Kreeka (0)

KREEKA
referaat

Sisukord
Geograafiline asend 4
Rahvastik 6
Linnastumine 8
Energiamajandus 9
Põllumajandus 11
Metsamajandus 13
Tööstus 14
Transport 15
Turism 16
Kasutatud kirjandus 17
Pildid 18

Geograafiline asend

Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas – Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused.
Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise.
Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega.
Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks : lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel.
Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga.
Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis.
Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos , Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega.
Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks:
1.  Atika 2. Kesk-Kreeka3. Kesk- Makedoonia 4. Kreeta 5. Ida-Makedoonia ja Traakia 6. Ípeiros 7. Joonia saared 8. Põhja- Egeus 9. Peloponnesos 10. Lõuna-Egeus 11. Tessaalia 12. Lääne-Kreeka 13. Lääne-Makedoonia Pilt1 : Kreeka piirkondade kaart
Kreeka on osa Euroopa suurregioonist. Nii nagu Euroopatki, iseloomustab Kreekat nelja aastaajaga kliima, hea viljakuse ja haritavusega mullad , soodustades põllumajanduse arendamist. Loodusvarad on mitmekesised, mis soodustavad kiiret tööstuse arengut, kuid intensiivse tootmise tõttu hakkavad enamus maavarad otsa saama. Põllud annavad aastas ühe saagi. Kreeka on heaolu riik, mida tõestavad paljud näitajad: suhteliselt kõrge keskmine eluiga, tervishoiu laialdane areng, kõrge SKT.
Geograafiliselt soodsal asukohal ja arenenud riigina on ühinenud mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega, olulisemad neist :

• Euroopa Liit (EL)
  
• Schengeni lepe
  
• Maailma Kaubandusorganisatsioon  (WTO)
  
• Euroopa Nõukogu (CE)
  
• Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon  (OECD)
  
• Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
  
• Musta mere riikide majanduskoostöö ühendus
  
• Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)
  

Kreeka majandust hoiavad üleval suured ettevõtted, mis pole tähtsaks saanud ainult riigi siseselt, vadi ka Euroopas. Enamik neist on seotud toiduainetööstusega. Mõned kuulsamatest ettevõtetest on Coca- Cola HBC, Aegan Airlines , Alpha Bank , Ellaktor S.A.
Pilt3: Alpha Bank logo
Pilt2: Aegean Airlines logo

Rahvastik

Kreekas elab 2013 aasta seisuga 11,115,778 inimest. Rahvastiku tihedus on 85,3 elanikku /km². Linnades elab 61% kogu rahvastikust (2008. aasta põhjal). Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinnas (3,8 miljonit inimest) ning  Ateena ümbruses ja suuremates linnades nagu Thessaloniki ja Larissas. Riigi territooriumist on umbes 80% mägine, see tõttu on paljud alad elamiskõlbmatud. Naaberriikidega võrreldes ei tõuse Kreeka tihedus teiste seast esile.
Pilt4 : Rahvastiku muutumise graafik
Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvu faasis. Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus toimus intensiivne  immigratsioon . Kui 1990. aastal oli välismaalaste arv vaid 142 367, siis 2001. aastal oli see arv kasvanud 797 091-ni. Rahvastik kasvab 0,06% aastas. Kogu rahvastikust on 93% kreeklased ning 7% muurahvuslased. Kuid siiski on rahvaarvu suurenemine pidurdumas ja üsna pea on oodata selle vähenemist, mis on iseloomulik kõikidele Põhja riikidele.
Meeste keskmine eluiga on 78 aastat ning naiste keskmine on 84 aastat. Üldine keskmine vanus on 81 aastat ning maailmamastaabis on Kreeka enda keskmisega 25. kohal. Esimesel kohal on Monaco ning sealne keskmine on 86,5 aastat. Kreekas oli 2012. aastal 9,08 sündi 1000 elaniku kohta ning suremus 10,8 surma 1000 elaniku kohta.
Pilt5: Kreeka soolis-vanuseline koosseis
14,1% on kogu rahvastikust on alla 14-aastased lapsed (0-14), 65,8% rahvastikust on tööealised (15-64) ning 20,1% on vanemaealised(65+). Keskmine eluiga on 81 aastat. Sündimus on järsult langenud ning vanemaealiste osakaal on suurenenud, seega võib öelda, et Kreeka on vananeva rahvastikuga riik.

Linnastumine

Kreeka pealinnaks on Ateena, kuhu on kogunenud 3,1 miljonit elanikku. Teistest suurlinnadest võib esile tuua Thessalonik’i, kus on 790 tuhat elanikku, Patra'se (214 tuhat elanikku) ja Heraklion'i (173 tuhat elanikku). Üldjuhul on rahvastik kogunenud rannikule soodsamate kliimatingimuste tõttu, sest umbes 80% riigi territooriumist on mägine. Mägismaadel võib elada vähem kui 5 inimest ruutkilomeetri kohta. 2010. aasta seisuga elas 61% Kreeka rahvastikust linnades ning see arv kasvab keskmiselt 0,6% aastas
Pilt7: Urbaniseerumise tase
Pilt6 : Rahvastiku tihedus

Energiamajandus

Kreekas leidub erinevaid loodusvarasid: pruunsütt, naftat, rauamaaki, boksiiti, pliid , tsinki, niklit , magnesiiti, marmorit , ja soola. Enamik ressurssidest ei ole majandusele siiski väga väärtuslikud ning neid on vähe uuritud. Kreeka toodab päevas 7946 barrelit naftat, samas ekspordib 181 600 barrelit ja impordib 496 600 barrelit päevas. Järgmise 15-20 aasta jooksul kavatseb Kreeka valitsus suurendada nafta tootmist 250-300 miljoni barrelini. Seda takistavad aga tülid Türgiga, kes nõuab õigusi Egeuse mere üle. Hellas toodab vähesel määral ka maagaasi – 1 miljon m3, ent impordib koguni 3,824 miljardit kuupmeetrit kaevandatakse ja eksporditakse.
Ateenas, Ptolemaise ja Florina lähistel, Euboia saarel ja Peloponnesose poolsaarel kaevandatakse pruunsütt, mida kasutakse elektrienergia tootmiseks. Lavrio, Larymna ja Stratonikeia lähedal ning Egeuse mere saartel kaevandatakse rauamaaki, Makedoonias ja Peloponnesosel püriiti, Halkidiki poolsaarel, Euboial ja Lesbosel magnesiiti, Aliakmonose ja Teeba ääres kroomimaaki, Milose saarel baariumi, Korintose rannikul boksiiti, Peloponnesose poolsaarel, Drama ja Androse saarel leidub natuke mangaanimaaki. Marmorit kaevandatakse Egeuse mere saartelt.
Pilt8: Elektrienergia tootmine gigavatt- tundides
Nagu paljudes Euroopa riikides proovitakse ka Kreekas vähendada energia tarbimise hulka, kuid uuringud väidavad, et kõigest 24% rahvastikust on selle heaks midagi ette võtnud. Kreekas on mitu hüdroelektrijaama ning mitmeid soojuselektrijaamu, milles tegeletakse nafta, pruunsöe, õlide, gaasiga . Jaamu leidub üle kogu riigi ja mõningates kohtades võib kohata ka tuulegeneraatoreid.
Suurimad hüdroelektrijaamad on Kremasta hüdroelektrijaam ning Thisaurose hüdroelektrijaam. Soojuselektrijaamadest on tuntuimad: Agios Dimitros'e soojuselektrijaam ja Kardia soojuselektrijaam. Päikeseenergial töötavad elektrijaamad asuvad Teeba linnas ja Volose linnas ning tähtsaimad tuulepargid on Xirolimni tuulepark ja Viotia tuulepark.

Põllumajandus

Põllumajandus on koondunud Makedooniasse, Tessaalia tasandikele ja Traakiasse, kus peamiselt kasvatatakse otra , nisu, maisi, kartulit ja suhkrupeeti. Põllumajandus on jäänud pidama kindlale tasandile , millest kõrgemale areneda ei suudeta kuna arenemiseks ei jätku piisavalt palju vajalikke loodusressursse. Suur enamus Kreekast on kaetud mägede või metsadega. Kreekas on põllumajanduseks kõlbulikku maad ainult 30% kogu maast. See on umbes 3,9 miljonit hektarit. Hetkese seisuga on sellest põldude all juba 2,5 miljonit hektarit. Samuti aeglustab sektori kasvu ka sademete vähesus riigis, eriline maaomandi süsteem ja linnastumine.
Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas . On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad. Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb temperatuur harva alla 6°C.
Pilt9: Kreeka õhutemperatuur, õhuniiskus ja päikseliste tundide arv päevas
Kreeka mullad on õhukesed ja suhteliselt väheväärtuslikud. Orupiirkondades leidub savikaid muldasid, mis on tuntud kui " terra rossa", punased mullad, mis on tekkinud murenenud lubjakivist, on kõlblikud maaharimiseks. Kõige viljakamad piirkonnad on aga rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Sealsed savi- ja liivsavimullad võivad nõuda isegi drenaaži.
Peamiselt kasvatatud kultuurid on nisu, mais, oder, suhkrupeet , oliivid , tomatid , vein, tubakas , kartul, veiseliha , piimatooted. Kreeka on ka oluline puuvilla - ja tubakatootja. Oliivid on aga tuntuim ekspordiartikkel, mis moodustab 10% kogu ekspordist. Koguni 16% kogu maailma oliiviturust kuulub Kreekale . Enam kui 450 tuhandele perele on oliivide kasvatamine peamine sissetulek. Oliivipuude arv ulatub kuni 120 miljonile, mis teeb 10 puud iga elaniku kohta. Eksporditakse ka muid eksootilisi puu- ja köögivilju, nagu näiteks: melonid, viinamarjad , apelsinid , kohvi, virsikud jne. Need moodustavad ekspordist 33%.
Tähtsal kohal on ka loomad ja loomakasvatus . Populaarseimad on kitse -ja lambaliha ning nendelt saadud piim. Kitsepiimast valmistatakse meilegi tuntuf Feta juustu. Kreekas on esindatud ka sead, veised, kanad , küülikud ja tuvid .
Huvitav on see, et olenemata paljudest saartest ja pikast rannajoonest ei sõltu Kreeka majandus peaagu üldse kalandusest . Ülepüük on kahandanud kalapüügist saadavat tulu ning Vahemere saastatus on selle majandusharu justkui hävitanud.

Metsamajandus

Kreeka territooriumist on umbes 30% kaetud metsadega. Põhilisteks puuliikideks on: mänd, nulg , tamm, pöök, vaher , hobukastan jne... Suur osa metsadest asub mägedes, näiteks: Pinduse segametsad, Rodopi pöögi- ja tammemetsad ja Olümpose metsad .
Kreeka metsatööstus ei ole kuigi suur. Valdav osa Kreeka metsadest hävis 1940. aastatel II maailmasõjas. Et taastada metsi, juurutas valitsus 1970-1980 programmi, mille raames istutati 100 miljonit puud. Puid kasutatakse küttepuude ja puitplaatide tegemiseks ning okaspuude okstest saadakse vaiku ja tärpentiini.
Riigi puidutööstus ei suuda rahuldada nõudlusi ning seega tuleb suur osa puidust importida. 2000. aastal imporditi puitu 619,9 miljoni dollari eest ning eksporditi 71,3 miljoni dollari eest.
Paljud Kreeka metsad on hävinud erosiooni tõttu, mida on põhjustanud üleraie ja karjatamine. Metsad on ka väga tuleohtlikud ning on kannatanud mitmete põlengute käes, millest suuremad toimusid 2007. ja 2009. aastal.
Pilt10: Metsatulekahju 2007. aasta juunis

Tööstus

Kreeka tööstussektor on kasvanud tänu sihikindlale industrialiseerimispoliitikale. Sellele vaatamata moodustab sektor vaid 17,9% sisemajanduse koguproduktist. Maakide vähesuse tõttu toetutakse suuresti tooraine , kemikaalide, seadmete, varuosade ja kütuste impordile . Eksporditakse toiduaineid ja jooke , valmistooteid, naftatooteid, kemikaale ja tekstiile. Kreekal on väiksemahuline raua- ja terasetööstus ning oma laevatööstus. Kõrgtehnoloogia ja masinate tootmine moodustab sektorist üha suurema osa. Kuigi valitsus kontrollib teatud tööstusharusid, näiteks elektri tootmine ja nafta rafineerimine, on ettevõtted enamjaolt eraomandis.
Metallitööstus ja masina ehitus on arenevad tööstusharud, mis eelkõige proovivad kasutada kodumaist toorainet. Tootmissektor on nõrk ja peamiselt tugineb traditsioonilistele tekstiili-, tsemendi- ja toidutööstusele. Metallitööstus peaaegu, et puudub. Tööstused on väga algelised ja need on toetatud täielikult vaid impordile. Tööstus on koondunud Ateena piirkonda, kus on palju tööjõudu ning suurim tarbijaskond.
Suurima osa tööstuslikust impordist moodustavad masinad, transpordi varustus , kütused, kemikaalid. Ekspordi moodustavad söök, jook , nafta tooted, tekstiilid. 2011. aasta statistika andmetel on esikohal muud õlid ja saadused kui toornafta (6,1 mld eurot). Järgneb alumiinium ( eksport 1 mld eurot); raua ja terasetooted (579 mln).

Transport

Transpordi infrastruktuuri mõjutavad nii pinnamood kui ka taimestik . Kreekas on hästitoimiv tihe teedevõrgustik. Kuigi saarte vahel on parvlaevad peaaegu ainuke transpordivõimalus ning riigi mägisus tekitab lisaraskusi, on auto-, raudtee -, linna- ja õhutransport muutunud palju tõhusamaks ja kiiremaks.
Riigi sisene olulisim transporditeenus on meretransport, kuna enamik inimesi elab ranniku äärsetel aladel, kus paiknevad suuremad sadamad. Riigi sisevedudes on kõige mõistlikum kasutada raudtee- ja meretransporti. Võimalik on vedada suurt kogust väikese tasu eest. Meretransporti on kasulik ka rahvusvaheliste vedude puhul kasutada. Rahvusvaheliste vedude puhul on tähtsal kohal ka õhutransport, mis on küll kallis, kuid kuna Kreeka on turismiga tihedalt seotud, siis on mitmed rahvusvahelised lennujaamad hädavajalikud. Kõige arenenum ongi Kreekas lennuliiklus, kuid samuti on ka sõiduteed väga arenenud. Eestist jõuab Ateenasse lennukiga sõites ligikaudu 7 tunniga.

Turism

Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas, sest seal on aasta läbi soe kliima. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab igal aastal Hellast üle 15 miljoni turisti. Turism moodustab suure osa riigi majandusest- üle 15% SKP-st. Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest.
Kolm kõige olulisemat vaatamisväärsust Kreekas on Ateena Akropol, Delfi oraakel ja kindlasti ka Olümpia. Samuti tasuks veel külastada ka Korfut ja Rhodost.

Kasutatud kirjandus

Europa. (1995). http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/greece/index_et.ht m (22.01.2014).
Wikipedia. (2013). http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka (22.01.2014).
Miksike. (2005). http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/loodus.ht m (22.04.2014)
Miksike. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka3.ht m (22.04.2014)
Wikipedia. (2014). http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Greece (22.04.2014)
Sokeeritud. http://sokeeritud.info/r/ckp8ztv9opywfcs3.html (25.01.2014)
Wikipedia. (2014). http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Greece#Energy (26.01.2014)
Indexmundi.(2011). http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=26&c=gr&l=en (26.01.2014)
Wikipedia.(2013). http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_life_expectancy (26.01.2014)
Annaabi.(2012). http://www.annaabi.ee/download.php?i=70018 (26.01.2014)
Seeking Alpha. (2014). http://seekingalpha.com/article/204200-the-top-20-greek-companies-by-market-cap (26.01.2014)
CIA.(2013). https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gr.html (26.01.2014)

Pildid

Pilt1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:GreeceNumberedPerepheries.png
Pilt2: http://www.freevector.com/logo/aegean-airlines/
Pilt3: http://el.wikipedia.org/wiki/%CE%91%CF%81%CF%87%CE%B5%CE%AF%CE%BF:Alpha_Bank_logo.svg
Pilt4: http://www.indexmundi.com/g/g.aspx?v=21&c=gr&l=en
Pilt5: http://www.indexmundi.com/greece/age_structure.html
Pilt6: http://sedac.ciesin.columbia.edu/maps/gallery/set/grump-v1-population-density/3
Pilt7: http://ww2.unhabitat.org/habrdd/conditions/southeurope/greece.ht m
Pilt8: http://www.iea.org/stats/pdf_graphs/GRELEC.pdf
Pilti9: http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/city?LANG=en&PLZ=_____&PLZN=_____&WMO=16716&PAG=0&CONT=__&LEVEL=160®ION=0006&LAND=__&INFO=0&R=0&NOREGION=0
2014