Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"jõupaar" - 43 õppematerjali

jõupaar - lihtsustamata staatika element ehk siis staatika II põhielement.
thumbnail
3
docx

Tehniline mehaanika I

Antiparalleelsed jõud- vastassuunalised paralleelsed jõud. Jõupaar- lihtsustamata staatika element ehk siis staatika II põhielement.Jõupaar on kahe võrdse mooduliga jõu süsteem(F,-F). Jõupaari moment- jõupaari pöördevõime on ühesugune mistahes telje suhtes ,mis on ainult risti jõupaari tasandiga. M=Fh , kus h on jõupaari mõjusirgete vahekaugus ehk jõupaari õlg. Jõupaari omadused- 1) jäiga keha seisund ei muutu , kui asendada üks jõupaar samas tasandis sama pöördesuunaga teise jõupaariga, mille momendil on sama moodul; 2)jäiga keha seisund ei muutu , kui jõupaar oma tasandist üle kanda mis tahes teise paralleelsesse tasandisse; 3)jäigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment võrdub süsteemi jõupaaride momentide geograafilise summaga Mres=M1+M2+...+Mn. Jõu rööplüke- Jäigale kehale rakendatud jõudu võib selle jõu mõju muutmata paralleelselt üle kanda keha...

Tehniline mehaanika
397 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Teoreetilise mehaanika eksamiküsimused

Kirjeldage kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimusi Kuna jõud on libisev vektor, siis kanname jõud F1 ja F2 nende mõjusirgete lõikumise punkti. Tasakaaluaksioomi kohaselt on F12 ja F3 tasakaalus, kuinad on võrdvastupidised ja neil on sama mõjusirge. Viimane tingimus on täidetud, kui F1, F2 ja F3 mõjusirged lõikuvad ühes punktis. Jõuvektorid peavad moodustama kinnise jõukolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. Järeldus: 1. Kolm mitteparalleelset jõudu on tasakaalus vaid siis, kui nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis ja neist saab moodustada kinnise kolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. 2. Jõudude kolmnurga saab moodustada vaid üksnes ühes tasapinnas asuvate jõudude vahel- seega need jõud tasakaalus olla ei saa. 2. Jõu sidemed ja nende süsteemid Tingimusi, mis kitsendavad keha liikumist, nimetatakse sidemeteks. Nad kitsendavad keha liikumisvabadust ja muudavad liikumist võrreldes sellega, mida nad sooritaksid samade jõ...

Abimehanismid
162 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kordamisküsimused: Staatika ja Kinemaatika

· Kuidas liidetakse jõupaare? Jõupaare liidetakse nende momentvektorite vektoriaalse liitmise teel. Tasapinnalise jõupaaride süsteemi tasakaalus on vajalik ja piisav, et nende jõupaaride momentide algebraline summa võrduks nulliga. · Sõnastada lemma jõu paralleellükkest. Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud paralleelselt iseendaga üle kanda suvalisse punkti ja sealjuures lisada jõupaar, mille moment on võrdne üle kantava jõumomendiga uue rakenduspunkti suhtes · Sõnastada staatika põhiteoreem. Suvaline jõusüsteem asendub taandamisel meelevaldselt valitud tsentrisse ühe jõuvektoriga, mis on võrdne jõusüsteemi peavektoriga ja rakendub taandamistsentris, ja ühe jõupaariga, mille moment on võrdne jõusüsteemi peamomendiga selle taandamistsentri suhtes. · Millega on võrdne jõusüsteemi peavektor?...

Staatika kinemaatika
281 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Dünaamika 2. kodutöö

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Dünaamika Kodutöö nr. 2 Variant nr. 2(4) Üliõpilane: Jimmy Hooligan Matriklinumber: -----32 Rühm: FA21 Kuupäev: 22.06.1941 Õppejõud: Leo Teder 2013 Ülesanne 1: Antud: m1=1.5kg m2=2kg m3=2kg m4=9kg u=0.3 M=15Nm s=0.6m ____________ Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , silindritest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ja raadiusega r = 0.5 m ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb kaldpinnal kaldenurgaga = 30 ja hõõrdeteguriga . Silindrile 2 mõjub jõupaar momendiga M . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Vaja leida a(s) ja vs(s) Lahendus: T1= T2= T3=+ T4= N=cos*FG1 WFH= -uNs=-0,3*cos *...

Tugevusõpetus ii
65 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kt. materjal 2

Superpositsiooniaksioomi põhjal sellega keha olukord ei muutu. Saadud jõusüsteemi võib vaadelda kahe süsteemina, millest üks koosneb punktis B rakendatud jõust F ´=F ja teine jõupaarist (F, F´´) momendiga M=MB(F), mille moodul M=Fh (joonis1). Sellega on tõestatud teoreem: jäigale kehale rakendatud jõudu võib selle jõu mõju muutmata paralleelselt üle kanda keha mis tahes teise punkti, kui lisada jõupaar, mille moment võrdub ülekantava jõu momendiga uue rakenduspunkti suhtes. Jõusüsteemi taandamine etteantud punkti. Suvalise jõusüsteemi lihtsustamiseks oletame, et jäigale kehale (Joon1) on rakendatud jõusüsteem (F1, F2...Fn). Valime taandamiskeskmeks mingi punkti O , kuhu tuleb kanda rööplükkega süsteemi kõik jõud. Iga jõu Fi ülekandmisel tuleb taandamiskeskmesse lisada jõupaar momendiga Mo(Fi)....

Tehniline mehaanika
252 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teooria küsimused ja vastused

Ajas jõudude vahe, kui suunad on vastupidised. muutumatud koormust nim staatiliseks, suuruselt suunalt või asukohalt muutuvat ­ dünaamiliseks Viimase tähtis alaliik masinaehituses on vaheldub koormus , mille väärtus Mis on jõupaar ? või asend konstruktsiooni suhtes muutub perioodiliselt. Kahe võrdvastupidise parelleeljõu poolt moodustatud jõusüsteem Jõupaari moment (skeem, arvutamine). Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Jõupaari moment on võrdne ühe jõu ja jõupaari õla korrutisega...

Masinatehnika
241 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Teooriaküsimused ja vastused

Mis on sideme reaktsioon? Sideme reaktsioon on jõud, millega vaadeldavale kehale mõjub jõud, mis moodustab sideme. 15. Kuhu on suunatud sideme reaktsioonjõud? Sideme reaktsioonjõu suund on alati vastupidine sellele suunale, kuhu liikumine on takistatud. 16.Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud? Kui tala on sisse müüritud, tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonidena jõud, mis on koordinaattelgede suunalised ja üks jõupaar M, mis mõjub tala ja seina lõikepunktis. 17.Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? Sfäärilise liigendi korral tuleb märkida 3 jõudu, mis lähtuvad liigendist ja on koordinaattelgede suunalised. 2 18.Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis?...

Insenerimehaanika
358 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eksamiküsimused

53. Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg? Tasapinda, millel asuvad jõupaari moodustavad üksikjõud, nim jõupaari mõjutasapinnaks. Jõupaari üksikjõudude mõjusirgete vahelist kaugust d nim jõupaari õlaks. 54. Mida võite öelda jõupaari moodustavate üksikjõudude resultandi kohta ja jõupaari tasakaalu kohta? Jõupaaril ei ole resultanti. Jõupaar ei ole kunagi tasakaalus. 55. Defineerida jõupaari moment. Kirjutada ka valem. Kas see moment on skalaarne või vektoriaalne suurus? Jõupaari momendiks nim jõupaari üksikjõu ja jõupaari õla korrutist. Jõupaari moment on alati vektoriaalne suurus. M= F1 d 56. Mis on jõupaari momentvektor? Kuhu on see suunatud ja milline on selle moodul? Kirjutada ka selle vektorvalem....

Insenerimehaanika
215 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teor. meh esimese kursuse spikker

Jõupaari momendi väärtus on m=+-Fd Jõupaarid on ekvivalentsed, kui nad põhjustavad kehale võrdse pöördtoime.Jõupaarid projektsiooni telgedele ei anna,seega saab ühte jõupaari tasakaalustada ainult teise jõupaariga. 4.Kehale rakendatud jõudu võib ilma tema mõju keha tasakaaluolukorrale muutmata nihutada paralleelselt iseendaga keha meelevaldsesse punkti, kui samal ajal lisada kehale jõupaar, mille moment võrdub jõu momendiga tema uue rakenduspunkti suhtes.Jõu paralleellükkel tuleb jõule F liita jõupaarm=FxdSamasuunalistel paraleeljõudude resultandi moodul on liidetavate jõududega samasuunaline, võrdub nende moodulite summaga ja resultandi rakenduspunkti kaugus on pöördvõrdeline jõudude suurusega.Resultandi kaugus suuremast jõust on väiksem ja väiksemast jõust suurem. 5. Üldiseks tasapinnaliseks jõusüsteemiks nim...

Tugevusõpetus
302 allalaadimist
thumbnail
110
pdf

Sinise planeedi projekt

Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest ­ 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ­ ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus ­ mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...

Filosoofia
39 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Kirjutada vektorvõrrandid jõupaari momendi arvutamiseks. 58.Millega võrdub jõupaari moodustavate üksikjõudude momentide summa suvalise punkti suhtes? 59.Kas jõupaari võib üle kanda mingile teisele kohale samal mõjutasapinnal? Selle mõju jäigale kehale. vt.punkti.60. 60.Kas jõupaari võib üle kanda teistele tasapindadele võrreldes esialgse mõjutasapinnnaga? Selle mõju jäigale kehale. Teoreemid : · Jõupaari mõju jäigale kehale ei muutu, kui jõupaar kanda antud tasapinnast mis tahes teise, paralleelsesse tasapinda. · Ilma kehale avaldatavat mõju muutmata võib jäigale kehale mõjuvat jõupaari asendada mis tahes teise jõupaariga, mis asetseb samas tasapinnas ning omab antud jõupaariga sama pöördesuunda ja momendi moodulit. M 0( F 1) = DC * F 1 = DC * ( F2 + P ) = DC * F 2 + DC* P =...

Insenerimehaanika
118 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rakendusmehaanika konspekt

10. Märgireegel: Moment on positiivne, kui paremakäelist kruvi pöörates liigub kruvi telje positiivses suunas. Kui jõud ja telg asuvad samas tasandis, siis jõu moment telje suhtes võrdub nulliga. Mt(F)=F1h Mt(F2)= Mt(F3)=0 11. Jõupaari omadused: 1. Jäiga keha seisund ei muutu, kui asendada üks jõupaar teise samas tasandis mõjuva samasuunalise jõupaariga, mille momendil on sama moodul. 2. Jäiga keha seisund ei muutu, kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse. 3. Jäigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga. Mres= Mi 12. Jõusüsteemi peavektor, peamoment: 13. Staatika põhiteoreem: iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb...

Füüsika
228 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Päikesesüsteem

Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake....

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagnet

püsimagnetit tuleb oletada, et selle sees kulgevad jõujooned lõunapooluselt põhjapoolusele, moodustades niiviisi koos pulgast välja jääva osaga kinnise kõvera. Erinevus magnetpulga ja elektrilise dipooli vahel peaks siit näha olema. Samuti põhjus, miks magnetpulka ei saa "poolusteks saagida". Magnetvälja kirjeldavad suurused. Asjaolu, et magnet esineb alati dipoolina, ei luba väljatugevusena kasutada tavapärast kehale mõjuva jõu ja laengu suhet. Magnetpulgale mõjub alati jõupaar , mis püüab pöörata dipooli väljasuunaliseks. Järelikult tuleb väljatugevus määrata jõumomendi abil, viimane aga sõltub dipooli orientatsioonist välja suhtes. SI- süsteemis on magnetvälja iseloomustajaks magnetilise induktsiooni vektor, mille täpse defineerimisega saame elektromagnetismi loengus veel tublisti vaeva näha....

Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Teoreetiline mehaanika

Jõu lahutamine komponentideks - Jõu asendamist temaga ekvivalentse jõusüsteemiga nim. jõu lahutamiskes komponentideks. Koonduvad jõud ja nende tasakaalutingimused - koonduva jõussüsteemi tasakaalu jaoks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude projektsioonide algebraline summa kummalegi koordinaatteljele võirdukd 0 Jõupaari moment ­ jõupaari mõju kehale iseloomustab: tasapind milles jõupaar asub paari moodustavate jõudude suurusest jõuõlast jõupaari jõudude suunast mis määrab pöörlemissuuna Nende kõigi koosmõju kehale isel. momendi mõistega. Def: jõupaari momendiks nim. paari ühe jõu suuruse korrutist õlaga võetuna kas pluss või miinusmärgiga. + märk on siis kui jõupaar püüab pöörata keha vstupäeva. ­ märk on siis kui ta püüa pöörata keha päripäeva. Jõu moment punkti suhtes ­ jõu momemndiks punkti suhtes nim jõu suuruse ja õla korrutist...

Teoreetiline mehaanika
760 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Teoreetiline mehhaanika

tasapoind, milles paar asub 2. paari moodustavate jõudude suurus 3. jõuõlg 4. jõupaari jõudude suund, mis määrab ära jõupaari pöörlemissuuna, Kõigi nende nelja jõu mõjul koosmõju iseloomustatakse jõumõistega. Def: jõupaari momendiks nim paari ühe jõu suuruse korrutist õlaga võetava siis pluss või miinus märgiga. Märk on kokkuleppelilne, kuid lähtudes vektorkorrutise suunast on + märk siis, kui meil on jõupaar püüab pöörata keha vastupäeva. ­ märk, kui jõupaar püüab pöörata keha päripäeva. Tähistatakse: M=+-F*h Jõupaari põhiomadused 1. Teoreem: jõupaari võib üle kanda mistahes asukohta tema tasapinnas ilma, et muutuks ta mõju jäigale kehale. Olgu meil jõupaar (F,F') õlaga h=AB. Näitame, et muutmata antud jõupaari mõju võib ta ümber paigutada nii, et õlg langeb ühte Cd. Sirgete I ja III,...

Teoreetiline mehaanika
556 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Masinatehnika eksam 2010/2011

Resultandi mõjusirge jaotab liidetavate jõudude rakenduspunktide vahelise kauguse väliselt osadeks, mis on pöördvõrdelised nende jõudude moodulitega. 1 R = F1 - F2 AC F2 AC BC AB = ; = = BC F1 F2 F1 R 6. Mis on jõupaar ? Jõupaari moodustavad 2 võrdse mooduliga, praleelsest ja vastasuunalist jõudu, mis asuvad teineteisest kaugusel l. F1 = - F2 F1 IIF2 Jõupaar ei moodusta tasakaalustatud süsteemi ning jõupaarimõjul keha teostab pöörlemisliikumised. 7. Jõupaari moment (skeem, arvutamine). Jõupaari momendiks nim tema ühe jõu mooduli ja jõupaaariõla korrutist. Jõupaari õlg on minimaalne kaugus paari moodustavate jõudude vahel M = ±F l...

Masinatehnika
225 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod. Resultandi leidmine seisneb kehale rakendatavale üksikjõudude summeerimises. See ülesanne võib olla lahendatud graafiliselt või analüütiliselt. Sageli need kaks meetodid täiendavad teineteist, s.t. kasutatakse grafoanalüütilist lahendust. 6. Mis on jõupaar ? või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Sageli on aga lõõmutamine lõplikuks termotöötlemise viisiks ja seda siis, kui lõõmutatud terase...

Masinatehnika
285 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rakendusmehhaanika

Jõumoment punkti suhtes- jõu F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit* Mo(F), mis on risti jõudu ja punkti läbiva tasandiga ja mille moodul võrdub korrutisega Fh (kus h on jõuvektori mõjusirge kaugus punktist); vektori, suund vastab paremakäelise kruvi liikumissuunale selle pööramisel vaadeldava jõuga. 13. Jõupaari moment. nim. Ühe jõu moodulit ja jõuõlga Koosnegu jäigale kehale rakendatud jõupaar jõududest (F, -F). Leiame jõupaari momendi keha suvalise punkti O suhtes jõudude momentide summana: M 0 ( F ,-F ) = M 0 ( F ) + M 0 (-F ) = rA × F + rB × ( -F ) = rA × F - rB × F = = ( rA - rB ) × F M0(F,-F) = BA×F . 14. Teoreem jõu paraleellükkest. Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud üle kanda paralleelselt iseendaga suvalisse punkti ning seejuures kehale rakendada jõupaar, mille moment on võrdne...

Füüsika loodus- ja...
55 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...

Füüsika
282 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun