vajati tohutult haritud spetsialiste. Infoühiskond on infot väärtustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Teadmusühiskond on kõrgelt arenenud ühiskonna tüüp, kus ühiskonna valitsemises kasutatakse teaduslike uurimuste tulemusi, hinnatakse eelkõige innovaatilisust. Filosoofia Teema: Näilisuse ja tegelikkuse probleem filosoofias Näidisküsimus: Kuidas on näilisuse ja tegelikkuse probleemiga seotud Platoni koopamüüt? Materjal: õpik lk 35-37 Näilususe ja tegelikkuse probleem filosoofias: Platoni koopamüüt kujutab endast ette olukorda, kus inimene on aheldatud koopasse nii, et ta näeb vaid tema ette koopaseinale langevaid varjusid (sealhulgas iseenda varju). Ta on otsekui kinos ning koopasein on kinolina, millel toimub kõik tema selja taga toimuv tegevus, varju kujul. Nägemata ise selja taha, arvabki aheldatud inimene, et
PLATON Aigar Iva 11E LÜHIÜLEVAADE ELULOOST · 427 347 e.m.a · Ateena · Vana ja jõukas aristokraatlik suguvõsa · Kasvas mugavuses ja rikkuses FILOSOOFILISED SEISUKOHAD · Kaks maailma · ,,Koopamüüt" · Hing ja voorus · Ideaalriik FILOSOOFILINE PÄRAND · Platoni dialoogid · Tänapäevane Platoni-uurimine · Esimene filosoof, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele
1) Platon lükkab tagasi demokraatia, kui valitsemissüsteemi, sest inimesed pole valitsemiseks hästi ette valmistatud ja need inimesed, kes tõusevad demo. Riigi etteotsa pole need, keda me valitsemas tahame näha. Tema mudel on riik, kus iga kodanik täidab oma rolli ning mida juhib eliteaarsete valitsejate grupp, kes oleks targad ja korrumpeerumatud.See võid olla seoses sellega, et just tol ajal Ateenas valitsev demokraatia viis Sokratese hukule. 2) Koopamüüt ehk et inimesed elavad nagu koopas ning nad näevad varjusid seintel ja peavad neid tõelisteks asjadeks. Tõelised asjad ehk ideed aga asuvad hoopis mujal ja inimesed näevad nende varje.Seda võib seostada sellega, mida Platon õppis Pythagoraselt,et Meelte abil tajutav maailm on liiga ebastabiilne, et olla tõese teadmise allikaks. 3) Ta väitis, et õppimine pole millegi uue avastamine, vaid meenutamine.
Stoitsism sobib mulle samuti seetõttu, et mulle ei meeldi kulutada aega mõtlemise peale, mulle meeldib teha ning oma tegemistes olen alati hästi kohusetundlik, mis sobib samuti stoikuks olemisega kokku. Järgin alati oma mõistust ning üritan säilitada igas oluorras meelerahu. Olen sama meelt mis kõik stoikud, et kõik inimesed on võrdsed. Olen kaalunud ka teisi variante, kuid need ei paistnud mulle sobivat. Üritasin mõelda kui Platon, kuid tema nägemus ideedest, tema koopamüüt ning ideaalne riik ei meeldinud mulle. Tema mõtted tundusid mulle liiga kitsarinnalised ning enesekesksed. Filosoofid pole lihtrahvast nii palju paremad ja valgustatumad. Mõeldes kui skeptik, jooksis minu juhe kokku ning tekkisid igasugused paranoiad. Äkki on kõik inimesed mu ümber näitlejad, äkki pole? Ma ei saa mitte midagi teada, kuna absoluutset tõde ei eksisteeri. Meie meeled on väga mõjutatavad jne.
Platon vs. ,,The Matrix" Mis on päris? Kuidas defineerida reaalsust? Need on vaid mõned küsimused, mis film ,,The Matrix" püstitab. Kuid see film pole esimene, mis sellel teemal arutab, vaid on olnud arutelus juba tuhandeid aastaid pärinedes algselt Kreeka filosoof Platoni kirjutistest. Platoni koopamüüt mõtestab stsenaariumi, kus inimesed on lapsest saadik aheldatult koopasse vangistatud, ning virvendavad varjud koopa seinal ongi nende terve maailm. Kuna nad ei ole välismaailma näinud, peavad nad seda koobast ainukeseks päris reaalsuseks ja neil ei ole põhjustki arvata, et see ei ole päris ,,reaalsus". ,,The Matrix" on üles ehitatud samale põhimõttele, kust me teame, mis meie reaalsus tegelikult on? Selles filmis elab inimkond arvutisimulatsioonis teadmata, et tegelik maailm on
Platoni matemaatika-probleemide ringi ja tutvustas talle pütaagorlaste filosoofiat. Theaitetos ja Eudoxos olid Platoni õpetajad matemaatikas, tema õpilased aga filosoofias. Nad kõik olid ta sõbrad. Matemaatika uuringute tulemused, mis Platoni koolis saadi, kogus neljanda sajandi lõpul oma töödes kokku Eukleides, eelkõige "Elementides". Proklose teadete põhjal olevat Eukleides ise olnud üks Platoni kooli lõpetanuist. 3) Milles seisneb Platoni ,,koopamüüt"? Inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. 4) Mida kujutab endast Platoni arvates ideede maailm ja meid ümbritsev maailm? Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest
Kitsast vormis välistab tahtevabaduse. 26. Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees 27. Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35. Arstotelese 4 põhjust- materiaalne p; formaalne p; tegevpõhjus ja sihtpõhjus. 36. Peripateteetikud- Aristotelese järgijad. 37. Realism- mida õpetas keskaegne realism?- üldmõisted(universaaliad) on olulisemad ja reaalsemad kui üksikmõisted. 38
variant ei ole hea, Seega oleks temaarvates hea valida ,,kuldne kesktee", kuna see tagab õnne. Kuldne kesktee on mehisus. Jumalatõestus on tõestus jumala olemasolu kohta mõistuse abil. Filosoofia ( filos sofos ) tähendab tarkusearmastust, erutletakse erinevate eluliste küsimuste üle . nt : mis on õnn? Relativism - on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi ja reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks- sõltuvaks mingist vaatekohast. Koopamüüt Plaaton lõi selle, inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peaved neid tõelisteks asjadeks. Apooria - on väljapääsmatu olukord, zenonil on argumendid paljasuse ning liikumise võimatuse vastu. Harmoonia - on kokkusobivus, nii ideede kui millegi muu loodu vahel. Sõna tuleneb kreeka keelest, ühtlasi see on seotud antiik-kreeka jumalanna Harmonia nimega. Iroonia Apologeet on mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja.
· Tabame meeltega · Tabame mõistusega · Materiaalne · Immateriaalne · Pidevas muutumises · Ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene Näilisus Tegelikkus · Koopamüüt, selle mõte; lk. 26. Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee. Hinge elab mingil hetkel ideede maailmas, sündimise läbi aheldati hing kehaga kokku ja ta unustas kõik, mis ideede mm-s nägi. Sattudes muutuvasse mm-a näeb hing ideede jäljendeid ja tal tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada, tuleb inimesest kas filosoof, kuningas, väejuht jne (järjest madalamaks)
Rooma (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. 2) Platon ja Aristoteles Platon (u 427 eKr u 347 eKr) oli vanakreeka filosoof. Oli Aristotelese õpetaja. Ideeõpetus. Olemas 2 maailma; üks ideede maailma, teine meeleliselt tajutavate asjade maailm, mis on kaduv. Ideede maailm aga igavene. Meeleline maailm sõltub ideede maailmast. Kehalised esemed ideede ebatäiuslikud koopiad. Koopamüüt inimesed elavad justkui koopas, kus näevad seintel varjusid ja peavad neid tõelisteks. Ent need ideed asuvad hoopis mujal. Õpetus ideaalsest riigist. Seal 3 seisust valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Teha õnnelikuks riik tervikuna. Ideaalses riigis kunsti vaja tsenseerida, kuna need mõjutavad otseselt inimest Aristoteles (384 eKr 322 eKr) oli vanakreeka filosoof. Aleksander Suure õpetaja. Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof
näilisus tegelikkus Idee- asjade tõeline olemus ja teda saab tunnetada vaid mõistusega. Ideed on muutumatud, neid ei saa hävitada. Nt: maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao, ning kui inimene hakkab maja uuesti ehitama, juhindub ta maja ideest- maja on maja tänu maja ideele. Inimene võib küll surra, kuid inimese idee on jääv Koopamüüt- inimesed elavad justkui koopas, nad on aheldatud nii, et nad näevad koopaseina, kuna koopasuus jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varje, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale- need on varjud, mis asuvad väljaspool koobast. koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib tõelist olemust ehk ideede maailma. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga kokku, ja ta unustab kõik, mis ta ideede maailmas nägi
liikuda. Järelikult noo ei liigugi. 5. Sokrates ja sofistid. Sokrates(469-399 eKr) – teda huvitasid eetilised mitteteaduslikud probleemid. Ta ei arutlenud maailma olemuse üle, vaid teemal kuidas peaksid inimesed elama, et olla oma eluga rahul. Sokrates kritiseeris sofistide vaateid. Sofistid õpetasid, et kõik siin ilmas on suhteline – mis ühele hea, see teisele halb. Sellist seisukohta nimetatakse RELATIVISMIKS. 6. Platon: ideed, meeleline ja ideede maailm, koopamüüt. Platon (427-347 eKr) – tema arvates eksisteerib 2 maailma: Meeleline maailm Ideede maailm Tajumine meeltega Tajume mõistusega materiaalsed immateriaalne on pidevas muutumises ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene
Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu. PLATON Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane. Platon rajas ateenas oma kooli ( Akadeemia) ning kõik tema teosed on meieni säilinud. Platon oli dualist: ta uskus kahe maailma olemasollu, et olemas ideede maailm ja meeleline maailm. Ideedemaailm on muutumatu, see ei teki ega hävi. Meeleline maailm on aga muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega kogeda. Platonil oli koopamüüt ( lugege ise, ei viitsi lahti kirjutada siia). Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus. Platon uskus reinkarnatsiooni ehk taassündi ( hing on vahepeal ideede maailmas). Platoni õpetus ideaalsest riigist. Ideaalses riigis on 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas. Ideaalses riigis on 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus
pole enam meid" 2) Hirmust jumalate ees jumal olemas, aga ta ei sekku maailmas toimuvasse (kurjuse olemasolu) LUCRETIUS CARUS (96-55 e.m.a.) Luuletaja, filosoof Filosoofia tagaks inimeste südamerahu ja tasakaalu ning vabastaks hirmust surma ja jumalate eest. Hirm tekib, sest inimene ei tea oma kohta maailmas ega tunne oma loomust. Hirmust aitab filosoofia vabaneda. 6. Platoni maailma- ja inimesenägemine. "Koopamüüt" ja selle tõlgendamine. PLATON (427-347 e.m.a.) Sokratese õpilane, rajas oma kooli Akadeemia (900 aastat). IDEE eidos (kr) ka väliskuju REAALSUS Meeleline maailm Ideede maailm MITTETÕELINE OLEMINE TÕELINE OLEMINE N: maja, inimene N: maja idee, inimese idee Tekib ja hävib Ei teki ja ei hävi
" Inimesi tuleb alati kohelda kui eesmärke mitte vahendeid. Mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. Lisaks inimese väärtustamisele peab oluliseks ka motiivi. Platon: Tänu temale teame ka Sokratesest (P õpetaja). Maailm jaguneb kaheks: 1. muutuv vool (elame selles) 2. muutumatu reaalsus Ütleb, et meeleelundid on petlikud, seega nähtav maailm on pettus ja ainuke reaalne maailm on ideede maailm (nähtamatu, muutumatu, tajumatu)- asjade tõeline algkuju. Koopamüüt- koopasse aheldatud ja seljaga koopasuu poole, näeme ainult varje. ,,Politeias"- headuseidee Hing kaevub ideede taha, lõpuks kohtub headuse- ideega. Päike on valguse ja kõige oleva allikas, samamoodi nagu headuse-idee ideedemaailmas. H-I on müstika, ei ole teaduslikult seletatav. Tavakodanik peab jälgima H-I'd, et olla kõlblik. Armastab filosoofe ja tahab, et filosoofid valitseksid riiki. Aristoteles: Omakorda Platoni õpilane. Vooruste-eetika Voorus vs pahe Voorus on loomutäius.
Filosoofilises tähenduses käsitas ontoloogiat esimesena Aristoteles, kelle rajatud traditsioonis vastandus ontoloogia tunnetusteooriale, loogikale ja antropoloogiale. Klassikalises filosoofias on ontoloogia metafüüsika osa, mis tegeleb Jumalaga, hingega ja universumi ehk maailmaga. Näiteks Freudi ontoloogia põhiüksusteks võib pidada tunge ja teadvust, Platoni ontoloogia omadeks jällegi ideid. • (Platoni) koopamüüt Suur koobast, kus on inimesed, kes on seal olnud terve oma elu, nad on aheldatud näoga vastu koopa seina ja nad ei saa pead pöörata. Nende seljataga on tuli, ning nende ja tule vahel on tee, mille ääres on müür. Mööda teed lähevad teekäijad, kes kannavad erinevaid esemeid, eed heidavad varje koopa seinale, kus ees istuvad inimesed. Üks neist aga põgeneb „tulle“ ükspäev ning avastab „päris“ maailma. Ta tuleb tagasi ja vabastab teised vangid ahelatest ja
mõõt- õigluse idee. See on alati kehtiv ja ümberlükkamatu. Tark armastab tõde. Tõde on püsiv ja muutumatu, ta ei allu tõlgendustele. Tõde on tõe idees. Targa inimese ülesanne on jõuda oma mõistuse abil asjade tõelise olemuseni. Tark pöörab oma tähelepanu ideede maailmale, et mõistuse abil tabada asjade tuuma. Tark taotleb teadmist tõelisest- ideedest. Kokkuvõttes: asjad jäljendavad ideesid- ideed kehastuvad asjades- asjad on ideede varjud. Koopamüüt võtab võrdpildi või mõistujutuna kokku Platoni õpetuse ideedest. Esitatakse teoses ,, Politeia" ehk "Riik". Koopas istuvad vangid, kes on aheldatud nii, et nad ei saa peadki pöörata ja on sunnitud otse vaatama. Ainus, mis nad näevad on varjud koopa seinal, nende ees. Nad ei tea, et see on kõigest kujutis (varjud) esemetest, mida pea kohal kannavad inimesed, kes müüri taha jääval teel edasi tagasi kõnnivad. Müüri taga põleb lõkketuli, mis varjupilte esemetest vangide
Vaidles sofistide vastu. Ateena filosoof. Ei kirjutanud ühtegi teost. Ei võtnud tasu. Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset, kokkuleppest sõltumatut. Filosofeerida , et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpetaja kui suunaja. Ei pooldanud demokraatlikku riigikorda. See polnud hüveline. 399. a eKr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla. Mõisteti surma. Platon (427-347 eKr) Sokratese õpilane. Ateena aristokraat. 35 teost. Koopamüüt. Akadeemia (Akademos) Platoni rajatud kool. Sõnastas oma vaated dialoogides, milles kujtas Sokratest vaidlemas sofistidega. Kõigil asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud olemuspõhjused e ideed. Olulisim hüve -idee. Õpetus riigist riik pidi põhinema hüvel, muutumatu ja täiuslik. Filosoofid riigi eesotsas. Hindas Spartat. Aristoteles (384.32 eKr) Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, loogika, riigikord,
· Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas
algainest (niiskus, apeiron-loodusseadus). Tähtsaim saavutus probleemi püstitamine. Tõid välja, et asjad ei ole terviklikud, vaid sisu ja vorm. Herakleitos muutumise üle mõtiskleja. Muutumine on vastandite võitlus. Leidis, et maailm pidevalt muutub. Sõda on kõikide isa ja valitseja. Sokrates inimese uurija. Inimene saab hakkama maailmas, kui tunneb iseennast. Ämmaemanda meetod ei tohi teadmist serveerida, kasuta täiendavaid küsimusi. Platon idealismi looja. Koopamüüt. Maailm jaguneb kahte suurde ossa- vaimumaailm ja materjaalnemaailm. Reaalne nähtav maailm sünnib ideede maailmast. Sellest sündinud esemed ei ole kahjuks ideaalsed. 3 tüüpi inimesi: usuvad jäägitult, mida näevad (massiinimesed), kõike mida näed ei usu(manipuleerijad 1 grupiga), ei usu mitte midagi (korra heitnud pilgu vaimumaailma). Arisoteles materjalismi rajaja. Keha ja vaim üks. Põhimõte, et maailm on ühtne ja mateeria sisaldab ideid ja idee vormib mateeriat.
„Riigist“, paljud lood on dialoogid Sokratesega. Temalt pärinebki teadmine Sokratese kohta. Ta on ideedefilosoof- tema arvates on ideed igavesed, aga asjad ajutised. Nt tulp närtsib ära, teda ennast enam pole, kuid meis säilib idee ilusast tulbist. Tema arvates on meie maailm ideedemaailma ebatäiuslik koopia. Meie mõistus kuulub ideedemaailma, kuid on langenud materiaalsesse maailma. Hing tuletab meelde ideedemaailmas juba läbi kogetut. Koopamüüt- inimkond on vangis ja ei suuda ideedemaailma meenutada. Inimene elab varjude maailmas pidades ehtsaks originaalide koopiaid. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseina, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed seal koopas näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on? – Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümboliks. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga
ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik, asju ning nähtusi saab meeltega tajuda, mittetõeline nt. kaunis maal, 12 tooli ● 3 tõlgendust: 1)asi jäljendab ideed 2)idee kehastub ajas 3)asi on idee vari ● tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine ● koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja neid saab näha vaid mõistusega, inimese hing enne esimest kehastumist ideede maailmas näeb ideesid, kehastudes unustab kõik nähtu, võimeline meeldetuletama, uue teadasaamine on ununenu meeldetuletamine
kohast võrreldes teistega. Platon valitsusvormidest i.1. Filosoofide valitsuse ideaal. Seega, kas monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada i.2. Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) Aristoteles Aristotelese jaoks on õnn hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Iseenesest tähendab see oskust mõistuspäraselt toimida. Sel juhul, kui toimida täiuslikemalt mõistuspäraselt kogu elu jooksul, on see inimese suurim hüve ning parima, kauneima, nauditavaima õnne alus. Aristotelese jaoks on loomutäius õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid, sest head teod nõuavad vastavat varustust. Keha hüved ja välised hüved on
Mittetõeline olemine olevat see, kui asjad saavad hävida. Mittetõelise olemise all pidas ta materiaalset maailma silmas. Inimene sõidab autoga, juhtub õnnetus ja hävib auto, halval juhul ka inimene. Auto ja inimene lakkavad mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 10. Selgitage Platoni koopamüüti. Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud, mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale. 11. Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid. Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing
kuningad Aadama järeltulijad; ajalooline: kuningad hõimupealike legitiimsed pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia toidab ambitsioone, monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed; monarhial ei ole erahuve) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideaal (monarhia või aristokraatia); filosoofid näevad asjade tõelist olemust (koopamüüt); kaks võimalust: filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks; türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest 2 Aristoteles: head vormid: monarhia (üks valitseja), aristokraatia (vähesed), politeia (paljud); halvad vormid: türannia, oligarhia, demokraatia; parim valitsusvorm sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest); kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline
Nad arvasid, et maailm koosneb algelementidest (vesi, kivi, õhk, taevas). Demokritos - maailm koosneb aatomitest. Herakleitos - "Pantha rei" - kõik voolab. Zenani Apooria - vastuolulised laused (noole lend, Achilleus ja kilpkonn). Sofistid - tarkuse armastajad. Filosoofia ja retoorika õpetajad. Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond (Diogenes tünnis). Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia. Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist: Monarhia -> Türannia Aristokraatia -> Oligarhia Demokraatia -> Ohlokraatia (korralagedus). Platoni ja Aristootelese teosed on säilinud peaaegu tervikuna, tänu araablastele. Epikuurlased - prpageerisid rahulikku ja lõbusat elu. Stoiku - sisemiselt vaba ja rahulik inimene. Stoiline rahu - sisemine rahu.
DIANOIA ratsionaalne arusaam. NOESIS - otsene intuitsioon ideedest. Ta pooldas hingederändamise õpetust. Jumal lõi hinged ja nendega asustanud tähed, igal tähel üks hing, mida juurde ei looda. Nad toituvad vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õigust. Hinged on nagu sõjavankrid, mille üks ratsu kisub mateeria poole. Teine ideede maailma poole. Tõeline maailm on ideede maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada ja neid ei teki juurde. Koopamüüt: Inimesed elavad koopas ja on aheldatud koopa seina külge. Näevad ainult varje seinal , mida koopasuust tulev valgus seinale heidab. Tegemist on asjade varjudega, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meeleline maailm. Väljaspool koobast asub tõeline ideede maailm. Ideede ja meelelise maailma suhe: asjad väljendavad ideesid. Ideed kehastuvad asjades. Asjad on ideede varjud. Voodi idee on loonud jumal, konkreetse voodi puusepp ning voodit kujutava maailma kunstnik.
Mittetõeline olemine olevat see, kui asjad saavad hävida. Mittetõelise olemise all pidas ta materiaalset maailma silmas. Inimene sõidab autoga, juhtub õnnetus ja hävib auto, halval juhul ka inimene. Auto ja inimene lakkavad mittetõeliselt eksisteerimast, samas kui auto ja inimese ideed säilivad. Tõelise olemise alla pidas Platon silmas ideede maailma, sest ideed ei hävi mitte kunagi. 10. Selgitage Platoni koopamüüti. Platoni koopamüüt oli piltlik kujund sellest, kuidas inimesed elavad meelelises maailmas ja kogevad vaid ideelise maailma varjusid. See tähendab, et kui me arvame, et kogeme tõelisi asju, siis tegelikult on need kõigest ideelises maailmas olevate ideede varjud, mis projekteeruvad meelelises maailmas. Täpselt nii nagu koopasuust langev valgus koopa seinale. 11. Selgitage Platoni arusaama, et tunnetamine seisneb meeldetuletamises. Tooge näiteid. Platoni kohaselt on iga tähe peal üks hing
-paternalism (peremudel, riik on nagu pere, mida valitseb heatahtlik perepea-monarh) - vooruste probleem, demokraatia toidab ambitsioone, igaüks tahab võimu -monarhial (valitseb üksikisik, kelle võin kas piiramatu, piiratud või sümboolne), aga ei ole erahuve, huvi on riigi huvi 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon -valitsema peaksid filosoofid. Filossofid paremad valitsejad sest omavad tõelisi teadmisi, kui teised näevad vaid varje(koopamüüt). Demokraatlik kord halb sest inimene hakkab tahtma oma vabadustkuritarvitada. Hea monarhia, aristokraatia. Aristoteles arvas et parim valitsusvorm sõltub rahva loomusest ja voorustest. Üks ülivooruslik=monarhia eristuvad parimad= aristokraatia klassierinevusteta-politeia vaeste huvides-demokraatia 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin kuningas on Jumala poolt ametisse seatud ning tema võim on Jumala and. Seal näeme kolme rõhuasetust: kuningas vastutab ainult Jumala ees
kunigad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad) Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist ,,demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari. 2) Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). ,,Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist ,,teadmist", näevad asjade olemust, teised näevad vaid varje (,,koopamüüt"). 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu 2) kuningas hakkab filosoofiks 2 Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle,
Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. teoloogiline argument: Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad ajalooline argument: Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) on olemas kaks teed (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks. ning "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu,vägivaldne valitsus Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head, tõeline ja õiglane vorm) ja valitseja (halvad,valitseja huvides) huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega
Haigus = kurjategija mõlemad jätavad jälgi. Platon: Kuidas märgid midagi tähendavad on need loomulikud (Haigussümptom) või kokkulepitud. Semiootikat (märke) kasutatakse kõikides kultuurides, semiootika ei teki iseseisvalt. Keskaja Euroopas: Püha Augustinusega seotud, pessimistlik, platonlik maailmavaade Platoni jaoks on meie maailm vale, varjatud; miski reaalne peab varju heitma. Märk ei ole ,,tema ise", ta tähendab midagi muud (Platoni koopamüüt). Põhiline arvamus oli aga seotud Püha Thomase ja skolastikutega: Märk Tähendus ilma märgita ei ole tähendust, ilma tähenduseta pole märki. () Märk Tähendus üks märk võib olla teise märgi tähendus. Iga asi võib olla märk. Näiteks: Tool ei ole märk, aga kui tool on ukse vahel, siis ta ei ole enam mööbel, ta on märk (näiteks kohvikus). Iga asi on potentsiaalne märk. Märkide märk Tähenduste tähendus Sõnad Jumal
Sofistid olid väga populaarsed klassikalisel perioodil. Nad olid veendunud, et igasugune tõde on subjektiivne. Kreeka populaarsemad filosoofid olid: Sokrates- parim filosofeerimise vorm on dialoog- see loob inimestevahelise silla ning toob mõlemale poolele uusi tarkusi. Platon- ta ei ole nõus eelnevate filosoofidega, ta kritiseerib neid ning ehitab üles oma filosoofilise süsteemi. 36 teost- kõik ´dialoogi vormis. Tema filosoofiast võib eristada mitmeid staadiume: Koopamüüt- inimene ei suuda tunnetada reaalset elu. See mida ta tajub on vaid varjude mäng, mida näeb koopasse aheldatud inimene. Tõeline elu jääb inimesest kaugele. Riigiteooria- riigis on vaja tagada terviklikus ja ühtsus. Esitas ideaalse ühiskonna korraldus lähtudes inimhingest: inimhingel on 3 osa: mõistus, meeled ja mõistuseta meel; mis on tarkus, mehisus, mõõdukus. Aristoteles-toonitas, et teadmiste kogumiseks on vaja kogemusi ja mõistust. Tema
"Sokratese apoloogia", "Kriston", "Charmides", "Menon", "Phaidon", "Pidusöök", "Politeia"- ideaalse riigi nägemus. Võim kuulub filosoofile, "Phaidros", "Parmenides", "Timaios", "Sofistid", "Riigimees", ,,Philebos", "Seadused". Ideeõpetus - Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Koopamüüt 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia, psühholoogia teemad), aga ka eetikat ja poliitikat, retoorikat ja poeetikat. Säilinud tekstid on enamasti kirja pandud märkmete kujul, erinedes Platoni dialoogide kujundlikust ja poeetilisest stiilist.
fraktsioonid F. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 14 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal. Seega, kas monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia
· Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: 17 · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) · 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks · Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus Aristoteles: (järj. üks, vähesed, paljud): monarhia, aristokraatia, politeia hea, ühistes huvides ning vastandina halb, valitseja huvides: türannia, oligarhia, demokraatika. Parim sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui
Platoni skeemi kohaselt on inimesed, kelle domineerivaks vooruseks on meeled, võimelised olema ainult "tootjad". Ja kõik inimesed on võimalik jaotada nende kolme grupi vahel. Tahte-inimesed ega meelte-inimesed ei mõista ega kiida heaks teineteise eelistusi. Juhid-filosoofid ei mõista hukka teisi hinge osi, vaid nad tajuvad teadmise ülemlikkust, mis võimaldab neil näha asju laiemalt kui kahel ülejäänud grupil. Näitlikustamiseks sobib hästi Platoni "koopamüüt", mille abil ta näitab kujundlikult nähtava ja mõistetava maailma erisust. "Koopamüüdis" kirjeldab ta inimhinge pöördumist pimedusest valguse poole (e pürgimine tarkuse poole). Võttes aluseks, et inimene on algselt koopas kinni ning arvab, et maailm koosneb vaid varjudest koopa seintel, mida näidatakse väljaspoolt, on ta võimeline nägema ainult peegeldusi (varje) koopa seinal. Järk-järgult jõuab inimene koopasuudmele lähemale
peategelaseks Sokrates. Platon oli rahulolematu valitseva ühiskondliku dekatentsuse ja asjade paratamatut suhtelisust aktsepteeriva maailmavaatega. Ta asus OBJEKTIIVSE TÕE otsingutele. Tuleb leida üks tõeliselt olev. Platoni vaade jagab maailma kaheks - DUALISM, kus on tõeline ja mittetõeline näivus, mida meie just siin ilmas tajume empiirilisena (kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja nägemine). Meeltega tajutavat maailma ei saa usaldada. Vt lisaks Platoni “koopamüüt”. Selleks, et tõele lähemale jõuda tuleb aru saada asjade IDEEST (ideaalsetest vormidest). Ideaalset riiki peaksid valitsema näiteks filosoofid, kes tegelevad ja tunnetavad asjade tõelisi ideid. ESSENTSIALISM. Platon esindas ka kohati rassipuhastuse ideed - filosoofide rass. Ta oli demokraatia ja vabaturumajanduse vastane, kuna pidas rahvamasse rumalaks. Platoni jaoks peaks siiski riik teenima üksikisikut, mitte vastupidi. Platon ei näinud
fraktsioonid. Bodin, Hobbes. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville 19. sajandi poliitik). Demokraatias tekib kõige paremini on argument ,,See on ju rahva tahe". 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsus ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt). Selleks kaks teed: filosoofid haaravad võimu/kuningas hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu; vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, Halb vorm õiglane) vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia
Platon võis saada üldise ja üksiku küsimuse vahekorra selgitamise osas vihje Sokrateselt - ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu; Platon kujundas seepeale välja arusaamad ideede maailmast, üldnimed (keelemärgid) on vajalikud selleks et õpetada üksteisele asjade maailma tunnetamist.Asjade ja kehade olemise näivus, asjad on vajalikud meenutamaks üldnimede tähendust. Tegelik vs näiv maailm ja koopamüüt. Koopast lahkumine on tee teadmist maailma. Reaalsem maailm on ideede maailm, muutuv maailm on illusioon. Ideed on juba olemas inimeses aga neid tuleb meenutada. Hing ühildumisel maise kehaga omandab kaemuse ja ideed. Eesmärgiks oli leida puhas mõistuse alge ehk mõtlemise vorm mis on igavene erinevalt asjademaailmast. Jumala mõte toiutb segamata teadmisest nagu ka hinge mõte. Hingel on 3 alget: 1) mõistus (teadmine ja mõtlemine), 2) emotsioon (julgus ja vaprus) 3) iha (himu ja instinkt)
Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). väldib fraktsioone ja ebakõlasid “Demokraatlik” inimene tahab vabadust kuritarvitada Monarhia vastab “loomulikule printsiibile”. Analoogiad: Filosoofid omavad tõelist “teadmist”, näevad asjade olemust; teised näevad süda juhib keha vaid varje (koopamüüt) mõistus juhib hinge 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks Jumal juhib universumit Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid -> Aquino Thomas türanniast vägivaldne valitsus Türannia: korrumpeerunud monarhia (aristotellik).
meelelise maailma olemas ka ideede maailm . Ideed on tõeliselt olev tegelikkus. Platoni järgi on eksisteeriv ideede maailm ilus, ja hea ja muutumatu. Asjade maailmas on ,,... kõik saav, miski pole olev." Platoni tunnetusteooria (epistemoloogia) on meenutusõpetus. Me peame kooli minema, õppimaks, mida meie hing juba teab kuid on unustanud. Tõeline teadmine on teadmine ideede kohta. Kõik teadmised asuvad inimese ajus, kuid neid on vaja meelde tuletada. Väga tuntud on Platoni Koopamüüt. Platoni dialoogis ,,Menon" suudab orjapoisike tõestada matemaatilise teoreemi Platoni arvates sellepärast, et ta meenutab teadmisi, mida ta tegelikult juba teadis. Ühiskonnaõpetuses on kuulsaim dialoog "Riik". Inimesed tuleks liigitada kolme gruppi sõltuvalt sellest, kui põhjalikult on mingi inimese hing tutvunud ideede maailmaga: 1. filosoofid peaksid riiki valitsema, sest nende hinged on näinud seaduspärasusi, mida riigi valitsemine nõuab; 2
· Monarhia: monos (üks)+arhein (valitsema)= ainuvalitsus · Türannia: tyrannos = ebaseaduslik valitseja · Aristokraatia: aristes (parimad) · Oligarhia: oligon (vähesed) Platon · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) tavalised inimesed näevad vaid varje koopaseinal, filosoofid suudavad näha tõelisi asju. · 2 teed: · 1) filosoofid haaravad võimu; · 2) kuningas hakkab filosoofiks · Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus Aristotelese valitsusvormid pooldas filosoofide valitsemist. Nemad on eriliselt kasvatatud, haritud, neid ei saa olla palju
hulktahukat, teraeeder, heksaeeder, oktaeeder jne), millele alluvad elemendid maa, tuli vesi ja õhk. Materiaalsele maailmale on omane liikumine ja arenemine, mis tulenevad materiaalse maailma ebatäiuslikkusest. Ilma demiurgilt lähtuva toimeta oleks mateeria lihtsalt olematus. (Demiurg oli muidu vanas Kreekas vaba kodanik, kes töötas tasu eest, Platonil aga jumalus, kes lõi ürgainest maailma). Riigi seitsmendas peatükis on "koopamüüt", kus Platon kirjeldab seda, kuidas inimene koopas näeb ja tajub oma meeltega vaid varje tõelise ideede maailma ideedest (valgus), nendest varjudest inimesed püüavad taasluua neid ideid. Vaid ühiskonna parimad, kes on läbi mitmete haridusastmete osutunud kõige võimekamateks, õpivad Platoni kujutatavas haridussüsteemis tundma asjade tõelist olemust, nende ideed. Ideaalriiki peaks valitsema selline kuningas-filosoof, kes on jõudnud kogu riigi idee äratundmisele.
mida saab näha ainult mõistuse abil" ütleb Platon. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellelt lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Koopamüüt (Riik, ptk 7): inimesed on lapsest saadik koopas, ahelais (vaatavad ainult enda ette, koopa seinale, pead pöörata ei saa), koopasse viib pikk sissekäik, kust paistab valgus. Valguse ja inimeste vahel on sein, seina peal on kujud, inimesed kannavad mööda seda vaheseina igasugu esemeid, mis heidavad varje koopaseinale, koopas olevad vangid näevad varje igasugustest olenditest. Inimesed näevad vaid asjade ideedest varje. Ideede ja asjade suhe: asjad
annaabi.ee 
