10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anneke11
Õppematerjali autor
..........................................................................71 9.4. Ühiskonnatüübid...................................................................................................72 9.5. Kaasaegsed ühiskonnad........................................................................................73 9.5.1. Heaoluühiskond .........................................................................................74 9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ............................. 74 9.5.3. Siirdeühiskonnad ....................................................................................... 74 9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted......................................................................75 9.6.1. Sotsiaalne struktuur ................................................................................... 75 10. Sugu ja seksuaalsus.............................................................
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt.
bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu ning milliste probleemidega nad sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest
Kui sotsioloogia võtab õiguse enda uurimisobjektiks siis on tema ülesanne välja selgitada õiguse roll ühiskonnas-vaadata õigust erinevate instituutide hulgas. Inimese käitumisele otsitakse ja leitakse sotsiaalseid mõjureid. Inimese mistahes käitumine-normivastane käitumine tuleneb ühiskonnas enesest. Kõikide nähtuste arutamisel keskendutakse ühiskondlikele probleemidele Sotsioloogia ja õigus tegelevad mõlemad ühiskonna uurimise, inimese ühiskondliku käitumise uurimisega Ehk siis ühine uurimisobjekt Miks õigus on ühiskondlik nähtus? Sest õiguse tekkekohaks on ühiskond, õigus on ühiskonna nägu Õigus ka areneb koos ühiskonnaga, ka selles väljendub õiguse ja ühiskonna seos Õiguse ja sotsioloogia seos ka selles, et erinevad õigusharud üritavad ühiskonda uurida sotsioloogiliste meetoditega ja seeläbi jõuda paremate normide loomiseni
Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues välja olukordi, mis ka mehed on dikrimineeritud ja allasurutud. Tõsi see on, et ühiskonnas võib näha ka tugevama sugupoole diskrimineerimist (sõjaväe kohustuslikkus, madalam eluiga, enesetappude kõrgem arv kui naistel, ühiskonna ootus mehe edukusele jne ), kuid miks ei osale seaduse koostamise protsessis sama palju mehi kui naisi. Seda, et seaduse eestvedajateks on naised, heidetakse ette meessoost poliitikute poolt, olgugi, et meestel on täpselt samasugused õigused protsessis osalemiseks ning, et seda neilt igati oodatakse. Seadust lugedes on tõepoolest tunda naistele suunatust, kuid fakt on ka see, et naised on Eesti ühiskonnas enam diskrimineeritud kui mehed. Naiste palk on keskmisel ¼
...........................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..............................................................................................................166 KOOLIIGA 7 11/12 AASTAT..............................................................167 Kooliea arenguväljakutsed.....................................................................................169 Kool ja kooliküpsus................................................................................................170 Konkreetne mõtlemine...........................................................................................175 Isiksuse areng.........................................................................................................176 Sooidentiteedi areng...........................................................................................178
kui kultuurrahvastest ja nt aafriklastest kui barbaritest (kultuur kui lääne kultuur) ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna kultuur tänapäevases tähenduses märkimaks ,,inimeste kollektiivseid kombeid ja saavutusi", ja väheoluline ei ole siin kultuuri mõiste arengu seos rahvuskultuuride tekke ja rahvusromantiste liikumistega. Raymond Williams (Keywords, 1976) osutab 3 sõna "kultuur" peamisele tähendusele tänapäevases kasutuses. Kultuur kui: · indiviidi, grupi v ühiskonna intellektuaalne, vaimne, ja esteetiline mõõde v areng · intellektuaalsed v loomingulised tegevused ja nende tulemid (film, 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 3 teater, kirjandus, kujutavad kunstid jne). Kultuur = kunstid (nt kultuuriminister) · kõige laiemas tähenduses tähistab kultuur kogu inimestele omast elamise viisi, tegevusi, uskumusi, kombeid jne. Selles kolmandas, kõige laiemas tähenduses, mõistetakse kultuuri eeskätt
Tagantjärele on kõike seda nimetatud lapsekeskse kasvatuse esimeseks laineks (Hytönen 1993). Lapsekeskse kasvatuse teine laine Teise laine algusaastateks loetakse II maailmasõja järgseid aastaid ning tagantjärele on seda nimetatud romantilise lapsekesksuse ajajärguks. See oli idealiseeritud liialduste aeg. Ühel pool oli laps oma süütuses ja headuses, teisel pool ühiskond oma kurjuses ja valskuses. Antipedagoogika ja must kasvatus Kesk-Euroopas, informaalne kool Inglismaal ning vabakooli liikumine ja avatud kasvatus Ameerikas ongi selle ajajärgu sünnitised. Antipedagoogika ja must kasvatus A. Milleri, E. Braunmühli, H. Kuppferi ja I. Illichi arvates ei ole kasvatuse lähtemõtted mitte kunagi õiged olnud, sest lapsepõlv on unikaalse väärtusega, mistõttu praegust hetke ei tohi loovutada tulevikule - võimalus elada praeguses hetkes nüüd ja praegu on suur väärtus. Kaheldi ka ühiskonna normide (väärtuste) üldkehtivuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid