Kordamine ehitusmaterjalid (0)

Üldomadused
1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik
*Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega
Valem:
(kg/),
Kus

• 
  
• G – materjali erimass (kg)
  
• 
  

2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib?
*Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid .
*Suletud pooorid, avatud poorid
3. Veeimavuse tähendus ja liigitus
* Veeimavus - materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega.
*Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks)
* Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust)
4.Hügroskoopsus, näide
Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit
5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse
*materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta, hinnatakse külmatsüklites.
6. Soojajuhtivus , mis/kuidas seda mõjutab
-Materjali võime endast soojust läbi lasta
-Mida poorsem materjal, seda väiksem soojajuhtivus
-Niiskus ja temperatuur tõstavad soojajuhtivust
7. Materjalide liigitus põlevuse järgi

• Mitte põlevad- ei põle, ei sütti, ei hõõgu
  
• raskesti põlevad- süttivad raskelt , hõõguvad ja söestuvad ainult tulekolde juures
  
• põlevad- süttivad, põlevad ja hõõguvad ilma tulekoldeta
  

8. Surve-, tõmbe-, paindetugevuse määramine
* Survetugevus

• survel (survetugevus)
  
• P- purustav jõud (N või kg)
  
• proovikeha ristlõige (cm2 või mm2)
  

*Tõmbetugevus
(N/mm2, Mpa, kg/cm2), kus

• - tõmbetugevus
  
• P- purustav jõud (N või kg)
  
• varda ristlõike pind (mm2 või cm2)
  

Puitmaterjalid
1. Puidu negatiivsed ja positiivsed omadused
*Positiivsed: väike tihedus (kerge, saab ehitada kraanata); küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone); väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha lisasoojustuseta); töödeldatavus (sobib paljudesse kohtadesse )
*Negatiivsed: ebaühtlane struktuur (piki-ja ristikiud, oksakohad); hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub); kõdunevus (puithoone pole eriti pikk); süttivus; kahjustatav putukate ja röövikute poolt
2. Männi ja kuuse saematerjali otsad
Mänd- ovaalne
Kuusk - ringikujuline
3. Puidu loomulik ja ebaloomulik värvus
Loomulik: valge, kollakas , pruunikas või punakas
Ebaloomulik: Sinakas , hallikas, rohekas
4. Puidu niiskused
Standard- 12%
Riimukuiv- 8-12%
Õhukuiv- 15-20%
5. Puidu vead, iseloomustused
*Lõhed- välised ja sisemised (rikuvad puidu terviklikust, alandavad kvaliteeti)
*Oksad- nõrgestavad tugevust
*Mädanemine- toituvad puidu osast, mis rikub puidu välimust ja langetab tugevust
*Putukakahjustused- langetab tugevust, rikub välimust
*Kasvuvead- rikuvad puidu sisseehitust (kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale)
6. Puidu kaitsmine mädanemise eest
Keemilised võtted- töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega)
Antiseptimise meetod- võõpamine, pritsimine, immutamine vannuis, surve all immutamine, difusioonimmutamine
7. Puitkonstruktsiooni kaitsmine kuumade allikate suhtes
*Konstruktiivsed võtted- puit eemaldatakse kuumuskoldest; mittesüttivate materjalidega krohvimine või vooderdamine
*Puidu immutamine tuld tõkestava ainega (muudab puidu raskeltsüttivaks)
*Puidu värvimine tulekaitsevärvidega
8. Puidu kuivatamise viisid, nende eelised ja puudused
Õhkkuivatamine- toimub välisõhus

• Eelised- ei vaja tehnilisi seadmeid; kõige odavam
  
• Puudused- pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20-40p); kuivamine sõltub aastaajast ; niikussisaldust ei saa viia alla 15%; suured puiduvarud seisavad (majandus)
  

Kamberkuivatamine- toimub spetsiaalses ruumis 80-100c juures
Eelised- kiirus (5-10p); saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5-10%); hävivad kõik putukad ja seente eosed
Puudused- kuivati on kallis ehitis; suur kütuse kulu
Elektriline kuivatamine
Eelised- ühtlane kuivamine (ei teki pragusid); KIIRE kuivatamine (10-12 tundi)
Puudused- kõrge hind ja suur energiakulu
9. Ümarmaterjalid
-Laasitud ja ristisuunas tükeldatud püütüve jäägid

• Peenpalgid;
  
• ümarlatid;
  
• laastupakud;
  
• vineerpakud
  

10. Saematerjalid
-Saadakse palkide pikkisaagimisel

• Poolpalgid
  
• Servatud palgid
  
• Servamata lauad
  
• Servatud lauad
  
• Prussid
  
• Latid
  

11. Puidust pooltooted
-Peale saagimist on neid veel töödeldud.

• Hööveldatud lauad;
  
• põranda lauad;
  
• voodrilauad ;
  
• piirlauad;
  
• liistud .
  

12. Vineeri nimetus, kasutus
-Liimitakse õhukesed puitlehed/spoonid kokku paketiks. Paketis kindel arv spoone (3-11). Iga järgmine kiud on eelmisega risti, spoone paaritu arv mis on vajalik kaardumise tõkestamiseks.
13. Puitkiud-, ja puitlaastplaat, kasutus
Puitkiudplaat - peenestatakse puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud . (põrandaplaat, seinte- ja lagede kattematerjal)
Puitlaastplaat- valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. (sisemine vooderdamine, tuuletõke, alusplaatimiseks)
14. Termotöödeldud puit, kasutuskohad
-Suitsutatud/kuumtöödeldud puit
Termotöötlemine toimub auruga 180-230C. Tõstetakse järsult temp 100C ja siis aeglaselt 130C. 130C juurest viiakse 180-230C juurde ja hoitakse 2-3 h puitu selle temp juures.Siis viiakse temp alla ja niisutatakse auruga, umbes 4% niiskussisaldus .
15. Puidu muutused termotöötluse käigus
Väheneb tihedus (puit läheb kergemaks); soojajuhtivus väheneb 25%; muutub ilmastiku ja seentekindlaks; suitsune lõhn.
16. Liimpuit, kasutus
-Vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemendid. Lammellide kiudude suunad on paralleelsed.
Valmistatakse tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. ( vahelae talad, tugipostid , sarikad, sillaehitus )
Metallmaterjalid
1. Malmi lähtematerjalid ja alaliigid
Lähtematerjalid: rauamaak , koks, räbustaja
Malmi alaliigid: valumalm, toormalm , erimalm
2. Toormalmi ja valumalmi kasutus
Valumalm: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad
Toormalm: terase tootmiseks
3. Terase lähtematerjal, tootmine
Lähtematerjal: vanaraud või toormalm
Tootmine: Süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt, kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult
4. Miks ja milliseid legeerivaid lisandeid terases kasutatakse?
-Terase omaduste parandamiseks
Vask- suurendab terase korrosioonikindlust
Volfram- suurendab kõvadust
Nikkel - suurendab terase tugevust, sitkust ja korrosioonikindlust
Kroom - suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile
5. Alumiinium ja duralumiinium - nende kasutuskohad ehitusel
Alumiinium- kõige kergem metall , väike tugevus, plastne ja korrosioonikindel.
Valmistatakse traati elektrijuhtmete jaoks, plekk , käepidemed, liist-detailid jne.
Duralumiinium- Sisaldab vaske, magnesiumi ja mangaani . (tugevus tõuseb, venivus väheneb, väiksem korrosioonikindlus , vananev metalll)
Kasutatakse lennukiehituses, aparaaditööstuses, majaehituses
6. Vase ja sulamite kasutuskohad ehitusel
Vase kasutusala: Elektrijuhtmed , katuseplekk
Sulamid : Messing (vask ja tsink) ja pronks (vask ja inglistina ). Kasutatakse torude kraanide ja ventiilide valmistamiseks, skulptuurid
7. Valtsmetalltooted, kasutus
Ümarteras, ruut-teras, latt -teras, leht-teras, plekk (katused), torud (ventilatsioonisüsteemid), võrdkülgne nurkteras
8. Sarrusteras , kasutamine
-Terasvardad, võrgud või karkassid mis betooni valamisel asetatakse ta sisse.
Tõmbetugevuse suurendamiseks
9. Metallpeen-materjalid
Naelad , kruvid, poldid , riisad, peentooted
10. Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon
Keemiline- metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid (rauarooste)
Elektrokeemiline- korrosioon tekib kokkupuutel mingi vedelikuga, kaasneb elektrivoolu tekkimine
11. Korrosiooni liigitus levikulaadi järgi

• Pind korrosioon
  
• Kohalik korrosioon
  
• Kristallidevaheline korrosioon
  

12. Korrosiooni liigutis algpõhjuse järgi

• Ilmastikuline
  
• Veealune
  
• Maa-alune
  
• Uitvoolude toimel (elektrivoolu mõjuväljas)
  

13. Korrosiooni kaitsemise võtted

• Legeerimine - lisatakse metalli koostisesse korrosiooni kindlust suurendavaid aineid
  
• Lakkimine - võõbatakse õlivärviga
  
• Konserveerimine- kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga
  
• Kuumkatmine - kaetakse metall mõne teise sulametalliga
  
• Oksüdeerimine- tekitatakse metallile sama metalli oksiidikiht