Vene, Bütsantsi ja Islami kunst (0)

Bütsanst –Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus , alad Kreeka ja Väike Aasia , hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud – tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal ( kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor , San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid ), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid – talum (reljeefideg akaunistatud kiviplokk), seinu liigendavad liseenid ( kitsad püstribad), mida ühendavad petikud (lamedad süvendid), maalikunst – keelati elusolendite kujutamist, piltide pooldajad olid ikonoduulid ja eitajad ikonoklastid , Ravenna kiriku mosaiigid, mosaiik : (Theodora oma saatjaskonnaga, Justinianus), figuurid pikaksvenitatud, saledad , pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad, figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest, figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata, ikoonimaal : enkaustikatehnika, kordumatu, erinev, ümberpööraud perspektiiv, ümar nägu, suursugune hingelisus, ikonostaas – püha pildisein, Maarja Jeesus lapsega, Trooniv Jumalaema , tarbekunst - rikkalik, hõbe, kuld , kalliskivid, keeruline tehnika, puudus ümarplastika, lüürilisem, heledam, mõju vana vene kunstile.
Vana – Vene – ristiusu vastuvõtmine, Bütsanti kunsti jätk + Vene traditsioonid, tsentraalehitised – Kiievi Sofia katedraal (viis lühikest löövi, mis lõppes apsiidiga, ruudukujuline , põhjaja lõuna küljel veel kaks löövi, kuplitega tornid), Novgorodi Sofia katedraal (välisilme lihtne ja range, Georgi peakirik Jurjevi kloostris , Lunastaja kirik Nereditsas), sarnanes Petseri kloostri ja Pihkva kirikuga , Dmitri kirik ( skulptuur kaunistused ja kaetud reljeefidega), sarnasus Armeenia kirikutega, Moskva - meister Fioravanti , Uspenski kirik (üks kuppel, neli kõrvalkuplit), Vassili Blažennnõi kirik, kindlus arhitektuur - Kremli müür ja Novgorodi ja Pihkva linnamüür, maalikunst – puudus ümarplastika, ikoonimaal – seintel mosaiigid, fresko, Vladimiri jumalaema, maalija Theophanes Kreeklane (pühakud olid sügavamõttelised ja targad, üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad heletumedusel) ja Andrei Rubljov (värvid õrnad ja mahedad, joontes puudu teravus ja nurgelisus, on ümarad ja pehmemad), ikonostaasid.
Islam – jumal Allah, prohvet Muhamed, püha linn Meka , islamiusuline on moslem, araabia keel, pühakiri Koraan ( sunna ), pühakoda mošee (müüriga ümbritestud nelinurkne õu, mida piiravad sammaskäigud, meka poolses seinas (kiblamüür) on palvenišš (mihrab), õuel kaev , kõrge torn minarett), ehituskunst – mošee – Hagia Sophia mošee, ornamrntaalne dekoratsioon : taimemotiiv arabesk , kuppelmošee – haudehitised Timuri haud, mauseleum Tadž Mahal, medrese – muhameedlik ehiristüüp, nelinurkne piklik õu, ümbritsevad kahekorruselised ehitised, lossid Alhambria loss, linnused, Kaaba tempel, tarbekunst - peen tehniline töötlus, ornamentika , vaibakunst, Arabesk on keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament (erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiikidest, modelleeriti kipsist või stukist, värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest.