Ooperi riigid (0)

1 Hindamata

OOPERI RIIGID
Itaalia
Maa, mis on ooperi sünnimaa. 18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni.
Lähemalt Itaalia ooperist : 1)aasta jooksul kolm hooaega
2)Juhtis impressario
3)Oopereid esitati seeriana
Iseloomustab:
1)Bel canto -17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil
2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias
3) Numbriooper
4)Kastraadikultuse lõppemine
Tähtsamad tegelased:
Gioacchino Rossini (1792-1868)
Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa. Opera buffa tunnused – süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kavalusega välja oskasid tulla.
Looming: ,,Tuhkatriinu” ,,Varastaja harakas”
Giuseppe Verdi
Tema looming on Itaallaste jaoks väga tähtis kuna see on seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, teda armastasid kõik.
Looming: ,, Rigoletto ” ,,Kuningas üheks tunniks”
Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes. Itaalia kuulsaim ooperiteater on La Scala.
Prantsusmaa
Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal 17.saj välja ka klassikaline ooper. Mõlema žanri tekkimisel sai määravaks itaalia päritolu helilooja Jean-Baptiste Lully (1632– 1687 ) tegevus.
Barokkajastu lõpuks tekkis 2 erinevat ooperiliiki, millel olid erinevad taotlused : 1.)Prantsuse ooper – loomulik hääl, balletinumbrid, peen koomika , kaunistuste puudumine meloodias.
2.)Itaalia ooper – kastraatide ja primadonnade kultus , peamiseks numbriks oli aaria ( koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus.
Prantsuse ooperi pealinnaks oli 19.saj esimesel poolel Pariis.
,,Manon” on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid(jutustab traagilisest armastusloost).
Tuntuimad Prantsuse ooperiteatrid:
1) Palais Garnier 2) Lille
Saksamaa
¤Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden .
¤Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis.
¤Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja , dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber (viis sisse ka uuenduse dirigeerimise dirgendikepikesega)
19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner (helilooja; dirigent; muusikaajakirjanik; libretist). Weberi kõrvale ilmus peagi Beethoven . Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9.sümfoonia.
1876. aasta augustis avas uus 2000 istekohaga teater oma uksed- Bayreuth
Tähtsad Saksa heliloojad : Ludwig van Beethoven ; Richard Wagner
Venemaa
Keisrinnade Jelizaveta Petrovna ja Katariina II ajal oli õukond hull itaalia ooperite järele, mis aitas veelgi suurendada huvi Lääne muusika vastu vene aristokraatia hulgas.
Vaimustus omandas sellise ulatuse , et paljud ei olnud üldse teadlikud, et ka vene heliloojad on olemas.
Vene heliloojad pidid oma muusikat kirjutama läänelikus stiilis, et seda esitataks. Neil õnnestus see erineval määral, sest paljud neist ei olnud tuttavad Euroopa kompositsioonireeglitega.
Mõnedel oli võimalus reisida välismaale ennast täiendama, tavaliselt mindi Itaaliasse. Esimene tähtsam helilooja, kes rakendas vene oma muusikatraditsioone, oli Mihhail Glinka .
Tähtsaimad ooperi heliloojad : Pjotr Tšaikovski; Mihhail Glinka
Tähtsaimad ooperiteatrid: Moskva Suur Teater

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helerinolen Õppematerjali autor

Ooperi riikide võrdlus ja kokkuvõte

Ooperi riikide võrdlus Itaalia muusika Ooperi riigid Giuseppe Verdi Prantsusmaa

Sarnased õppematerjalid

doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

-49. aasta revolutsioonilainel, mille nõutud demokraatlikud ümberkorraldused jäid ellu viimata.) Tallinnas asutati esimesed lauluseltsid 1820. aastatel lauluõpetaja ja Oleviste organisti Hageni eestvedamisel, ent need ei jäänud püsivalt tegutsema (ka andmed nende kohta on vastuolulised). Püsivamad kooriseltsid pärinevad 19. sajandi keskpaigast: Tallinna Meestelaulu Selts, Tallinna Liedertafel (mehed), Julius Jäkeli segakoor. Teema 9. Rahvuslikkuse küsimus. Ooper ja rahvuslikkus Mis teeb ühest 19. sajandi muusikateosest rahvusliku? Mitte niivõrd see, kas ja kuipalju on seal kasutatud rahvaviise, kuivõrd just see, kuidas tollane publik teda mõistis ja vastu võttis: a) pidi olema vajadus rahvusliku muusika järele, identiteedi otsimine muusikas; b) andekas, väljapaistev helilooja, kelle individuaalstiili hakkab publik vastu võtma rahvuslikuna (Weberi romantiline ooper ,,Nõidkütt" (1821); Glinka ,,Elu...

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk