Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karin Fossum “Neljanda novembri öö” (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Karin Fossum “Neljanda novembri öö” 
Arvustus 
 
 
Karin  Fossumi  raamat  “Neljanda  novembri  öö”  on   psühholoogiline   ning  kriminaalse 
alatooniga  suhteromaan.  Autorile  on  omane  hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning 
seeläbi  on  ta  kirjutanud  täiesti  tavalistest  inimestest,  keda  elu  paneb  proovile  kõige 
keerulisemal  moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on 
mul  minu  hea  empaatiavõime,  et  tajuda  inimesi  ja  nende käitumismustreid. Mulle meeldib, 
kui raamat paneb
 
mind
 
 proovile ehk antud
 
Karin Fossum-Neljanda novembri öö #1 Karin Fossum-Neljanda novembri öö #2 Karin Fossum-Neljanda novembri öö #3 Karin Fossum-Neljanda novembri öö #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janetammekivi Õppematerjali autor
Karin Fossum romaani "Neljanda novembri öö" arvustus.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Peer Gynt

Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka? Peer Gyndi areng oleks kui mõõnade ja tõusude rada - ühel hetkel ta kahetseb ja üritaks nagu olukorda parandada (ase surivoodil, oma onni ehitades, vana mehena Norrasse tagasi pöördudes), kuid samas järgneb alati sellele arengule mõ

Kirjandus
thumbnail
1
doc

Peer Gynt

Peer Gynt Arvustus H.Ibseni ,,Peer Gynt" on vägagi dramaatiline teos, mille tõlkijaks on Marie Under. Näidend toimub 19.sajandil Norras ja muudes maailma riikides. Peategelaseks on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gyndi poeg Peer Gynt ja teised tegelased, kes temaga tihedalt on seotud. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peer´i ja ta ema Åse vaesusse. Raamat on suhteliselt keeruline, kuna luulevärssidest on kohati väga raske aru saada ja võib valesti mõista. Sellegipoolest on teos üldiselt täiest arusaadav. Luuleteos keerleb põhimõtteliselt peategelase Peer Gyndi ümber, kelle edu on täielikult vahelduv. Kord kasvab, kord mitte. Peer´il oli raske läbi saada nii teiste kui ümbritsevaga, sattudes pidevalt konflikti. Kodukohas ei sallitud teda, ükskõik kuhu ta ka ei läinud, sai ta viha tunda. Põhjuseks võib olla, et Peer mõistis erinevalt ja sai o

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Näituse "Pildi jõud" analüüd

Illustratsioonitriennaal "Pildi jõud" 1. Tegemist oli illustratsioonitriennaaliga "Pildi jõud", kus näidati Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku. Näitusel oli 70. kunstniku üle 250. töö. 2. Lasteraamat vajab illustratsioone selleks, et luua pilt teksti kõrvale. Illustratsioon aitab sul luua raamatu tegevusest kujutelma. Väikesed lapsed, kes ei oska veel lugeda, kuulavad juttu ja vaatavad parema meelega huvitavaid pilte kui proovivad teksti kallal pusida. Illustratsioon aitab teksti paremini mõista. Kui ei oleks illustratsioone võiks mõni asi jääda mõnikord arusaamatuks ning samuti jääks kogu raamat tühjaks ja igavaks. Illustratsioonid muudavad raamatu kutsuvamaks ning atraktiivsemaks. 3.Lasteraamatu illustratsioon peab kutsuma lugema. Tähtsad on värvid, mis ei pea olema kirkad ja eredad, kuid peavad sobima antud tekstiga. Lasteraamatu illustratsioon peab olema täis pisikesi, huvitavaid detaile nii, et iga ko

Kultuur
thumbnail
3
docx

Haldjatants kokkuvõte

Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä

8 klassi kirjandus
thumbnail
7
docx

Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus?

Milliseid probleeme käsitleb tänapäeva noorsookirjandus? Koostaja: Gerli Allos Klass: 12 Juhendaja: Helle Paloveer 2014 Sisukord: 1. Sissejuhatus lk 3 2. Algus lk 4-6 3. Minu arvamus lk 7 4.Kokkuvõte lk 8 5.Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Ma valisin sellise teema sellepärast et mulle meeldib lugeda noorsooromaane. Ma olen väga palju noorsooromaane lugenud ja mulle on kõik meeldinud. Enamasti annab mulle häid raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heidi kes oli korralik tüdruk kun

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Gustave Flauberti "Kolm juttu. Püha Antoniuse kiusamine"

Gustave Flaubert ,,Kolm juttu. Püha Antoniuse kiusamine" ,,Kolm juttu" on Flauberti kõige küpsem teos. Öeldakse, et lood on kirjutatud justkui neile, kes tahavad õppida sulemeheametit. Raamat avaldati algselt prantsuse keeles 1877. aastal, kõigest kolm aastat enne kirjaniku surma. See koosneb kolmest lühikesest loost: ,,Üks lihtne hing", ,,Legend Püha Julianus Võõrustajast" ja ,,Herodias". "Üks lihtne hing", algselt nimega "Papagoi" on lugu teenijatüdrukust Felicite'st. Felicite vanemad surid ning ta kaotas kogu oma pere kui oli alles noor tüdruk. Tüdruku võttis enda juurde elama talunik, kes teda halvasti kohtles ning pidevalt peksis. Kogu ülejäänud elu töötas ta Aubainide pere jaoks. Felicite oli väga lojaalne, töökas, heasüdamlik, kuid harimatu naine. Arvatakse, et Flaubert sai inspiratsiooni naisest, kes oli tema perekonna teenija kirjaniku lapsepõlves. Feli

Kirjandus
thumbnail
5
docx

Maimu Berg “Ma armastasin venelast” Tekstianalüüs

Maimu Berg "Ma armastasin venelast" Tekstianalüüs Sissejuhatus Romaan ,,Ma armastasin venelast" oli kirjutatud 1994 aastal. See raamat jutustab armastusest 13- aastase tüdruku ja täisealise mehe vahel. Vaid, see pole ainuke teema, mis on puudutatud romaanis. Peale selle, siin räägitakse eesti-nõukogude ajast, peresuhetest, kooliprobleemidest ning inimese tunnetest. Serdtse plohho platset Romaan algab tüdruku mälestusega haiglast. Viieaastasel tüdrukul olid probleemid kopsuga ja ta asus haiglas. Temal oli surmadiagnoos ja üks poiss ütles talle sellest ning teatas: ,,Serdtse plohho platset". See fraas mängib olulist rolli romaanis ning korduvalt ilmneb tekstis. Analüüsides seda fraasi võiks eeldada et see sobib kõikidele situatsioonidele. Süda võib halvasti nutta kui väike tüdruk haiglas asub ning teab, et varsti sureb. Teisel juhul, kui tüdruk on armunud täisealise mehele tal süda nuta

Eesti-vene kirjandus- ja kultuurisuhted.
thumbnail
12
docx

Lapse arusaam surmast

Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi

Sotsiaalteadused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun