lasteaiad ja koolid. Piirkonna elanikkond oli algselt pea täielikult venekeelne. Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul, kui kinnitati arhitekt G.Sumovski Pelguranna detailplaneering. 1959. aastal valmis uus planeering, mille autoriteks olid Kalju Luts ja August Volberg ning mis sai aluseks teisele ehitusjärgule. Siis ehitati valdavalt 4-5 korruselisi hrustsovkasid. Hiljem ehitati ka uuemat tüüpi elumaju ja viimastena kerkisid 9- korruselised telliselamud. Tänapäevane elukeskkond Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest, mis vanemas osas on 23-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9 ja 14- korruseline. Näeme nii Stalinismi ajastu range planeeringuga kvartaleid kui hilisemate aegade vabalt seisvaid 9-korruselisi telliskivitorne. Pelgulinn Kust sai Pelgulinna asum oma nime? 1) Pelgulinn võis oma kujundliku nime saada pelgupaiga tähenduses
Indo-Hiinast. 2. Induse jõueorus kujunes välja üks inimkonna vanemaid kultuure III aastatunhandel eKr. Praegu asub sellel territooriumil Pakistan. 3. Tähtsamad linnad : Harappa, Mohenjo-Daro. Linnad olid reeglipärase planeeringuga, eeskujulikult heakorrastatud, olemas olid kaevud ja kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad on tihedalt ja muudavad isesruumi hämaraks. Ehitati kivist, ilma mördita
katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse: Gootika jõudis Eestisse tänu taanlastele, kui nad siinseid alasi allutasid ristiusule. Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg: Niguliste kirik(1315), Oleviste kirik(1265/1267), Püha Vaimu kirik(14.saj), Toomkirik (1233) 6. Tallinna linnamüür: Tallinna linnamüür on 25 km, tornid on 23 korruselised, Kik in de Kök 6korruseline, torne on kuskil 30ne ringis. 7. Seleta mõisted ja too näiteid: profaanarhitektuur ühiskondlikud hooned Nt: Suurgildi hoone etik etikukivid (ukse ees). Etikukividele raiuti nimetähed, vapp või maarjaroosi kujutis. Nt: Suurgildi hoone petik nagu oleks aknad aga tegelikult neid pole. Nt: Suurgildi hoonel siir ristikheinalehte meenutav kaunistus Nt: Suurgildi hoone portaal hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik
Tihtipeale on tänavad nii kitsad, et neis ei mahu hobusega sõitma. Tänavanimed on sageli seal töötavate ja elavate ametimeeste järgi. Mina ratsutan alati läbi Kinga tänava, kus töötab palju kingseppi. Seal on alati palju rahvast, sest inimesed soovivad oma jalanõusid parandada. Kõik ametimehed töötavad ja elavad ühes majas. Elumajad ehitatakse puust või kivist. Kuna majad on omavahel ühenduses, levib tulekahju kiiresti kõrvalmajja. Majad on tavaliselt 2 korruselised ning ülemisele korrusele minnakse redeliga. Kui maalapi suurus võimaldab, tehakse maja taha ka peenar. Vahel kohtan ma linnas pidalitõbiseid, kelle tunnen ära näo ees kantava riide järgi. Turuplatsil asub ka kõige esinduslikum hoone ehk raekoda, kus käib koos linnanõukogu ehk raad. Sinna kuuluvad tavaliselt rikkamad kaupmehed. Nende otsustada on kõik linnas toimuvad asjad. Linnas on ka palju kirikuid, mils jäävad teele. Mõnda on näha juba kaugelt,
· renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo- Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad
kasutati ka sambaid. Lihttöölise majad olid ühekorruselised ja 2-4 toalised. Katused olid lamedad, mille peal sai ka tegutseda(sest ruumid olid pimedad,kuna päike loojub vara).paljud inimesed magasid ka katustel. Rikastel egiptlastel olid 2--3 korruselised eramud. Kindlasti oli aed, kõrvalhooned, teenijatehooned, basseinid ja aed, sageli ka dussiruumid ja tualetid. Kõik toad olid paigutatud ümber sisehoovi või mõlemal pool koridori. Aknad olid väikesed ning kaetud mattidega või ustega, et tolm ja kuumus sisse ei pääseks. Linnades oli keeruline kanalisatsioonisüsteem. Aiad olid väga kaunid, neid oli raske istutada kuna Egiptus on väga kuiv ja vihmavaene. Istutati viinamarja põõsaid ja teisi puid, tehti
Ökoloogia (tuuleenergia, vesinikukütus, looduskaitse) Riiklikud põllumajandusasulad noortele peredele Emakultus ("Eluallikakodud") Sundsteriliseerimine Välispoliitika: eesmärgid Tühistada Versailles' leping ja ühendada kõik sakslased ühte riiki Luua Suur-Saksamaa (eluruumi-teooria!) Luua Germania suurriik Atlandist Uuraliteni Idaaladelt küüditada või likvideerida 30 milj. inimest, asemele aarialased Germaniseerida uued alad 25-30 aastaga (kiirraudteed, 2-korruselised rongid 200 km/h) Välispoliitika: sammud 1933 Saksamaa väljub Rahvasteliidust 1935 taasrelvastumine a) taastatakse sõjaväekohustus luuakse Wehrmacht b) taastatakse lennuvägi (Luftwaffe) c) mereväeleping Inglismaaga taastatakse merevägi (Kriegsmarine) 1936 liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga Põhivaenlased Prantsusmaa ja Poola, võimalik liitlane Suurbritannia (miks?) Millega see kõik lõppes?
· 1 rokokoostiilis kujundus (Põltsamaa loss) mis on II maalimasõjas hävinenud · Orvandid ja pastelsed värvitoonid · Taastatakse praegu gooti stiilis · Lk 177 · Venelased andsid välja kummalise seaduse: keelustati linnadesse uute kivimajade ehitamine Peeter I valitsemise ajal · Kehtis umbes pool sajandit terves keisririigis · Erand tehti Peterburile, pealinnale · Rootsi ajastul olid maamõisad väga tagasihoidlikud · 1-korruselised puidust elumajad · Linnas olid kivipaleed · Eestisse hakatakse hoogsalt ehitama kiviehitisi · Maamõisatest parimas seisundis Palmse mõis Lääne-Virumaal (lk. 177) · Taastatud ka suur park · Suuri kirikuid · Neist kaks tuntumat on Pärnus - LUTERI ELISABETI KIRIK ja Vene õigeusukirik ehk KATARINA KIRIK · Tartus ei ole säilinud barokiajastul midagi silmapaistvat, sest Tartu põles maani maha · Üsnagi tagasihoidlik
Palazzod, Püha Andrea kirik, Leon Battista Alberti. 1 Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Palazzod olid alguses midagi kindluse sarnast. Neil oli üks sissepääs ja hoonel oli siseõu. Palazzod olid enamasti kolme korruselised ja koosnesid neljast tiivast, katus oli madal, esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine oli neist kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele, kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata. Pikapeale muutusid aknad suuremaks ja need nagu avanesid tänava poole ega
Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle.Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida. Igapäevaselt tegeldi käsitöö ja põlluharimisega. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Müra oli tänavatel
riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid talum (reljeefideg akaunistatud kiviplokk), seinu liigendavad liseenid (kitsad püstribad), mida ühendavad petikud (lamedad süvendid), maalikunst keelati elusolendite kujutamist, piltide pooldajad
Kromlehhi rajatised olid tõenäoliselt seotud päikesekultusega. Stonehenge on kromlehh ehk menhir ja dolmen ühes ehitises. Ehitis ümbritseb väljaspoolt ring. Sees asuvad mitmed dolmenid. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Sumerite linnriigid asusid Mesopotaamia kaguosas. Praegu asub seal osas Iraak ja Kuveit. Enamik majad ehitati savi ja pilliroost. Hiljem võeti kasutusele savitellised. Majad olid kas 1-2 korruselised. Sest kõrgel katusel oleks olnud liiga palav, kuna päike paistab lagipähe. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on püramiidjas ehitusega astmeline torn Mesopotaamia templiarhitektuuris. Seda kasutasid preestrid ja linna ülikud. Tsikuraat oli pühendatud kaitsejumalale. Arvatavasti oli kõige suurem tsikuraat Babülonis asunud Etemenanki. Paabeli torni prototüüp. 5
4. Agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) * joodi kitse- ja lehmapiima 5. Tänavad kitsad (peamine jook veega tublisti lahjendatud vein) - kulgesid kiira-käära * valmistati juustu - osaline sillutis Aristokraatlik eluviis 6. Linnamajad 1 või 2 korruselised 1. Etendas poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. - kivivundamendile rajatud 2. Konkurentsivaim -> Igaüks proovis olla teistest parem. - põletamata tellistest (rahvakoosolekul, riigiasjades, lahinguväljal) - nelinurkne siseõu 3. Korraldati pidulikke õhtusööle (sümpoosionid), et rahvast
astmiktempel ehk tsikuraat. Sumerite ühiskond oli hierarhiline: 1. Kuningas 2. Preestrid, ülikud 3. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed 4. Sõltlased 5. Orjad Uri linn Peale Uuruki linna oli väga olulone ka Uri linn, mis suutis ühel hetkel ka teised sumerite linnad endale allutada.Uri linna kaitsejumalaks oli kuujumal Nanna. Uri linnas olid: • Nanna tsikuraat; • Kuninga loss; • Väiksemad templid; • 1-2 korruselised elumajad; • Kitsad tänavad; • Väiksed poekesed; • Väiksed pühamud; • Linnal on müür. Kiilkiri Koos esimeste sumeri riikidega, tekkis ka kiri, sest ilma selleta olek riiki võimatu valitseda. Kirja areng Piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri Mesopotaamia kirja kutsutakse kiilkirjaks, sest värskele savitahvlile pilliroost pulgaga vajutatud märgid jätsid kiilukujulise jälje. Mesopotaamia suurriigid: Babülooonia
Massiliseks muutus Hrustsovkade ehitamine üle terve NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsusega juulis 1957 elamuehituse arengust NSV Liidus. Seal püstitati tuntud ülesanne likvideerida elamispinna puudus Nõukogude Liidus. Helge tulevik pidi saabuma aastal 1980 ja sinna ei olnud enam väga palju aega. Selle helge tuleviku variandis ei olnud kohta elamispinna puudusele. Peamiseks ideeks sai kokkuhoid, liialdused tuli likvideerida ning edu saavutada tänu kokkuhoiule. Hrustsovkad olid 5-korruselised. Lifti neil ei olnud, mis oli taas märk kokkuhoiust. Korterid olid 2-toalised, kuhu pidi ära mahtuma keskmine Nõukogude perekond. Pindalalt olid elamispinnad 40-45 ruutmeetrit ning lae kõrguseks 2,2-2,5 meetrit. Ainuüksi selle kokkuhoiu arvel oli võimalik üle terve Nõukogude Liidu kokku hoida 30-35 protsenti. Üks peamine eelis, mis pidi Hrustsovkadel olema seisnes selles, et tänu neile saavad inimesed elada perekonniti, perekonnad said lahti kommunaalkorteritest.
käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistel Vahemeremaades, tasandikul või mägedes. Talupoja elamu oli lihtne, palkidest ja mööblit leidus seal vähe. Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamasti 2-3 korruselised. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Siin oli samuti mööblit vähe, sest eluruumid olid määratud inimestele, mitte aga uhkeldava mööbli näitamiseks. Keskaegne rõivastus paistis silma suure vaheldusrikkusega, olenevalt kandja seisusest, elukutsest, traditsioonidest ning moest. Rõivaste materjali, värvuse ja tegumoega rõhutati kuuluvust ühte või teise seisusesse ning sotsiaalsesse rühma
Konsool elemente on võimalik riiuli postidel kindla sammuga ümber tõsta millega saab reguleerida hoiu ruumi. Peenkauba tehnoloogia Peenkauba riiulid vahekoridoride erinevate laiustega. Peenkauba tehnoloogia puhul on tegemist enamasti tavalise avatud riiuliga. Riiulite kõrgus on 22,3m ja vahede kõrgus 0,30,5m. Riiulite vahelised koridorid on tavaliselt 1,41,6m võimaldavad kahel käsikärul teineteisest mööduda. Kolme kuni viie korruselised peenkauba riiulid on küllalt efektiivsed, tooted paigutatakse korrustele, vastavalt väljastamise sagedusele. Kolmele alumisele liikuvad tooted, kahele ülemisele harvemini liikuvad tooted. Kõrged 2,53m peenkauba riiulid pole efektiivsed, kuna ülemiselt riiulitelt tuleb kaupa võtta redeli abil. Peenkauba riiuleid on võimalik paigutada ka tihedalt. Vahekoridoride laius on sel juhul 0,8m. Puuduseks on see, et siis ei mahu kaks käsikäru teineteisest mööda
Lähtutakse reaalsest inimkehast, Saksamaa. Puulõikes graafika. Rooma Peetri kirik- Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà. Michelangelo Pieta- Maarja hoiab süles surnud Kristust, Itaalia Chambordi loss Prantsusmaal- meenutab keskaegset linnust, ümarate nurgatornide pärast. Itaalia mingi palazzo- 3-korruselised, 4-st tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Da Vinci " Püha õhtusöömaaeg" Itaalia- Sellel maalil teeb kristus teatavaks, et keegi jüngritest on ta reetnud, kõik on ehmunud. vastab kõrgrenessansi eesmärkidele. Palazzo Medici - Ricardi Firenzes Michelangelo, skulptuur "Surev ori"- u. 1513 Julius II hauamonument. olustikumaal, kujutatakse talupoegi, madalmaade maal-pessimistlik. 1)Kuidas nim. Itaalias 15. saj
Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel. Tares hoiti katlaid, potte ning muid majapidamisriistu, lõõtsa tule õhutamiseks ning käsikivi. See targebiist tuli võõraste pilkude eest hoolikalt peita, sest talupoeg oli kohustatud jahvatama kogu oma vilja feodaali veskil, tasudes selle eest mativiljaga. Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamuses 2-3 korruselised. Alumisel korrusel asus kaupmehe kontor või käsitöölise töökoda. Kui tänava laus võimaldas, ehitas käsitööline maja ette veel väikese müügiputka, kui mitte, siis müüs oma toodangut samast töökojast. Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja mõnikord ka neljandal korrusel olid laod ja panipaigad, kuhu kaup vinnati vintside abil. Tallinna vanalinna kitsukestel tänavatel võime pregugi näha
Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu Palazzo paleed, 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared. Kunstiteoreetik Alberti käsitles tsentraalperspektiivi matemaatilist täpsust, proportsioone arhitektuuris. 3. Maalikunstnik. Sandro Botticelli; (1. märts 1445 - 17. mai 1510) oli 15.sajandi lõpu Firenze vararenessanssi maalikunstnik
-15. sajandil ehitatud ühiskonlikke hooneid. Neist tuntuim on Tallinna raekoda. Selle gooti stiilis torn on põlenud ning asemele on ehitatud uus renessansistiilis torn. Elumajade akendel pole teravkaar, vaid ruut või ristkülik. Etik tänavale ehitatud terrass või veranda. Hiljem lammutati. Takistasid liiklust. Petiknisid süvendid seinas ilu pärast. Üks tähtsamaid ühiskondlikke hooneid on ka Suurgildi (tähtsamate kaupmeeste ühendus) hoone. 3-korruselised I: kauplus või töökoda. II: pere elamisruumid. III: laoruumid. Nn Kolm õde kolm kokkuehitatud kodanikumaja, kus praegu asub luksushotell. Gooti ajastu lõpus said tähtsateks suurtükid. Seetõttu ehitati suurtükitorne ehk rondeele. Neist kuulsaimad on Paks Margareeta ja Kiek in de Kök (kõige kõrgem 40m). Tallinna linnamüüril on 40 kaitsetorni. Tartu linnamüür on peaaegu täielikult hävinud, säilinud on vaid 50 meetrit.
külgedest ümbritsetud vallikraaviga, linna keskelt läks läbi kanal. KOKKUVÕTTE:Sumeri linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka tsikuraat. Sumeri linnades olid väikesed 2-3 korruselised majad ja suur rõhk oli laiadel peatänavatel. Assüüria linnad: Assur, Dur Šarrukin, Ninive Assuri linna asutamisajaks peetakse 4.at. eKr. 2.aastatuhande keskel kujunes temast Assüüria pealinn. Purustati 614.a.eKr. Assuri plaan annab hea ettekujutuse vanadest Assüüria linnadest. Assuri linn asus kaitstud jõesaarel(põhjapoolel oli kaitstud Tigrise lisajõe kanalihga, mis oli ühendatud Tigrise jõega), mille lääne- ja lõunasein moodustasid poolringi
keskkonnale. Reovee suunamiseks on korralikud puhastusseadmed, veevarustust tagavad veetorustik. Kinnistule tuleb paigutada igale krundile olmejäätmete kogumiseks konteinerid ning äraveo tagamine tuleb vastavalt kehtestatud eeskirjadele. Tuleohutus Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass on TP3. Samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Planeeritavad elamud on kuni 2 korruselised, TP3 tulepüsivusklassiga. Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. määrusele nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“, mille järgi peaks hoonete vaheline minimaalne 8 meetrine kuja laius takistama tule levikut teisele hoonele. 6
Saksamaal kerkis samuti klassitsismiperioodiga paralleelselt neogooti-stiilis Kölni toomkirik. Vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel Historitsismi puhul kerkisid üles mitmed probleemid, mida lõpuni lahendada ei suudetudki. Kui losside ja kirikute puhul oli üleminek minevikuarhitektuurile suhteliselt kerge, siis elamute korral, olgu keskaegsed, renessanslikud või barokk-stiilis, see võimalik polnud. 19. sajandi Euroopa suurlinnade elumajad olid peamiselt 5-6- korruselised, kuid barokklossil oli olnud vaid 4 korrust. Nii sai üle võtta vaid detaile ja ornamentikat. Vastuolu fassaadi ja ülejäänud ehitise vahel aina süvenes. Insenerid pidi tihti sobitama siseruumid arhitekti joonistatud fassaadi ja sellesse jäetud avade taha. Kuna pearõhk ja -tähtsus oli välisel ilmel, jäid hoonete suursuguste esinduskülgede varju tihti mittemidagiütlevad sisehoovid. Neobarokk
Käsitöölised ja kaupmehed hakkasid liiklusteede sõlmpunkdides elama, sest seal oli kergem kaupa müüa. Hakati ka vanadel laadaplatsidel elama. Linnad tõmbasid ohtralt palju inimesi ligi, sellepärast ehitati ka väljaspool müüre laoplatse. Linnad olid ka turvalised. Tavaliselt tekkisid linnad kaubateede äärtes või linnuste naabruses. Linni ümbritses tavaliselt uhkete tornidega linnamüür. Linnas oli suuri ehitisi nagu kirikud ja turuplats. Keskmise inimese elumajad olid 2-3 korruselised- 1. korrus oli tavaliselt töökoda, 2. korrusel olid elutoad ja 3. korrus oli laoruum. Öösel suleti aknaluugid ja mindi magama. Majade uhkemad küljed olid tänavate pool. Tänavad olid tavaliselt kitsad. Peatänavad viisid turuplatsini. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis.
India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Indose jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Sealsed linnad olid 2-3 korruselised põletatud tellistest majad. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Tema
õppis Aasia kultuurilugu, muu hulgas ka jaapani keelt. Ajapikku hakkas talle seal niivõrd meeldima ning ta jäigi sinna. !2 6. Terves Jaapanis, seal hulgas ka Tokyos kardetakse maavärinaid. Maavärinate tõttu ei ole ka Tokyos eriti kõrgeid pilvelõhkujaid, nagu on näiteks New Yorkis, Londonis ja teistes suurlinnades, kus ei toimu maavärinaid. Tokyos on enamasti 6-10 korruselised kortermajad ning võrreldes teiste suurlinnadega pigem madalad hooned. Maarja elas ka Jaapanis üle 2011. aasta 11. märtsi katastroofilise 9 magnituudilise maavärina. 9 magnituudilise maavärina korral saavad absoluutselt kõik hooned raskelt kahjustada ning valdas üleüldine paanika. Maavärin kestis 6min ning oli 15893 surnut, 6152 vigastatut ja 2572 inimest kuulutati kadunuks. Nagu kaarilt näha, siis see ei olnud küll Tokyole väga
Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne, mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, samuti Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnuse algvorm. 4) konvendihoone 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp. Ordurüütlid pidid elama munkade kombel üheskoos ja neile sobis elupaigaks kindlustatud klooster. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Tavaliselt kolme korruselised. All majapidamisruumid ja üleval kaitsekorrus. Teisel korrusel paiknevad kirik, Kapiitlisaal- rüütelvendade koosoleku ruum, Refektoorium- söögisaal, Dormitoorium- magamissaal, Komtuuri (- linnusepealik) eluruumid. Tihti ümbritseb siin siseõue ristikäik nagu kloostris. Näited: Talinna linnusesse hakati 1347. Aastal konvendihoonet ehitama, kasutades selleks osalt vana kastelli müüre. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, millest kuulsaim on
on (erandit TP2-klassi juures arvestamata) TP1-klassi hooned. Hoone korruselisus ja kõrgus ei ole piiratud. Kõrguse kasvades tuleohutusnõuded kasvavad. Tarindite tuleohutused on sõltuvad hoonesisesest põlemiskoormusest. Eeldatakse, et kandetarindid jääksid püsima tulekahju lõpuni, kui kõik arvestatud põlev materjal on lõpuni põlenud. Eripõlemiskoormus mõjutab tarindite dimensioneerimist. Ehitusmaterjalid A1-A2 klassi ehitusmaterjalidest. Kuuluvad ka osad 1-kuni 2-korruselised hooned, mis inimeste arvu piirangu tõttu ei mahu TP-2 klassi alla. - TP2-klassi ehitist võiks iseloomustada kaitsevooderdusega puithoonena. Ehitis on üldjuhul 12- korruseline, erandiks on elu- ja büroohoone, mis võib olla ka kolme või nelja korruseline. Kasutusviis ja inimeste arv on piiratud. Maksimaalkõrgus 9 m, elu- ja büroohoonetel 14 m. 74 Kandetarindite minimaalseks klassiks on 1-2-korruselistel R30, kõrgematel R60
Hea arhitektuur põhineb õigetel proportsioonidel. Vaataja silmade kõrgusel asub nn tuumpunkt, kuhu koonduvad kõik vaatesuundi tähistavad jooned. Nende joonte õigel kasutamisel saab pildil luua ruumilise sügavuse illusiooni. Selle õpetuse kasutamise kaudu hakkas kunstnik kujunema käsitöölisest teadlaseks. Proportsiooni tähtsus ja uus sammaste korraldus said uue arhitektuuri põhireegliteks. Palazzod Rikastele peredele hakati ehitama paleesid, mis meenutasid kindlusi. ( 3 korruselised ja 4 tiiva ümber siseõue, madala katusega ja jämedatest robustsetest kiviplokkidest). Uksed, aknad on nelinurksed või ümarkaarsed, valitseb horisontaalne ehitussuund, hooned ei pürginud enam kõrgustesse. Alumine korrus oli massiivsem, ülemised kergemad. Leo Battista Alberti 15. saj. Andekas, mitmekülgselt haritud, tema oskustest räägiti legende. Samas tema poolt loodud kunstiteoseid on vähe. Saabus Firensesse 1434 ja mängis sealses kunstielus suurt rolli
Kinnistule tuleb paigutada igale krundile olmejäätmete kogumiseks konteinerid ning äraveo tagamine tuleb vastavalt Ämari aleviku eeskirjadele. Üldkasutatavate hoonete maa-alal tuleb tagada hoonete ümber olemasolevate haljasalade säilitamine ja heakorrastatud haljasalade rajamine. 7. Tuleohutus Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass elamutel on TP3. Samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Planeeritavad elamud on kuni 2 korruselised, TP3 tulepüsivusklassiga. Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. määrusele nr. 315 ,,Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", mille järgi peaks hoonetevaheline minimaalne 8 meetrine kuja laius takistama tule levikut teistele hoonetele. 9
meistritöö ehk sedööver. See esitati tsunfti liikmetel hindamiseks. Mõnikord kuulus meistritöösse kolme erineva eseme valmistamine. Teinekord tuli töö teha vanemate meistrite juuresolekul. Meistritööle lisandus küllaltki suur meistrimaks tsunfti kassasse ja meistrikostitus. Vastsel meistril tuli tsunfti liikmetele välja teha rikkalik sööma- ja joomaaeg koos hinnaliste kingitustega. Sell pidi olema ka seisusekohaselt abielus. Elamu ja selle sisustus Elumajad olid enamuses 2 3-korruselised. Alumisel korrusel asus käsitöölise töökoda. Kui tänava laius võimaldas, ehitas käsitööline maja ette veel väikese müügiputka, kui mitte, siis müüs oma toodangut samast töökojast. Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja mõnikord ka neljandal korrusel olid laod ja panipaigad. Aknad suleti väljast luukidega. Soojematel maadel ei kaetud aknaava, põhjapoolsetel aladel kasutati selleks kas härjapõit, pärgamenti või õlipaberit
Detailplaneeringus on ette nähtud rannapark, rannapromenaad, basseiniäärsed kaid ja avaliku kasutusega jalakäijate alad. Rohkelt on planeeritud haljastatud alasid. Mereäärne piirkond on avalikuks rekreatsioonialaks, tulevad nii kergliiklus- ja jalakäijate teed, milleks on piki mere äärt kulgev minimaalselt 25 meetri laiune ala koos promenaadi ja pargiga. Plaanis on arvestatud kalda kaitse eesmärkidega. Hooned on planeeritud vaatega mere poole ja kuni 5-korruselised. (Tallinna õigusaktide regidter, 2016). Novembris 2016 kuulutati välja kalasadama arhitektuurivõistlus kuni 2017. aasta veebruarini. Võistluse eesmärk oli leida Kalaranna tn 1 kinnistule parim hoonestus ning avaliku ruumi arhitektuurne ja linnaruumiline lahendus. Otsiti elukeskkonda parandavat ja elavdavat lahendust. Pro Kapitali laiemaks visiooniks oli muuta kalasadam ülelinnaliseks magnetiks, kus lisaks rannapromenaadile ja mere vaatega korteritele on ka kohvikud ja restoranid.
orje. Kõige rahvarohkem koht oli turuplats ehk agoraa. Seal peeti ka rahvakoosolekuid. Agoraa asus akropoli jalamil ja teda ümbritsesid uhked sammaskäigud, kuhu võis palava ilmaga päikese eest varju minna. Teine turuplats asus Pireuses, seal elasid peamiselt kalurid laevaehitajad ja meremehed. Ateenat kaunistasid mitmete jumalannade ja jumalate pühamud kõige tuntuim neist linna keskel olev akropol koos Partheoni templiga. Ateena elumajad olid aga tagasihoidlikud ja ühe korruselised. Tänavalt viis kõigepealt väikesesse hoovi ja sealt edasi eluruumidesse. Aknaid tavaliselt majadel tänavapool ei olnud, seega vaatasid möödujatele vastu ainult hallid savist seinad. Tänavad olid kitsad ja käänulised. Kanalisatsioon linnas puudus ja seetõttu polnud ka tänavad kõige puhtamad. Käsitöölised Ateenas Enamus ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas
kuni 12,5 cm. Alumistel korrustel koondusid need kolmekaupa kokku ristlõikeks 80x80 cm. Fasaadikatteks oli purunematu peegelklaas koos roostevaba terasega. Tuulemõju suurim hälve püstjoonest oli 28 cm. 6 KAKSIKTORNID Koos 7 World Trade Centeri ehitusega 1980. aastatel, oli WTC kompleksis seitse ehitist, kuid kõige tähtsamad ja märgatavamad olid kaksiktornid, ehk siis Lõunatorn ja Põhjatorn, mis mõlemad olid 110-korruselised ja 411 meetrit kõrged. Pressikonverentsil aastal 1973, küsiti arhitektilt Minoru Yamasakilt, "Miks kaks 110-korruselist maja? Miks mitte üks 220- korruseline?" Tema vastus oli: "Ma ei tahtnud inimsuse piiridest välja minna". Kui Põhjatorn valmis 1972. aastal, sai sellest suurim ehitis kogu maailmas kaheks aastaks (hiljem võttis selle üleChicago Sears Tower), möödudes Empire State Building'u kõrgusest, peale seda kui ESB oli maailma pikim olnud juba 40 aastat
finantseerida riiki. Iga paari päeva alusepanijaks. Jõukate inimeste Hani dünastiale tagant küpsetasid elamud olid järgnes killustatuse naised odraleiba ja Maiad elasid kakukesi. Mehed vähemalt kahe ajajärk. Yucatani ja naised sõid korruselised ja Seadusandlik kogu. eraldi. Koos poolsaarel juba 1. sisehooviga. Eunuhhid. söömist ei peetud aastatuhandel Induse Piirkonnakohtunikud sündsaks. eKr. Siis tekkisid kaubandussidem . Kasvatati peale ka nende
Lõuna-Eestis- 3lööviline kirikutüüp, sõdades hävinud. Eesti ainsana basiilikana säilinud Urvaste- seal ka võlvid, suur kooriruum, Kindlusarhitektuur Tallinna südalinnas kaitsemüürid, sealt torne säilinud, nt. Paks Margareta ja Kiek in de Kök (suurtükitornid) konvendihoone säiln. Kuressaares Suurgildi hoone- 15. saj. alguses, tähtvõlvidega saal Tln raekoda-petikud seal hoonetel, etikud-terrassid maja ees. Kodanike majad 3 korruselised: koda(diele)võõrastetoaks ja tööruumiks, köök, kamin seal, koja taga ainuke köetav tuba(dornse) II-III korrus laoruumid.. asusid petikud , fassaadi kaunistati, majamärk-vapp vms, Tartu kaitsemüürist 50 m. Emajõega parall. bot. aia juures linnuseid ~50 olnud, kastell-linnused enamasti, keskseks hooneks konvendihoone restaureeritud linnused: Narva, Haapsalu, Rakvere, Paide l. ainult torn. Suurim kastelll. Viljandis(varemetes) Gooti kujutav kunst Eestis
Maksiköök. 1.1 Firma struktuur Siin joonisel on välja toodud Konsumi firma struktuur, kes kellele allub. Joonis Konsumi firma struktuur 1.2 Kivilinna Konsum Olin praktikal Kivilinna Konsumis, Kivilinna Konsum on küllaltki väike kauplus, töötajaid on seal ligikaudu 30. Inimese ringis. Kaupluse asukoht on küllalti hea kohapeal, kuna see asub Tartu linna alguses. Kivilinna Konsumi lähiümbrusesse jääb Jaama Selver ja Nõlvaku Prisma. Kuna Konsumi lähiümbruses on pikad 9.korruselised majad, siis on see soodne koht poele. Kauplus paikneb sõidutee ääres, mis jääb inimestele kohe silma. Kaupluse kõrval on ka kohe bussipeatus, mis soodustab poe käivet. Poel on kaks suurt parklat, mis mahutavad ilusti poe külastajad ära. Kaupluses müüdavate kaupade sortiment on mitmekesine. Kuna tegemist ei ole just kõige suurema poega, siis võin tõdeda, et saan sealt poest kõik vajaliku ostetud. Kuna
Pelguranna asum paikneb Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumite vahel ning ulatub läänes Kopli laheni. Pelguranna asumis elab ca 15 200 elanikku. Pelguranna on esimesi pärast II maailmasõda rajatud linnajagusid. Varasemal ajal olid selles piirkonnas peamiselt Balti Puuvillavabriku töötajate põllumaad ning mereäärne karjamaa. Hoonestamist alustati 1940. aastate lõpus, jätkati 1950.-1960. aastail ning täiendati 1970. aastail. Viimastena on Pelguranna asumisse kerkinud 9-korruselised telliselamud. Pelgurannas on gümnaasium ja raamatukogu. Kelmiküla asum paikneb Pelgulinna ja Kassisaba vahel, piirdudes põhjast laiarööpmelise raudteega ning lõunast Paldiski maanteega. Kelmikülas elab ca 900 elanikku Kelmiküla Paldiski maantee äärne piirkond oli üsna tihedalt hoonestatud juba 19. sajandi I poolel. Ühtsem hoonestus kujunes alles 19. sajandi lõpul. 1960. ja 1970. aastateni säilis selles piirkonnas rohkesti vanu puitmaju
Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linnamajad ja tänavad: Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegused mugavused: kraanivesi, keskküte, elekter jms. Linnamajad olid enamasti kõrged , isegi viie-kuue korruselised. Suurem osa käsitöölistest elas oma perega tõõkoja või poe peal. Ajapikku hakati majadele tegemarohkem aknaid. Kõige sagedamini ehitati majad puusõrestikule. Vahed, mis seinapalkide vahele jäid, täideti õle-savi-plonnidega ning korruseid eraldasid laudpõrandad-laed. Kivi oli haruldane ja kallis ehitusmaterjal ning seda said endale lubada üksnes rikkad linnaelanikud. Tänu kiviraidurite tööriistade täiustumisele hakati seda aga järjest rohkem kasutama.
Elemendid on loovalt ümber töötatud. Tasakaalu taotlus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Huvitab ühtse ruumimõju probleem. PALAZZO PITTI- linnaloss, mida ei kaitse tarad. Meenutab kindlust; rasked, rustikaalsed kivid, 2.korrus poolrustika, 3.korrus madalkivi. Lähtub uuest mentaliteedist. Ühe rikka perekonna elamu. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris. Range, kindlusetaoline, pidid kaitset pakkuma. Kodanluse elupaik. 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised 4-nurkse siseõuega. Katus madal. Laotud tellistest, kaetud suurte, jämedate, tahutud kiviplokkidega. Aknad ja uksed on kas 4-nurksed või ümarkaarsed. Rõhutati üksikosade funktsioone. Silmadele muutub hoone korrus-korruselt kergemaks, õhulisemaks. Dekoratiivsete vormide rohkus. Otsiti kuldlõiget, rõhutati horisontaaljooni. Rustika- ehituskivitüüp Rustikaalne- tahumata, raske. FILIPPO BRUNELLESCHI- Juurutas uut stiili
organismis. Lihaskude on ka väga metaboolne kude ja selle jäägid tuleb eemaldada või taaskäidelda. b)protsess tuleb läbi viia suurel skaalal. Tootmine suurel skaalal on tähtis kuid siiamaani veel saavutamata. Praegused suured in vitro liha kultuurid sentimeetrites, kuna koeuuringute suurem tähelepanu läheb just in vivo koe parandamisse. Selleks, et toota tööstuslikku hulka in vitro liha, peaks bioreaktorid olema vähemalt 3-5 korruselised. Parimat inspiratsiooni saab ravimi ja mikrobioloogia tööstusest, kus kasutatakse elusaid organisme, et bioreaktorites toota puhtaid kemikaale. Kuigi tehnoloogia ja eesmärk on teine, võivad paljud meetodid olla sarnased. Lihal on lisaks suure valgukoostisele koos kõigi aminohapetega on lihal palju teisi tähtsaid toitaineid. On tähtis et in vitro lihal oleks vähemalt sama, kui mitte parem toiteväärtus et olla võimeline konkureerima loomuliku lihaga
6 kana puuris. PUURI VIISILINE PIDAMINE. 1. suurendada lindla mahutatavust. 2. Mehaniiseerida kõik tootmis protsessid. 3. Luua optimaalne mikrokliima. 4. Vähendada kulutusi allapanule. 5. Võimalik vältida haigusi eraldades haiged linnud. 6. Vältida stressi. Puuris peetakse tootmis kanu, sobib ka tibude üleskasvatamisel kunst ema perioodil. Puurid võivad olla kuni nelja korruselised. Sügav allaapanul- kanad tuuakse 6 kuusel ja prakeeritakse 1.5 aastaselt. Põrand peab olema isoleeritud pinnasest niiskuse vältimiseks eristatakse kahte sügav allapanu viisi. 1. põrandale pannakse 15-20 kiht saastumise puhul segatakse. 2. Alla panu lisatakse kihtide kaupa. Sööda künad katta traat võrguga et kanad ei saaks jalgadega sööda sisse minna. Munemiseks lisada pesa kastid. KUNSTLIKU HAUTAMISE EELISED. 1
Ain Ghazal Ain Ghazal on küla mis asustati umbes 7 200 6 000 a. eKr. Küla asus Jordaanias Zarga jõe kaldal. Küla oli 10 15 ha. suurune. Majad olid ristkülikukujulised ning koosnesid mitmest ruumist. Seinad olid kaetud väljastpoolt saviga ja seest poolt krohviga, mida uuendati iga paari aasta tagant. Umbes aastatel 6 700 5 700 eKr. seoses populatsiooni kasvuga muutusid ka majad suuremaks ning neis elasid mitmed pered koos. Hooned olid kohati isegi kolme korruselised. Tekkisid ka väiksemad ehitised, mis täitsid temple funktsiooni. 1. Jeericho linna varemed ( Pildil on näha endist linnamüüri ning kindlust.) Eufrati ja Tigrise äärsed alad 6000 a. eKr. olid tekkinud küladevõrgustikud mägismaale Eufrati ja Tigrise äärde. Mägede vahel paiknevad orud olid aastatuhandete jooksul elanike poolt muudetud ühtedeks viljakamateks teraviljaaladeks maailmas (Tänapäeval jäävad need alad Iraani, Iraagi, Süüria,
parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle. Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida. Igapäevaselt tegeldi käsitöö ja põlluharimisega. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Müra oli
Küklaadiline kunst (küklaadid=saarestik Kreeka saarel, lõuna- Kreeka ehk Peloponnesuses. Hästi stiliseeritud inimfiguurid) Kreeta kunst. Arhitektuur: Silmapaistvaks näiteks Kreeta lossid: Phaistose, Knossos ja Hagia Triada. Kreeta põhiasustus oli koondunud rannikule, sisemaal olid talupoegade majapidamised. Kõige kuulsam on Knossose loss. Kreeta losse iseloomustas: o Lossid olid kindlustamata o Mitme korruselised o Koosnesid arvukatest ruumidest, mis koondusid siseõuede ümber o Korrused olid ühendatud treppidega, mis asusid ebakorrapäraselt o Kasutatakse sammast. Sammas läks ülevalt laiemaks, ainult ilu eesmärgil!!! o Puudus keskne pearuum o Hooned koondusid väiekste valgusõuede ümber o Keldrid moodustasid labürintide süsteemi o Veevärk o Lossid olid kaetud seinamaalidega
on (erandit TP2-klassi juures arvestamata) TP1-klassi hooned. Hoone korruselisus ja kõrgus ei ole piiratud. Kõrguse kasvades tuleohutusnõuded kasvavad. Tarindite tuleohutused on sõltuvad hoonesisesest põlemiskoormusest. Eeldatakse, et kandetarindid jääksid püsima tulekahju lõpuni, kui kõik arvestatud põlev materjal on lõpuni põlenud. Eripõlemiskoormus mõjutab tarindite dimensioneerimist. Ehitusmaterjalid A1-A2 klassi ehitusmaterjalidest. Kuuluvad ka osad 1-kuni 2-korruselised hooned, mis inimeste arvu piirangu tõttu ei mahu TP-2 klassi alla. - TP2-klassi ehitist võiks iseloomustada kaitsevooderdusega puithoonena. Ehitis on üldjuhul 12- korruseline, erandiks on elu- ja büroohoone, mis võib olla ka kolme või nelja korruseline. Kasutusviis ja inimeste arv on piiratud. Maksimaalkõrgus 9 m, elu- ja büroohoonetel 14 m. 74 Kandetarindite minimaalseks klassiks on 1-2-korruselistel R30, kõrgematel R60
· Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein · Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül · Peristüül sammastega siseõu · Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne · 2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine · Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse · Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned · Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas · See on lausa revolutsioon ehituskunstis roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena · Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive · Põletatud telliskivide ja lubjamördi abil laoti väga püsivaid müüre · Toestavaid sambaid ei läinud enam vaja · Sambad säilisid ilustustena · Vundamentide valamiseks hakati kasutama betooni
· Tornlinnus sobis väiksemale kaitsemeeskonnale, neid ehitati ka vasallide maa- elamuteks (Vao, Kiiu tornlinnused, Purtse) · Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala (Tallinna linnamüür, Narva, Rakvere, Põltsamaa) Paljud Eestis püstitatud linnused olid segatüüpi. 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp mis nimetati konvendihooneks, nelinurkse sisehooviga mida ümbritseb neli hoone tiiba, kolme korruselised, all majapidamisruumid, teisel korrusel kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal ja linnusepealiku eluruumid, üleval kaitsekorrus. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid. Tallinna konvendihoone muudeti 19.sajandil vanglaks ja 1920.aastal ehitati selle kohale EV riigikoguhoone. Suure linnuse keskaegsed hooned hävisid enamikus 1684.aasta suures tulekahjus. 14.sajandil hoogustus linnamüüride ehitamine. Need ehitati kõrged ja paksud. Hakati
annaabi.ee 
