Kreeka VabariikBrigita Maria RaaveGeograafiline asukoht
Kreeka, ajaloolise nimega
Hellas , on riik
Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja
ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse
mere ääres.
Maismaapiir on loodes
Albaania , põhjas
Makedoonia , kirdes
Bulgaaria ja idas Türgiga.
Üldist
●
Hümn -Ýmnos eis tin Eleftherían
●Pealinn-
Ateena ●Rahaühik- euro
●Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg
●Usund - õigeusk
●Iseseisvus 1821 25. Märts
●Peaminister-
Alexis Tsipras
●President - Prokopis Pavlopoulos
●Riigikord- parlamentaalne vabariik
Pealinn Ateena
●
Linn on rajatud Akropolise mäele
●
Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1.
aastatuhandel eKr.
●
Ühe esimese linnriigina valitses ta
demokraatlikult
●
Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest)
●
Ateena põhilised
majandusharud on
laevandus,
turism , tekstiili- ja
ravimitööstus Välispoliitika ●
Kreeka on tähtis liige suurtes
rahvusvahelistes organisatsioonides.
●
Geograafilise asukoha tõttu on riik
poliitiliste, kaubanduslike ja
diplomaatiliste suhete ristteeks.
●
Kreeka välispoliitika on üldiselt vastavuses
ELi partneritega ning
täielikud diplomaatilised suhted on sõlmitud
peaaegu kõikide maailma riikidega.
Kreeka toidukultuur
●
Tüüpilist Kreeka söögikohta nimetatakse
tavern´iks.
●
Valge kokamüts on arvatavasti pärit
Kreekast .
●
Kreeka oli esimene kultuur, kes lõi hautise ehk
liha ja aedviljad koos valmistatuna
●
Enamus Kreeka toite on aromaatsed ja
värvikirevad ning suhteliselt lihtsad valmistada
●
Rikkalikus
valikus on puu- ja köögivilju
●
Tähtsal kohal on mereannid
Liha-ja magustoidud
●
Tuntud lihatoidud:
moussaka (ahjuvorm
hakkliha ja baklažaaniga), dolmades
(hakkliha ja riisiga täidetud
viinamarjalehed), stifado (
hautatud vasikaliha sibulatega), gyros (vertikaalses
ahjus küpsetatud lambaliha, kust lõigatakse
ribadena tükke ja serveeritakse pitaleival
koos salatiga).
●
Kreeklaste magustoidud on idamaiselt
magusad. Magustoitude sagedasteks
koostisosadeks on mesi, rosinad ja pähklid
näiteks baklava.
Joogid
●
Jookidest hinnatakse eeskätt
veine .
●
Tuntud Kreeka jook on veel
ouzo,
aniisiga maitsestatud viinamarjadest
villitud piiritusjook, mis vee või jää
lisamisel muutub piimjaks.
●
Teine Kreekas levinud kangem jook on
raki, mis on puhas viinamarjadest tehtud
kange
naps .
Pinnamood
●
Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad
saared.
●
Rannajoon on
Kreekal 13 676 km
pikkune .
●
80% Kreeka territooriumist on mägine.
●
Kesk- ja Lääne-Kreeka looduses on
ulatuslikud kanjonid ja
karstialad .
●
Riigi kõrgeim punkt
Olümpose mägi 2919m
●
Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed.
●
Järvi ja
soid võib leida Kesk-Kreekast.
Kliima
●
Parasvööde , Suvi kuum ja kuiv, talv soe ja
niiske.
●
Alpikliima esineb peamiselt Lääne-Kreekas
●
Sademeid esineb
sisemaal vähe, ent riigi
lääneosas ja rannikul rohkem. 2/3 aastast
paistab Kreekas päike ning temperatuurid
võivad suvel
ulatuda 37°C-ni. Talvel langeb
temperatuur harva alla 6°C.
Mullastik ●
Kreeka
mullad on õhukesed ja suhteliselt
väheväärtuslikud.
●
Orupiirkondades leidub savikaid muldi, mis on
tuntud kui
terra rossa, punased mullad, mis on
tekkinud murenenud lubjakivist. Sellised mullad
on kõlblikud maaharimiseks.
●
Kõige viljakamad piirkonnad on aga
rannikutasandikel ja jõgede ümbruses. Seal
paiknevad savi- ja
liivsavimullad .
Veestik
●
Pikim jõgi- Maritsa 480km
●
Suurim järv-Trikhonida
●
Tuntuim sadam- Milos
●
Populaarseim rand- Balose rand
●
Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri.
●
Kreeka idarannik on maakera üks laherikkamaid.
Meri on seal vaikne ja suure hulga sadamatega.
Pilte Veestikust
Rahvastik ●
Kreekas elab 2011. aasta rahvaloenduse järgi 10
787 690 inimest.
●
Ametlikuks riigikeeleks on kreeka keel.
●
Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest
ruutkilomeetri kohta.
●
Kreeka iive on väike või nullilähedane ning
rahvastik vananeb
Majandus
●
Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik.
●
2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas
Kreeka drahmi.
●
2010. aastal tabas riiki võlakriis. 2012. aasta märtsiks
oli Kreeka riigivõlg umbes 370 miljardit eurot.
●
Töötuse määr oli 2010. aasta seisuga 12%, 2012.
aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta jaanuaris
27,2%-ni.
●
Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja.
Põllumajandus
●
70 protsenti maast on
harimiseks kõlbmatu.
●
Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele,
Makedooniasse ja Traakiasse.
●
Kreeka on oluline oliiviõli, puuvilla- ja tubakatootja.
●
Väga paljusid puu- ja köögivilju eksporditakse Euroopa
Liitu.
●
Populaarne on kalapüük.
●
Tähtsa osa impordist moodustab liha- ja piimatoodang,
eriti lambapiim.
Turism
●
Kogu maailma 15. Kõige külstatavam riik
●
Turismi kõrghooaeg kestab maist
septembrini, sest 3/4 turistidest külastab
Kreekat just sel ajal.
●
Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja
turvaline reisisihtkoht
●
Spetsiaalselt turismi
arendamiseks on
avatud palju hotelle, loodud töökohti ja
turistilõkse, mis on küllastunud
kõiksugustest suveniirikauplustest.
Videolinke
25 Things You Didn't Know About
Greece The history of ancient Greece
Top 10 Things To Do in Greece
Greek Food | 30 Greek foods and desserts you must try
11 Greek Foods You Have to Try
Tänan tähelepanu eest!
Kõik kommentaarid