Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dramaatika põhimõisted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jaotub draamateatri tekst?
  • Mis on dramatiseering?
  • Kuidas saab näidendist lavastus?

Lõik failist

Dramaatika põhimõisted.
(Dramaatika ehk näitekirjandus).
Kirjanduse 3 põhiliiki:
Eepika – jutustav proosa
Lüürika – luule kirjandus
Dramaatika – näite kirjandus
Dramaatika 3 põhiliiki:
Komöödia – on nalja - või pilkemäng, lõbusalt laheneva
konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja
olustiku ebakohti.
Koomika liikidest on kõige tähtsamad:
Huumor – heatahtlik nali elu veidruse üle.
Satiir – seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia
häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik – moralist, võitleja.)
Iroonia – on peenekoeline pilge, milles esineb korraga
kaks tähendustasandit – see, mida öeldakse, ja see, mida
mõeldakse.
Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi:
Situatsioonkoomika – kui mängumaaks on naljakad
olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihtsalt
tavatu käitumine.
Karakterkoomika – seisneb tegelaste isikuomaduste või
kalduvuste (ahnuse, hooplemise, lihtsameelsuse vm.) koomilises
liialdamises.
Sõnakoomika – põhineb valdavalt vaimukal dialoogil.
Draamaon tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise
sündmustikuga näidend, milles esitatud konfliktid on rasked, kuid
ühel või teisel viisil lahendatavad.
Tragöödia – ehk kurbmäng on lahendamatul konfliktil
Dramaatika põhimõisted #1 Dramaatika põhimõisted #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor verner112 Õppematerjali autor
Dramaatika põhimõisted.
Dramaatika ehk näitekirjandus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega

teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 6

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
thumbnail
20
rtf

Teatriteaduste alused

ajaks, millel on oma sisemine loogika · Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa sündmusi võib välja jätta, osa sündmusi võib juhtuda paralleelselt. · Näitleja isiklik eripära mõjutab rolli loomist ja vastuvõttu. 10. Draamatika ja eepika ­ ühist ja erinevat Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhineb dialoogil ja tegevusel; autori kohalolu on enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse kuulaja/vaataja poole. On suunatud teatrile. · Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu. · Draama aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega (kokkusurutus, tinglikkus jne).

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
thumbnail
10
doc

Kogu aasta reeglid 9-klassile-6

c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3. Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). Kirjanduses: Kolm kirjanduse põhiliiki: eepika e jutustav ilukirjandus; dramaatika e näitekirjandus; lüürika e luule. Eepika põhitunnused on süžee e tegevustiku, karakteri e inimloomuse ja miljöö e keskkonna olemasolu. Eepika alla kuuluvad romaanid, novellid, eeposed, jutustused, muinasjutud, miniatuurid, valmid, anekdoodid jt. Romaan – proosa suurvorm. Iseloomustab probleemirohkus, mitmekülgne elu kujutamine, suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Jaguneb: seiklus-, armastus-, ulme-, õudus-, ajalooline, psühholoogiline jms romaan.

9. klassi eesti keel
thumbnail
23
doc

Kirjandusteooria

Mida märkab ta teiste tegelaste juures? Mida saab tegealse kohta järeldada tema tutvusringkonna põhjal? Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased? Millise mulje ta jätab? Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse?). 4. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga (Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? Kas ta elab loojana või tarbijana? Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas?) EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LIITVORMID Eepos Rahvalaul Tragöödi Poeem · kangelas- ja kunsteepos · regivärsiline e vanem Komöödia Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun