Piirivalvur (0)

Piirivalvur
Piirivalvuri valvab ja kaitseb riigipiiri. 
Mis töö see on? 

Iga riiki ümbritseb riigipiir . Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon , mis rahuajal kuulub siseministeeriumi valitsemisalasse. Piirivalvurid valvavad ja kaitsevad riigipiiri nii maismaal kui ka piiriveekogudel. Piirivalvur on esimene inimene, keda riiki sisenejad kohtavad. 
Piirivalvurid kontrollivad piiripunktides – sadamates, maanteedel, raudteel –kõiki piiri ületavaid inimesi ja transpordivahendeid. Piiriületajad on kohustatud piirivalvurile ette näitama oma dokumendid (pass, ID-kaart, viisa, tollideklaratsioon vm). Nende korrasolekul saavad nad loa riiki siseneda või riigist väljuda. Et vältida piiririkkumisi, peab Piirivalvuri töö nõuab pidevat valvsust ja tähelepanelikkust. 2005.aastal ületas Eesti riigipiiri 17 344 394 isikut ja 3 081 856 transpordivahendit ning avastati 4383 väärtegu, sh ka tagaotsitavaid isikuid ja sõidukeid. Ebaseaduslike piiriületamiste ja piirirežiimi rikkumiste tõkestamisel võib turvataktika kohaselt vaja minna ka füüsilise jõu kasutamist. 
Riigipiir on kaitstud ka piiripunktide vahelisel alal – piirivalvurid valvavad, et piiril ei toimuks midagi ebaseaduslikku. Maapiiril patrullitakse jalgsi või sõidukil, merepiiril kasutatakse piirivalve ujuv- ja lennuvahendeid. Merealadel on põhiline valvemeetod ööpäevaringne tehniline ja visuaalne vaatlus mereseirekeskustes. Lisaks piiri kaitsmisele osalevad piirivalvurid merereostuste avastamisel, otsingu- ja päästetöödel (nt kalurite päästmisel lagunevalt jäält). 
Piirivalvuri töö on huvitav ja palju suhtlemist nõudev. Vahelduseks esineb ka rutiinseid ootamise ja valvamise perioode, ent alati peab olema valmis reageerima ootamatule või ohtlikule olukorrale (sh kokkupuude kriminaalse või terroristliku olukorraga). 
Piirivalvuritel on sõjaväeline aukraad (nt piirivalvuril seersandi, vanempiirivalvuri vanemseersandi auaste ). 
Millised on töötingimused? 
Piirivalvurid töötavad nii siseruumides (transpordisõlmed, piiripunktid) kui vabas õhus (patrullteenistus piiripunktide vahelisel alal). Töö on vahetustega, vahetuse pikkus varieerub olenevalt piiritsoonist 12-tunnisest kuni nädalase valvesolekuni. Töötada tuleb päeval ja öösel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Põhipuhkus on 35 päeva, staaži eest antakse kuni 10 päeva lisapuhkust. 
Piirivalve kasutuses on moodne tehnika. Dokumentide kontrollimisel kasutatakse lisaks vaatlusele spetsiaalset kontrollitehnikat, piiriseirel radareid jm vaatlustehnikat, varustuses on mitmesugused sidevahendid. Piirivalvesse töötavad traditsiooniliselt ka teenistuskoerad, keda kasutatakse patrullis ja transpordisõlmedes näiteks lõhkeainete või narkootikumide avastamiseks. 
Piirvalvur kannab teenistusel olles alati vormirõivastust ning vajadusel on tal õigus kasutada relva või lahingutehnikat. 
Aga nõuded tervisele? 

Piirivalveametniku töö eeldab väga head füüsilist vormi. 
Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? 
Piirivalvur peab vastama piirivalveametniku kutsesobivuse (k.a kehalise ettevalmistuse, haridus - ja tervise osas) seadusega sätestatud nõuetele. 
Piirivalvur peab tundma riigi seadusi, piirivalveteenistust reguleerivaid õigusakte, kriminalistikat, dokumentide kontrolli ja piiri valvamise tehnikat . Esinduslikuks suhtlemiseks on vajalik ka psühholoogia tundmine ja võõrkeelte valdamine . 
Piirivalveasutustes töötamine eeldab distsiplineeritust, lojaalsust, ausust, kohusetunnet ja otsustusvõimet. Piirivalveametnik peab suutma töötada stabiilselt ja tulemuslikult ka pingeolukorras, kiiresti reageerida ja meeskonnatööd teha. 
Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? 

Piirivalvuril peab olema vähemalt vastav kutsekeskharidus. Piirivalvealaseid algteadmisi antakse valikkursusena Abja , Orissaare ja Iisaku gümnaasiumis. Piirivalvekolledži kutsekesk- või rakenduskõrghariduse õppesse sisseastumisel eelistatakse kutsealase eelkoolituse läbinuid. 
Piirivalvuriks saab õppida pärnu politseikoolis.

 Piirivalvesüsteemis pakutakse ka täienduskursuste võimalusi. 
Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? 
Piirivalvuri karjääriredel kulgeb ametialaselt vastavalt kõrgemate auastmete omandamisele. 
Piirivalveallohvitserid on piirivalveveeblid, piirivalvevanemveeblid ja piirivalvestaabiveeblid. Piirivalveohvitserid on piirivalveleitnandi ja piirivalvekapteni auastmes. Piirivalvemajori auastmes piirivalveametnik võib saada struktuuriüksuse ülemaks.