Sümfoonia ja koomiline ooper (0)

Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand

 „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“  Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760  1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism  Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780  Sündisid uued vormid  Žanrid jõudssid küpse kunstilise välejenduseni (nt sümfoonia areng) 3) Kõrgperiood 1780-1810  Tekkisid ajastu tähtsaimad teosed  Klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven Millal on klassitsismiajastu lõpp? Ei tea, kuid osad loevad Beethovenit üleminekuaja heliloojaks, kuid põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algavad 19. sajandi lõpul, minnakse üle romantismile. Klassitsismi muusika üldiseloomustus: Muutused võrreldes varasemaga:  Muusikaühingud  Avalikud kontrserdid

Muusika KT kordamisküsimused klassitsism

Sajandil Mannheimis, Edela – Saksamaal. - Sümfooniaorkester koosneb keelpillidest, puupuhkpillidest, vaskpuhkpillidest ja löökpillidest. 10 Missugune koosseis on keelpillikvartetil a) pillikoosseisuna b) žanrina - 2 viiulit, altviiul ja tšello - Žanrina… 11 Mitu osa on avamängul? 1 12 Nimeta ooperitüübid ja iseloomusta neid (3) Missugusest ooperitüübist arenes välja operett? - Opera seria: itaalia stiilis tõsine ooper, tarbijaks olid aadlikud - Opera buffa: itaalia stiilis koomiline ooper, süžee koomiline, tarbijaks lihtrahvas - Singspiel: saksakeelne teatriliik, laulumäng, süžee koomiline või romantiline, tihti sisaldas maagiat. - Operett arenes välja opera buffast. 13 Keda ja miks nimetati Viini klassikuteks? Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 14 Keda ja miks peetakse Viini klassikalise koolkonna rajajaks? - …

Klassitsim muusikajaloos.

tema vormiskeem (kirjelda) Sonaadivorm - selle vastus on põhimõtteliselt olemas eelmise küsimuse juures. UUED SUUNAD OOPERIS 13. Iseloomusta lühidalt erinevaid ooperiliike opera seria, opera buffa, singspiel. Too näiteid (helilooja ja teos). 14. Milles seisnes tõsise ooperi reform? 15. Missugune osa oli ooperireformis G. W. Glucil, milliseid muudatusi ta tegi? 16. Milliseks muutis uut laadi ooper publiku suhtumise? Ooperi areng 18. saj. keskel (õpiku konspekt lk.274-281) Lähtekohad. 18.sajandi alguses valitses Euroopas (v.a. Prantsusmaa) itaalia tõsine ooper ehk opera seria. Selle süzeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalsete inimestega -- isegi juhul, kui tegelased on tõepoolest tegelikult elanud, on nad vaid eetiliste väärtuste sümboliteks. Niisiis on opera seria dramaatiline konflikt väärtuste konflikt

Klassitsism kui kunstisuund

klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Sajandi algul valitses Euroopas ( v.a

Klassitsimi ajajärku hõlmav kontspekt.

Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperižanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Sajandi algul valitses Euroopas ( v.a

10. klassi muusika seminari materjal

5. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA: Tõsidus Bach oli mõtiskleja, filosoof, eluprobleemide arutleja (aga teostes pole ajalookangelasi) Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides Puudub barokile omane toretsemine, sära ja bravuur Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule Ülekaalus vaimulik looming Viljeles kõiki omaaegseid zanre, väljaarvatud ooper! Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme) 6. BACHI LOOMING: Elas aastatel 1685-1750, Saksamaal Klaveriteoste tsüklid: ,,Hästitempereeritud klaviir"(HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Uus helistik klaveril. MK- Prelüüd ja fuuga C-duur; Bach-Gounot-Ave Maria; Toccata d-moll orelil. Fuuga alati polüfooniline. Fuugakunst (3-4-häälsed kompositsioonid ükskõik, mis pillile). Orel-raskemeelsus

Muusika

10. kl Õpimapp

osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks. Uued zanrid. · Ooper- eelkäijateks olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike". Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Caudio Monteverdit, kelle ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater- Teatro San Cassiano. · Oratoorium- sünnipaigaks oli Rooma. Oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jtulusi ja laudli vaimulikke laule. Eelkäijateks olid liturgilised draamad. Erineb ooperist lavalise tegevuse puudumise tõttu. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused.