Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreeka". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, metsad, egeus, nafta, egeuseteena, greece, makedoonia, peloponnesos, sektor, mullad, organisatsioonlpha, hüdroelektrijaam, soojuselektrijaam, turism, kreeklased, kreekast, euboia, tuhat, elektrijaamad, oliivid, jook, meretransport, vedude, landasia, joonia, olümposetika, lesbos, rhodos, kreeta, saartest, traakia, majanduskoostöö..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
maalt põgenema, kestis seitse aastat. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. 1981 ühines Kreeka EL-ga. 3 2. Geograafiline asend ja selle mõju majandusele Kreeka asub Lõuna-Euroopas Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 129 000 km2 ja pealinnaks on Ateena. 4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud. Riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m). Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud,
...................................................................................................................... 22 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................. 23 2 Sissejuhatus Kreeka on riik Kagu- Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreeka lipp Kreeka vapp Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount
.....................................................................21 Sissejuhatus Käesolev refraat käsitseb lühidalt Kreeka riiki ning selle iseärasusi. Valisin selle riigi, sest ise Kreeta saarel käinuna jäi mul riigist hea mulje ja tahtsin teada, kas ka mandri Kreeka on sarnane või erineb. 4 Geograafiline asend Kreeka asub Lõuna-Euroopas, Vahemere kaldal, Balkani poolsaare lõunaosas ning Egeuse, Joonia ja Vahemere saartel.Temast loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 131 957 km². Kreeka rannajoone on pikkus on 14 880 km. Suurimad saared on Kreeta,Euboia, Rhodos,Lesbos,Chios ja Kefallenia, moodustades 19% riigi pindalast. Riigi pealinn on Ateena. 5 Pilt 1.Kreeka asukoha kaart Ajalugu
Uus-Meremaa on ümbritsetud Tasmania mere ja Vaikse ookeaniga. Uus-Meremaa paikneb põhiliselt kahel saarel: Põhja-ja Lõunasaar. Saared asuvad enamasti parasvööndis, ainult põhjaosa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Uus-Meremaal on kaasaegselt arenenud majandus. Riik toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule. Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on: piimatooted, liha, kala, puit ja masinad. Ning suurimad impordiartiklid on: nafta, masinad, sõidukid, elektroonika ja tekstiilid. Riigi kuulumine suurregiooni Uus-Meremaa kuulub Kaug-Lõuna suurregiooni. Kaug-Lõuna piirkond on asustatud väljarändajatega Euroopast, kes tõrjusid põlisrahvad välja. Euroopalik areng on selles suurregioonis kestnud ainult 200 aastat. Kliima on aasta läbi soe, kuid kuivavõitu, mistõttu põllumajanduses saab arendada vaid teatud harusid. Maavarasid leidub regioonis rikkalikult, kuid suur kaugus teistest maailmajagudest
Kreeka Vabariik Brigita Maria Raave Geograafiline asukoht Kreeka, ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest)
......10-11 Kasutatud allikad.........................................................................................................12 2 Geograafiline asukoht Kreeka asub Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Üldandmed Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe. Kreeka on parlamentaarne vabariik
Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.......................................6 5.2.Rahvastiku tihedus.............................................7 5.3.Rahvastiku koosseis...........................................8 6.Linnastumine.......................................................9 7.Energia majandus....................................
Kreeka Andrei Tehnikov 11 LJ 24.03.15 · Pealinn Ateena · Pindala - 131 940 km² · Riigi keel kreeka · Rahvaarv - 10 775 557 (1.07.2014) · SKT elaniku kohta - $24 574 (2014) · Kreeka on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maadest. · Kliima - märg talv; soe ja kuiv suvi. · Pinnavorm - 80% Kreeka territooriumist on mägine. · Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. · Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse. · Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Korfu, Kefalloniá ja Lefkáda. Idas ja lõunas kuulubEgeuse mere saarte
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri)
Palju erinevaid nahkhiire liike. Kreeta saar on peatuspaigaks rändlindudele. Taimed Üle 2000 taimeliigi. Kevadel õitsevad, kuumal suvel kuivavad ära. Esimeste vihmadega hakkavad uuesti õitsema. Kasvatatakse mitmesuguseid põllukultuure, kõige tuntumad: oliivipuud, tsitruselised, erinevad viinamarjasordid. Valmib kaks saaki aastas. Mägede kallastel kasvavad männi ja küpressi metsad. Palju tulbiliike, anemoonid, gladioolid. Rahvastik 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Valdav religioon on õigeusk, lausa 98%. Kreekas on 93% rahvastikust kirjaoskajad. Väga eakad inimesed kirjaoskamatud. Tihedaimalt paikneb rahvastik Ateena ümbruses. Eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat. Naistel 82,8 aastat. Enamik rahvastikust kreeklased. 1000 inimese
Tallinn 2015 Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) Riigikeel: kreeka keel Pealinn: Ateena Pealinna rahvaarv: 664 046 (2011) Pealinna koordinaadid: 37° 59′ N, 23° 44′ E Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK
Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend
...........................................................................7 Riik......................................................................................................................................... 7 Haldusjaotus....................................................................................................................... 8 Majandus............................................................................................................................9 Rahvastik............................................................................................................................9 Kreeklaste usk.................................................................................................................... 9 Vana Kreeka mütoloogia...........................................................................................10 Vana Kreeka jumalad................................................................................
...11 1. Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on Kreeka. Siin tuleb juttu Kreeka üldiseloomustustusest ja riigi tunnustest ning sealsetest meelelahutustest, näiteks olümipiamängudest. Referaat on geograafia tunni ülesanne. Teemaks on just Kreeka, kuna mulle meeldis see riik valitavatest riikidest kõige rohkem. 1.1 Kiire algülevaade Kreekast Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975
10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg 3 Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00′N, 35°00′E. Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km². Türgi ulatub idast läände umbes 1600 km, kuid vähem kui 800 km põhjast lõunasse. Maismaast 755,688 km² asub Aasias ning 23,764 km² Euroopas. Anatoolia on üldiselt ristkülikukujuline poolsaar, mis asetseb just kui sillana Kagu-Euroopa ja Aasia vahel
Muumia kaitsmiseks suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi, mille ümber asetati anumad kehast eraldatud siseelunditega. Egiptlaste ettekujutuses jätkas inimene pärast surma suurel määral samasugust elu, nagu tal oli olnud elavate maailmas. Vana- Kreeka Geograafiline asukoht ja loodusolud Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse mere põhjarannikule ning Põhja-Aafrikasse. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr
See hõlmab suurema osa Skandinaavia poolsaarest, Soome, Vene Karjala ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosas. Tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermännimetsad suure toitainete ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel. Heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud- ja leede-liivmuldadel ning rabades. Lõuna pool (Skandinaavia poolsaare lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa kuni Volga jõeni) kasvavad ka segametsad. Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts ning on kujunenud õhukesed glei- ja turvastunud gleimullad. Orgudes, nõgudes ja teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik on madal. (2; 7 lk 137, 138)
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2
Riigis 2 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132 3 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 132 4 Centozne Arthur L. (2011), Iceland's Financial Meltdown, Journal of financial education, Kevad/Sügis 2011, Vol. 37 nr 1/2, lk 133 toimib kapitalistlik majandus, kus avalik sektor moodustab 40% sisemajanduse kogutoodangust ning kus sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on umbes kaks kolmandikku teiste eurotsooni riikide omast. Turism on riigis väga olulisel kohal, tuues sisse 15% SKT'st. Immigrandid moodustavad viiendiku tööjõulisest elanikkonnast ning tötavad enamasti põllumajanduses. 3,3% SKT'st tuleb Euroopa Liidu toetusest. Kreeka majandus kasvas ligi 4% aastal 2003-2007, osaliselt Ateena
......................................................................................2 Sisukord......................................................................................................................................3 1. Riigiandmed...................................................................................................................4 2. Geograafiline asend ja kliima.........................................................................................5 3. Rahvastik........................................................................................................................7 4. Majandus........................................................................................................................9 5. Huvitavaid fakte...........................................................................................................11 Kokkuvõte...................................................................................................
Kreeka Sissejuhatus Valisin Kreeka, kuna tahtsin teada Kreeka kohta asju. Kreeka tundub mulle väga ilus riik olevat. Ma arvan, et läbi selle referaadi saan palju teada Kreeka riigi kohta. Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Kreeka üldandmed Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km² Riigikeel: Kreeka Riigihümn: mnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele) Rahvaarv: 11 325 900 (2011) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km² Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821
.. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS.................................................
7 15-64.a vanused 50,364,702 25,461,885 24,902,817 102.2 65+ a. vanused 4,531,608 2,077,810 2,453,798 84.7 · Rahvastikupüramiid: · Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-65 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65a+: 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi) · Türgi rahvastik on suhteliselt noor- 25,5% inimestest on 0-15 aastased. · Keskmine eluiga meestel: 70 a Keskmine eluiga naistel: 75 a See on suhteliselt kõrge eluiga. · Sündimus- 19 Suremus- 6 Imikusuremus- 25 · Sündimus on viimase viie aasta jooksul mõnevõrra vähenenud. · Viimase viie aasta jooksul sündinud poiste arv ületab tüdrukute oma. · Türgi on kaasaegse rahvastiku etapis. · Suuremad linnad ja linnastud:
Sardiinias ning Sitsiilias. Nendes piirkondades on rahvastiku tihedus 5-24 inimest km2 kohta. Hõredaim asustus on Alpides Prantsusmaa piiri ääres, kus km2 kohta leidub keskmiselt vaid 1-4 inimest. Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi on kõrge elatustasemega.Lõuna-Itaalia on palju agraarsem, linnad on väiksemad ja elu on tihti palju raskem. Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete 10 rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingakujulisel maal kuskil 5% Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet. Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis,
Väikseim tihedus on Malaisias (86in/km2). Filipiinidele sarnaseima populatsiooni tihedusega naabermaadest on Jaapan (337,1in/km2). 7 Filipiinidel moodustavad lapsed (alla 14-aastased) kogu rahvastikust 34,3%, tööealised (15-65-aastased) 61,3% ning vanurid (üle 65-aastased) 4,3%. Naiste keskmine eluiga on 23,6 ja meestel on see 22,6, mis on üsna madal. See rahvastik ei vanane, sest noorte ja tööealiste ülekaal on väga suur. Iga tuhande inimese kohta sünnib 24,98 inimest ja sureb 4,98. Imikuid sureb iga 1000 kohta 18,75. Läbi aegade on see vähenenud, sest näiteks 1990. aastal sündis iga 1000 inimese kohta 32 uut elanikku ning suri 7. 2000. aastal sündis 1000 inimese kohta 27,85 ning suri 6,13. Linnastumine Filipiinide suurimad linnad on Manila (pealinn, populatsioon 11,449 miljonit), Davao
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahemerel ......................................
Valuutafond, mis püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid 5 valuutakursside kõikumist. See asutati 1944. aastal. UNIDO(United Nations Industrial Development Organization) tegeleb halva ekspordi, reostuse kontrolli, rahvusvaheliste kvaliteedistandardite, vananenud tehnoloogia ning muude majandusprobleemidega. (allikas 1) Rahvastik ja asustus Dominikaani Vabariigis elab 9,183 milj inimest (July 2006). Dominikaani Vabariik on küllaltki väike riik, pindalaga 48 730 km2, kuid rahvaarvu poolest on keskmise suurusega. Umbes sama palju inimesi elab ka Kreekas, Portugalis ja Rootsis. Tihedamini on asustatud pealinna Santo Domingo ümbrus ja riigi keskosa. Selline rahvastiku paiknemine tuleneb sellest, et seal (kas keskosas või pealinna ümber?) kasvatatakse palju kohvi, banaane ja suhkruroogu
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
Riigist tean et tal on Eestile võrdne jalgpalli koondis ja et Eesti korvpalli koondis on kohtunud Bulgaaria koondisega. 3 Bulgaaria statistilised andmed Täisnimi: Bulgaaria Vabariik Pealinn : Sofia(1,09 milj. elanikku). Suuremad linnad: Suuremad linnad Plovdiv (379 000) ja Varna (181 000) Iseseisvus: 3. märts 1878 Pindala : Kogu: 110,910 km2 Maismaad: 110,550km2 Vett: 360km2 Rannajoon : 354 km Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km Rahvastik : 7,517,973 (juuli 2004) Vanuse struktuur: 15-64 aastased : 68.5% (mehi 2,533,784; naisi 2,615,968) 65aasased: 17.1% (mehed 535,954; naised 751,610) 0-14 aastased: 14.4% (mehi 553,801; naisi 526,856) Iive: -0.92% Keskmine eluiga : kokku : 40.5 , naised: 42.4, mehed: 38.4 Rahvastiku tihedus: 68 in/km² Maakood: 359 Rahaühik: lev (BGL) 4 Bulgaaria Loodus
kogutoodangust. 4. Kuulumine majandusorganisatsioonidesse Tansaania kuulub järgmistesse majandusorganisatsioonidesse: · SADC Lõuna-Aafrika Arenguühendus · EAC Ida-Aafrika Ühendus · UNDP Ühendatud Rahvaste Organsatsiooni Arenguprogramm Tansaania, arengumaale omaselt, omab koostööleppeid mitmete riikidega, milleks on: Belgia, Kanada, Hiina, Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Jaapan, Holland, Norra, Rootsi, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Sveits. 5. Rahvastik Tansaania rahvaarv on 2012. aasta augustis alanud rahvaloenduse põhjal 44,929,002 inimest, kellest 99% moodustavad aafriklased. Neist omakorda 95% moodustavad hõimurahvad. 5.1. Rahvaarvu muutused Tansaania rahvaarv on aastast 1980 pidevalt tõusnud, kuid aastal 1998 oli rahvaarvu tõus väiksem. Iibeks on määratud 2,85% aastas. 5.2. Rahvastiku paiknemine Tansaanias paikneb rahvastik väljaspool linnu ühtlaselt, kuid ka rahvastiku tiheduses on
Riigis ei ole tõsiseid probleeme AIDS-iga ,sest riiki on teiste riikide seas 160-dal kohal. Rahvaarv muutub loodusõnnetuste,liiklusõnnetuste,sõjad,haiguste (AIDS,HIV,malaaria jms) tõttu Riigi energiamajandus Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal. Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Puusöe varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni, Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni.Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit. Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni. Energia tarbimine Türgi energiatarbimine on dramaatiliselt tõusnud viimase 20 aasta jooksul. Ühelt kvardmiljonilt Btu-d(energiaühik)1980. aastal on Türgi siseriiklik energiatarbimine kolmekordistunud- 2000. aastaks oli see 3,2 kvardmiljonit Btu-d
annaabi.ee 
