse raviks kasutatakse alates 1960ndast aastast metadooni, kuna see tekitab kõige vähem kõrvalnähte ja mürgistumist. Metadoon on opioidi agonist, mis otseselt mõjutab opiaadi retseptoreid ja käitub asendusena sõltuvuses oleva aine vastu. Päevased doosid ravil viibides algavad 15 kuni 20 milligrammist ning tõstetakse aeglaselt 30 kuni 100 milligrammini, sõltuvalt patsiendi sõltuvusest ja taluvusvõimest. ( Gardner et al 2007; TAI 2001) Opioidsete agonistidena on sõltuvuseravis laialdaselt kasutusel ka buprenorfiin, mis langetab võõrutusnähtude ilminguid ja tugevdab sõltuvusest võõrandumist madalate dooside kaudu. ( Gardner et al 2007) Asendusravis stabiilne väikseim toimiv buprenorfiini annus on igale patsiendile individuaalne. Ravi alustatakse buprenorfiini annusega 0.4 milligrammist kuni 2 milligrammini üks kord päevas. Buprenorfiini algannuse määramisel peab hindama tarvitatava uimasti annuseid, tarvitamise sageduse ja manustamisviisi alusel patsiendi taluvust ravimi suhtes. (TAI 2001) Teiseks võõrutusseisundi raviks on medikamentoosne ravi mitteopiaatsete ehk opoidi antagonistidega. Nendeks on näiteks klonidiin, naltareksoon, lofeksidiin ja karbamasepiin, mida kasutatakse üksteise täiendamiseks sümptomaatiliselt. Enim on kasutusel naltreksoon, mis seob retseptorid , aga nende aktiveerimise asemel need blokeerib, seeläbi efektiivselt eemaldab opiaatsõltlase võimaluse jääda narkouima. (Gardner et al 2007; Mumma 2005)

Mittefarmakoloogilised raviviisid

Oluliseks osaks opiaatsõltuvuse ravist on psühhoteraapial, et aidata patsiendil sälitiada ravi tulemusi ja hoiduda edaspidisest tagasilangusest. (Gardner et al 2007) Psühhoteraapia alla kuuluvad kognitiiv-käitumuslik-, pere- ja grupiteraapia. (TAI 2001) Kognitiiv-käitumuslik teraapia põhineb hüpoteesil, et inimese probleemid tulevad puudulikust infotöötlemisest ning sõltuvuse puhul on oluliseks aine tarvitamisega seotud veendumuste süsteem, millest tulenevad negatiivsed automaatmõtted ja järgneb ebafunktisonaalne käitumine (Kihl 2005) Enamus selle teraapia meetodeid on tagasilanguse ehk relapsi ennetamise stratreegiad, selles eristatakse kolme osa. Esiteks õpetatakse patsiente kõrge tarvitamisriskiga olukordi ära tundma, teiseks kuidas neid olukordi ette näha ja nendega toime tulla ning kolmandaks , kuidas põhjalikult elustiili ja käitumist muuta. (TAI 2001) Grupiteraapia eesmärk on eelkõige patsiendi subjektiivsete vaevuste ja sümptomite vähendamine. See annab võimaluse läbi grupisuhtluse korrigeerida patsientide käitumist, suhtlemist, emotsioonide väljendamist, hoiakuid ja kujundada parem enesehinnang . (Kihl 2005) Relapsi ennetamisel on oluline võimalus riskisituatsioone läbi mängida ja sotsiaalseid oskusi harjutada . (TAI 2001) Pereteraapia teooriat on tugevasti mõjutanud süsteemiteooria: probleemne ei ole üksik inimene, vaid kogu perest ja ümbritsevast moodustuv tervik. Seega kaasatakse teraapiasse perekond, sõbrad, töökaaslased ja teised probleemi pühendatud isikud (TAI 2001). Dan Wardorfi (1983) läbi viidud uuringus opiaatsõltuvuse taastusest, selgub , et on olnud palju juhuseid kui opiaatsõltlased väljuvad sõltuvusest ilma farmakoloogliste vahendite ja toetava ravita . Näitena on toodud USA Vietnami sõja veteranid, kellest said sõjas opiaatsõltlased narkootikumi hea kvaliteedi ja odava hinna pärast. Uuringust selgus, et inimesed, kes ei pöördunud ravile, lõpetasid samamoodi opioidide kasutamise. Põhjusena on välja toodud see, et kui sõltlane otsustab ainest loobuda , peab ta jätma kõik seljataha , katkestama kõik suhted opiaatsõltlastega, leidma uued huvid, uue sotsiaalse kapitali ja uue sotsiaalse identiteedi.

Ennetustöö

Narkootikumide sõltuvus ja nende tarvitamine on seotud teiste terviseprobleemidega, vaesusega, vägivalla, sotsiaalse väljajäetavuse, ebavõrdsuse, kriminaalse käitumise ja riikliku poliitikaga. Narkomaania on keeruline sotsiaalne probleem, mille lahendamiseks ei piisa üksikutest edukatest teenustest, vaid tarvis on erinevate sektorite, valitsemistasandite ja sekkumiste koostööd (Sotsiaalministeerium 2014). Esmane ennetustöö on suunatud kogu elanikkonnale, eemärgiks on kasutamise alustamise vältimine ja kättesaadavuse vähendamine . Teisene ennetustöö on suunatud riskirühmadele ja juba narkootikume kasutavatele inimestele, selle eesmärgiks on uimastiarvitamise katkestamine või vähendamine. Kolmanda tasandi ennetustöö on suunatud ravile, rehabilitatsioonile. (Kiipus et al 2005, Sotsiaalministeerium 2014)

Kokkuvõte

Opiaadid on Unimaguni taime saadum, millest tehakse narkootilisi aineid nagu heroiin, morfiin ja metadoon, mis toimivad kesknärvisüsteemi depressantidena. Narkootikumide kasutamist õhutab halb sissetulek, halvad sotsiaalsed suhted, puudulik kodune kasvatus ja riigi sotsiaalpoliitika.
Maailmas on hinnanguliselt umbes 12 miljonit sõltlast, kes vajaksid ravi. Eestis pöördub ravile keskmiselt 500 inimest aastas, viimaste aastate andmete põhjal. Edukaks opiaatsõltuvuse raviks on vajalik komplekset ravi, mis sisaldab nii medikamentoosset ravi, psühhoteraapiat ja rehabilitatsiooni. Medikamentoosse ravina on kasutusel erinevad farmakoloogilised ained nagu näiteks metadoon, buprenorfiin, naltreksoon jne. Olulisel kohal on psüühoteraapia, kus inimene saab leida grupiteraapia näol tuge teistelt sama minevikuga inimestelt, kognitiiv-käitumuslikuteraapia abil muuta oma käitumist ja oskust öelda ei ahvatluse tekkimisel. Ravi peamiseks eesmärgiks on relapsi ehk tagasilanguse ennetamine. Oluline osa on ka ennetustööl, et inimesel üldse ei oleks võimalik narkootikume tarvitama hakata ja piirata nende kättesaadavust .
Usun, et suur osa tööst tulekski ära teha ennetusfaasis, et inimesel ei oleks tahtmist ega võimalusi narkootikumidega üldiselt kokku puutuda ja tarvitama hakata. Suur roll sellel on riigi sotsiaalpoliitikal ja valitsuse ressursside paigutamisel. Narkosõltuvust tuleks ravida nagu iga teist haigust ja see peaks olema igaühele kättesaadav ja võimaldatav.

Kasutatud kirjandus

Eik, E., Igalaan, N., Kalikova, N., Villak , E., Ambre S., (2005). Narkootiliste ainete tarvitamise ja sõltuvuse sotsiaalsed, psühholoogilised, meditsiinilised ja soolised aspektid. Raamatus: MTÜ AIDSi ennetuskeskus, Sotsiaalministeerium (toim.). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tallinn.
Eik, E., Kleinberg , A., Igalaan, M., Mumma, J., Lehtmets A, (2001). Opiaatsõltuvuse ravijuhis. Tervise Arengu Instituut, Eesti psühhiaatrite selts.
Gardner, T-J., Kosten, T-R. (2007). Therapeutic options and challenges for subtances of abuse.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3202509/ (19.01.2016)
Humeniuk, R., Henry -Edwards, S., Ali, R., Poznyak, V., Monteiro, M. (2010) Alkoholi, tubaka ja sõltuvusainete tarvitamise sõeluuring ( ASSIST ) Kopengaagen
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/142779204977_ASSIST_2013_Estonian.pdf (11.01.2016)
Kihl, E., (2005). Sõltuvushäirete kognitiiv-käitumuslik teraapia, grupiteraapia. Raamatus: MTÜ AIDSi ennetuskeskus, Sotsiaalministeerium (toim.). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tallinn.
Kiipus, M., Eik, E., Laane , E., Laane, K., (2005). Ennetustöö. Raamatus: MTÜ AIDSi ennetuskeskus, Sotsiaalministeerium (toim.). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tallinn.
Mumma, J., (2005). Narkomaania ravi Raamatus: MTÜ AIDSi ennetuskeskus, Sotsiaalministeerium (toim.). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tallinn.
Neuman A. (2005). Eestis enam levinud narkootilised ja psühhotroopsed ained. Raamatus: MTÜ AIDSi ennetuskeskus, Sotsiaalministeerium (toim.). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tallinn.
Sotsiaalministeerium (2014) Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika. Valge raamat.
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervislik_eluviis/valge_raamat.pdf (19.01.2016)
Tervise Arengu Instituut (2008-2014). Narkomaaniaravil viibijate rahvus soo, vanuserühma ja maakonna järgi.
http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Dialog/varval.asp?ma=NR08&ti=NR08%3A+Narkomaaniaravil+viibijate+rahvus+soo%2C+vanuser%FChma+ja+maakonna+j%E4rgi&path=../Database/Haigestumus/06Narkomaaniaravi/&search=NARKOMAANIARAVI&lang=2 (14.01.2016)
Tang, Y-L., Zhao, D., Zhao, C., Cubells, J-F., (2006) Opiate addiction in China: current situation and treatments.
http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1360-0443.2006.01367.x/abstract (11.01.2016)
Waldorf, D. (1983) Natural recovery from opiate addiction: some social-psychological processes of untreated recovery. Journal of Drug Issues .
World Health Organization (2004). Neuroscience of psychoactive use and dependence. http://www.who.int/substance_abuse/publications/en/Neuroscience.pdf (19.01.2016)
World Health Organization (2008) Principles of Drug Dependence Treatment. https://www.unodc.org/documents/drug-treatment/UNODC-WHO-Principles-of-Drug-Dependence-Treatment-March08.pdf (14.01.2016)