Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dramaatika põhimõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jaotub draamateatri tekst?
  • Mis on dramatiseering?
  • Kuidas saab näidendist lavastus?
Dramaatika põhimõisted.
(Dramaatika ehk näitekirjandus).
Kirjanduse 3 põhiliiki:
Eepika – jutustav proosa
Lüürika – luule kirjandus
Dramaatika – näite kirjandus
Dramaatika 3 põhiliiki:
Komöödia – on nalja - või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti.
Koomika liikidest on kõige tähtsamad:
Huumor – heatahtlik nali elu veidruse üle.
Satiir – seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik – moralist, võitleja.)
Iroonia – on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit – see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse.
Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi:
Situatsioonkoomika – kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihtsalt tavatu käitumine.
Karakterkoomika – seisneb tegelaste isikuomaduste või kalduvuste (ahnuse, hooplemise, lihtsameelsuse vm.) koomilises liialdamises.
Sõnakoomika – põhineb valdavalt vaimukal dialoogil.
Draamaon tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, milles esitatud konfliktid on rasked, kuid ühel või teisel viisil lahendatavad.
Tragöödia – ehk kurbmäng on lahendamatul konfliktil põnev draamateos, mis lõpeb kangelase hukkumise või mõne muu katastroofiga. See žanr käsitleb inimese elu kõige pöhilisemaid küsimusi: inimene ja jumal, inimene ja saatus, inimene ja ühiskond... Tragöödia tegelased on harilikult iseloomukindlad, suure tahtejõu ja sügavate tunnetega inimesed. (Üks kuulsaimaid raamatuid on „ Libahunt ”.)
Dramaatika 3 põhiomadust:
Dialoogivorm, olevikus kelgev tegevus, tegevuse pingeline arendus.
Kuidas jaotub draamateatri tekst?
Vaatusteks, piltideks ja stseenideks.
Mis on dialoog / remark ?
Dialoog – on kahe kõne. Remark – on näidendi autori selgitav märkus ning tihti ka sulguses olevad lavalised selgitused (tegelaste välimus, käitumised, lava kujundamine jne.).
Mis on dramatiseering ?
Dramatiseerimiseks on vaja valida sobiv tekst, panna see dialoogivormi ja lisada remargid . (Peale selle otsitakse ka osatäitjad ja hakataksegi näidendit selgeks harjutama.)
Lavastuse skeem:
Draama sissejuhatus tutvustab vaatajat tegelaste ja nendevaheliste suhetega . Peatselt jõutakse mingi olulise lahkhelini – konfliktini. Seda muutust nimetatakse ka sõlmituseks. Siit algab pinevuse pidev tõus, kuni võitlus jõuab haripunkti ehk kulmnatsiooni. Nüüd järgneb sündmustes pööre ning siis saabub dramaatilise võitluse lõpplahendus.
Kuidas saab näidendist lavastus ?
  • Vali sobiv tekst.
  • Pane see dialoogi-vormi.
  • Lisa remargid.
  • Lavastaja valib osatäitjad.
  • Toimuvad lugemis- proovid .
  • Toimuvad lava-proovid.
  • Toimub pea- proov .
  • Samal ajal asuvad tööle: lavakunstnik, helitehnik, valgustaja , grimeerija, kostümeerija ja veel paljud teised teatri töötajad.
  • Dramaatika põhimõisted #1 Dramaatika põhimõisted #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor verner112 Õppematerjali autor
    Dramaatika põhimõisted.
    Dramaatika ehk näitekirjandus

    Sarnased õppematerjalid

    Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega
    14
    doc

    Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega

    teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 6

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    Teatriteaduste alused
    20
    rtf

    Teatriteaduste alused

    ajaks, millel on oma sisemine loogika · Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. · Näitleja isiklik eripära mõjutab rolli loomist ja vastuvõttu. 10. Draamatika ja eepika ­ ühist ja erinevat Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhineb dialoogil ja tegevusel; autori kohalolu on enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse kuulaja/vaataja poole. On suunatud teatrile. · Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu. · Draama aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega (kokkusurutus, tinglikkus jne).

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    Kogu aasta reeglid 9-klassile-6
    10
    doc

    Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

    c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3. Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). Kirjanduses: Kolm kirjanduse põhiliiki: eepika e jutustav ilukirjandus; dramaatika e näitekirjandus; lüürika e luule. Eepika põhitunnused on süžee e tegevustiku, karakteri e inimloomuse ja miljöö e keskkonna olemasolu. Eepika alla kuuluvad romaanid, novellid, eeposed, jutustused, muinasjutud, miniatuurid, valmid, anekdoodid jt. Romaan – proosa suurvorm. Iseloomustab probleemirohkus, mitmekülgne elu kujutamine, suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Jaguneb: seiklus-, armastus-, ulme-, õudus-, ajalooline, psühholoogiline jms romaan.

    9. klassi eesti keel
    Kirjandusteooria
    23
    doc

    Kirjandusteooria

    Mida märkab ta teiste tegelaste juures? Mida saab tegealse kohta järeldada tema tutvusringkonna põhjal? Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased? Millise mulje ta jätab? Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse?). 4. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga (Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? Kas ta elab loojana või tarbijana? Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas?) EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LIITVORMID Eepos Rahvalaul Tragöödi Poeem · kangelas- ja kunsteepos · regivärsiline e vanem Komöödia Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood

    Kirjandus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun