Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamine majanduse üleminekueksamiks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüvis, maksud, nõudlus, kapital, väärtpaberad, välismõju, inflatsioon, väärtpaberid, hinnast, ressursid, intress, turg, tööandja, osak, välismõjud, hinnatase, tootmistegurid, nõudmist, kaaskiri, füüs, inimressurss, alternatiivkulu, tööjõud, ettevõtja, nõudmine, mõjurid, hinnamõju, esmatarbekaubad, hinnaelastsus, hinnaelastneMikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmistegur – vahendid hüvi
Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkapital- hooned, seadmed, inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info 1) MAA maismaa pind, maavarad, taimed, loomad, territoriaalveed, õhuruum 2) TÖÖ inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogum 3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega
ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante. Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks. Ceteris paribus " muidu võrdsetel tingimustel " tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega
4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8. Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad hulgimüüja laos. 9. Tootmisteguriga maa on tegemist järgmistel juhtudel: sademed, kalapüügipiirkond Balti meres. 10. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus. 11. Eestis on turumajandus! 12. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis. 13. Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest. 14
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7
kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Turumajanduse alused: Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem hindade kasutamine nappide ressursside jaotamiseks; kuna inimesed teevad vahetusi, kehtestavad turud toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Turukonkurents kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed kõikides ühiskondades nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada. Konkurentsil võib olla
Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: – Maa - rent – Töö – palk – Kapital - intress– Risk – kasum. On olemas kolm erinevat tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö Inimressurss Ettevõtlikkus on inimressurss, mis: ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi, kannab riski Hüvised Tootmisprotsessi väljundid on hüvised: kaubad ja teenused Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad Kaubad on käegakatsutavad hüvised, mille tarbimine võib olla pikaajaline
2.1. TURU OLEMUS Lk 29 Turg üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb: · toodangu- ehk hüviste turg kaubeldakse kaupade ja teenustega · toormisteguri- ehk ressursiturg kaubeldakse tootmisteguritega. Turu struktuur(iseloomulikud jooned): · Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline) Turud jaotatakse lähtudes kokurentsitüüpidest: 1) täielik konkurents 2) mittetäelik konkurents: *hüviste turul monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol(turul vähe võimsaid
tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. RESSURSID Tootlikud ressursid e tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Maa, kapital ja töö. Maa - hõlmab kõiki loodusressursse (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, metsad, veeressursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitised, seadmed, materjalid). Kapital luuakse varasema majandustegevuse käigus. Kapitali loomine nõuab valiku tegemist praeguse ja tulevase tarbimise vahel. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nim investeerimiseks.
Turvalisus Füsioloogilised 5.Vajaduste rahuldaminise ahel: 5. . Vajadused ressursid tootmine tootmise tulemus.kau- . . . bad ja teenusd vahetusprotsess kaubad kättesaadavad vajaduste rahuldamine 5.1.Tootmine on protsess, mis ühendab tootmisressursid, mille 5.1. tulemusena toodetakse kaupu ja teenuseid , - ( ) 5.2.Jaotusprotsess (vahetus) toodete ja teenuste viimine 5.2. ()
9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika Seminarid: seminarides, mis toimuvad õppekavas nimetatud teemadel, lahendatakse
hinna suhteline muutus kutsub esile sama suure pakkumise suhtelise muutuse. 7. Nõudluse hinnaelastsus. kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele Nõudluse hinnaelastsus koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust 8. Ühikelastsus -Kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsient E = 1, siis öeldakse, te nõudlus on hinna suhtes ühikelastne. See tähendab seda, et nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega. 9. Inelastusu ? Mitteelastne- hinnamuutuse mõju pakutavale kaubakogusele on vähene. 10.Kaks nõudluse hinna elastust tegurit Kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsient E > 1, siis öeldakse, te nõudlus on hinnaelastne. Sisuliselt tähendab see seda, et nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus
õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid piiratud. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: maa rent; töö palk; kapital intress; risk kasum. Tootmistegureid on 3: maa (hülmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada), kapital (hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid) ja töö (hõlmab inimeste kehalisi ja vaimseid võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks). Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
· Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud), kapital (ehk raha, masinad, tehnika, hooned), ettevõtlikkus (ehk filosoofia ja põhimõtted) · Kõiki ressursse ja kapitali kõigile ei jätku. · Nappus olemasolevate ressursside ja inimsoovide suhe. Nappus tuleb sellest, et kõike ei jätku, sest soove on liiga palju. · Alternatiiv ehk loobumiskulu. Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata võimalus ehk parim alternatiiv teiste seast, millest sa valikut tehes loobud.
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine.
See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Ressursse, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel, nimetatakse tootmisteguriteks. Ressursid on alati piiratud (nappus) kunagi ei ole niipalju ressursse, et kõiki soove rahuldada, st. alati tuleb valida piiratud ressursside tingimustes; Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks
Nõudlusmõjurid ehk nõudlust määravad tegurid on need tegurid, mis võivad muuta kauba nõudlust. Need on: 1) tarbijate sissetulek 2) teiste kaupade hinnad 3) tarbijate ootused 4) tarbijate arv 5) tarbijate maitse ja eelistused. Liikumine mööda nõudluskõverat ja selle nihe Tarbijate ostusoove mõjutavad tegurid toovad kaasa, kas liikumise mööda nõudluskõverat või selle nihke. Liikumine mööda nõudluskõverat toimub siis kui muude tingimuste samaks jäädes toimub muutus toote hinnas, on meil tegemist muutusega nõutavas koguses. Nõudluskõvera nihe toimub siis kui hinna samaks jääde muutub mõni nõudlust mõjutav tegur. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad antud ajahetkel soovivad ja suudavad müüa. Seega on pakkumine müüjate valmisolek ja suutelisus pakkuda teatud kaupa või teenust antud hinna juures. Pakkumist saab väljendada pakkumistabeli kui pakkumiskõveraga.
turunduse eesmärke. 11. Toote elutsükkel. Toote elutsükli all mõistetakse antud kauba turul tegutsemise aega. Toote elutsükkel saab alguse esimeste eksemplaride müügileilmumisega ja lõpeb antud toote viimaste esindajate mahamüümisega. Toote elutsükkel jaotatakse neljaks faasiks: sisenemine ehk juurufaas, kasvufaas, küsusfaas ja langusfaas. 12. Hinnapoliitika. Hinnapoliitika - hind kõrge või madal, kas hind sõltub tootest saadavatest kasudest või kuludest või hoopis konkurentide hinnast, kui aktiivselt tehakse soodustusi. 3 Hinnapoliitika peamised hinnakujundamise põhimeetodid on: (1) Kulukeskne (lähtutakse kuludest, millele lisatakse teatud protsent.); (2) Lähtumine tarbija hinnatajust (mõjutatav turundusmeetmestiku teiste elementidega); (3) Konkurentsikeskne (orienteerumine turuhinnale, eriti homogeensete toodete korral). Toote juurutusfaasis kasutatakse kahte peamist strateegiat: (1) Turu koorimise
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte.
Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised;
Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB
Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See
mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest
mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest
puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. 2. TÖÖ inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. 3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad
majanduse üldiseid seaduspärasusi. Eeldatakse, et eksisteerib ,,keskmine" MP ja EV. Makroökonoomika tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel)
mingit kallimat kaupa, mille tarbimist suurenenud sissetulek nüüd võimaldab. Sissetuleku vähenemine toob kaasa vastupidise efekti: nõutav kogus väheneb iga hinnataseme korral. Vastavalt sellele kuidas teatud hüvise nõudlus muutub, kui inimeste sissetulek muutub, jagatakse hüvised: 1) normaalhüvisteks ja 2) väheväärtuslikeks (interioorseteks) hüvisteks. Normaalhüvis omakorda jaguneb: a) esmatarbehüvis ja b) luksushüviseks. 2)Muutused teiste kaupade hinnas. Näiteks tee hinna muutus võib põhjustada kohvi nõudluse muutust. Need kaks kaupa on asenduskaubad ja nende puhul on tegemist konkureeriva nõudlusega. Kohvi hind võib tõusta ja põhjustada kohvi nõudluse kitsenemise. Mõned kohvi joomisest loobunud ostjad võivad üle minna tee tarbimisele, põhjustades sellega tee nõudlusekasvu. Teekannud ja tee on aga täiendkaubad, millenõudlus on ühendatud. Kui tee hind oluliselt tõuseks, põhjustades nõudluse
riigitõrked). VIII Riigi elatustase sõltub selle võimest toota kaupu ja teenuseid · Elatustasemed erinevad riigiti ja muutuvad ajas · Põhjus: tootlikkus ja muutus selles · Tootlikkus = kaupade ja teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe ühiku aja kohta · Tootlikkuse kasv determineerib riigi/rahvuse sissetuleku kasvu IX Hinnad kasvavad kui valitsus trükib liiga palju raha · Hindade kasv = inflatsioon · Inflatsiooni põhjused: - Raha hulga kasv - Tootjahindade kasv - Administratiivsed muudatused - Hinnad maailmaturul - Sokid X Inflatsiooni ja töötuse seos · Valitsus suurendab raha hulka majanduses ->inflatsioon. Samas väheneb (vähemasti lühiajaliselt) töötus. · Phillipsi kõver (tradeoff between unemployment and inflation) vajalik mõistmaks kuidas majandus toimib eriti äritsükkel (ebaregulaarsed kõikumised majandustegevuses mõõdetuna hõivatud
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega.
annaabi.ee 
