Mürsiku iga Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Mürsikuiga on (11/12  15/16.a) Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne küpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. ÜLESANDED: Enesetadvuse ja enese maksmapanemise areng Sõprussuhete ümberhindamine Toimetulek probleemidega isiklikus elus Kohanemine organismis toimuvate muutustega Kohanemine sisemiste ja väliste vastuoludega PÕHIPROBLEEMID: vanemate autoriteet pannakse proovile ja slegub, et nad polegi nii täiuslikud tekivad uute väärtustega sõbrad (mitte alati positiivsed eeskujud) isikliku elu prob...
tutvusringkond erinev teistest lastest, ta ei puutu nii palju kokku välismaailmaga ja tema areng on aeglasem. Enamuse võimekusest õpib inimene elu jooksul. Kõige suurem areng intelligentsuse valdkonnas toimub kuni kahe aastaseks saamiseni. Selle ajaga suureneb inimese mälumaht kõige rohkem, paraneb nägemisulatus ja ümbruse tajumine. Mida noorem on inimene, seda kergem on tal omandada uusi teadmisi. Noores eas, ennem kooliea algust õpib inimene sellest, mis tema ümber toimub. Vanemas eas õpitakse lisamaterjalide kaudu, loetakse raamatuid, lahendatakse ülesandeid ja tehakse füüsilist trenni. Intelligentsus pärineb vanematelt lapsele ka peale sündi. Laps areneb vastavalt sellele, mida ta vanematega koos teeb ja kuidas vanemad temaga käituvad. ,,Kuidas vanemad ees, nii lapsed järgi."
Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Tütarlastel algab ja lõpeb murdeiga varem, kui poistel. Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne kõpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv. Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Vanuseliselt loetakse tütarlastel puberteedi alguseks 9.-13. aastat, keskmiselt 11.a. ja poistel 10.-14. aastat, keskmiselt 12.a. Hilinenud puberteediks loetakse, tütarlastel > 13.-14. a., poeglastel >15.-16. a. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired. Murdeeas ägen...
gümnaasiumist annab võimaluse õpilastel teha laiemaid valikuid seoses tulevikuga, näiteks kas minna kohe tööle, või edasi õppima gümnaasiumi või kutseõppe asutusse? Alati ei pea põhikooli lõpetamine olema ettevalmistus astumaks gümnaasiumi. Halb külg on võib-olla see, et õpilased ei lähegi midagi edasi õppima ning elavad oma vanemate kulul, samuti ei ole põhikooli haridusega inimesel tööturul eriti soodsaid võimalusi. Minu arvates on väga hea idee kohustusliku kooliea pikendamine 17. eluaastalt 18.eluaastani , sest siis on nii mõningatel õpilastel võimalus saada kätte vähemalt mingigi haridus, mis tagab neile ka parema elukvaliteedi, aga ka paremad väljavaated töö leidmiseks. Aga teisalt võib koolikohustusliku ea pikendamine kaasa tuua ka palju probleeme, näiteks koolikohustuse mittetäitmise või ebatsensuurse käitumise ja palju muudki. Üks väga hea muudatus minu meelest on veel põhjendamata puudumiste korra korrigeerimine
Sellest on abi vaid sel juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduainete koostist. Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel. Suurem osa munas olevatest allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põhjustada allergiat. Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune. Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, kala rookimisest või isegi kala praadimisel erituvatest lõhnadest
Igas oma reeglid, rollid. 0-2k  sünnikriis = 2-1a  stabiilsus MIKRO- esmane kk  pere,kool,eakaaslased, naabrid 1a  käimisekriis = 1-3a  stabiilsus -esmased kogemused, isiklik reaalsus, oluline faktor, emotsionaalne 3a  Mina läbimurre = 3-6/7a  stabiilsus kliima 6/7a  kooliea kriis = 7-12a  stabiilsus MESO- seob kaht,enamat mikro- indiviid osaleb, ei osale pere-kool-töö- 9-13a- murdeeakriis = 13-17a  stabiilsus abiellumine-muutused-sünd üleminek ühest süsteemist teise, haavatavad 17a  noorukieakriis, reaalsuse-ideaalide kokkupõrge EKSO- 2-...- mis ei ole füüsiliselt seotud isikuga, kaudselt seotud-
õpilastest seotud soodsate koduste arengutingimusteha  see n.ö. tegevus lähima arengu tsoonis tõstiski nende õpilaste IQ-d  edukust koolis. Seega pole lapse arendamine mitte ainult huvitav, vaid ka tulemusrikas. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis Urie Bronfenbrenner Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand  kodu, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps on sellest tasandist väga mõjutatud
kui nooruslikku ja abivalmis inimest, kuni noor oligi nõus psühholoogilt abi otsima. Harvad ei ole ka juhud, kui karjäärinõustajad suunavad kliendi edasi eripedagoogi ja/või logopeedi vastuvõtule. Eripedagoogi abil leitakse lapsele või noorele sobivad tugiteenused, võimetekohane õppekava, õppevorm ja õpistrateegia. Logopeed annab nõu kõne- ja õigekirjaprobleemide korral. Kõik Pärnu linnas elavad riskigrupi lapsed ja noored on kuni kohustusliku kooliea lõppemiseni ÕNKi koolisotsiaalnõustajate vaateväljas. Eriti suurt tähelepanu vajavad seejuures õpiraskustega laste klassides ja lihtsustatud õppel olevad õpilased. Pakkumaks neile tõhusamaid karjääriteenuseid, on palju abi sotsiaalnõustajatest, kes nö reklaamivad oma teenindatavas koolis Noorte Infopunkti spetsialistide poolt pakutavaid loenguid, üritusi ning nõustamisvõimalusi. Õppekäigud kutsekoolidesse ja
* kolmanda taseme haridus Koolieelne haridus Euroopas Keskmine vanus koolieelsesse lasteasutusse saabumisel 3/4 Paljudes riikides ei kuulu formaalhariduse struktuuri, koolieelset haridust ei reguleeri ega korralda haridusministeerium (Taani, Saksamaa, Austria, Soome, Norra). Reas riikides vabatahtlikud (Iirimaa, Holland) või kohustuslikud (Ungari, Luksemburg) kooliks Ettevalmistusprogrammid ISCED 1-2 Kohustuslik (compulsory) haridus Kohustusliku kooliea algus: 4-5 aastaselt: IE, MT, NL, UK, LV 6-aastaselt: BE, CZ, DE, FR, IT, LT, HU, IS, NO 7-aastaselt: DK, EE, FI, SE Kohustusliku kooliea lõpp keskmiselt 15/16 ja see kestab: 9-10 aastat: enamikes riikides 11 aastat: LV, LU, MT, UK (va Põhja-Iirimaa) 12 aastat: NL, UK (Põhja-Iirimaa) 13 aastat: HU ISCED 3 Keskharidus (upper secondary) Üldhariduslikud programmid, kus pearõhk akadeemilisel õpetusel  ettevalmistus edasiõppimiseks kutse- või kõrghariduses
juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduainete koostist. Kanamunaallergia Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel. Suurem osa munas olevatest allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põhjustada allergiat. Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune. Kalaallergia Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, kala rookimisest või isegi kala praadimisel erituvatest lõhnadest.
Kõigil vanuseklassidel paluti vastata, kellele nemad ütleksid teie ja kellele sina. Vanemate klasside õpilased võisid ka kommenteerida oma vastuseid. Küsitlusest selgus, et juba algklasside lapsed on süsteemi üsna hästi omandanud. Peaaegu kõik ütlevad vähemalt vanematele sina ning presidendile, apteekrile või õpetajale ütleksid teie. Sellest võib järeldada, et formaalne teietamine omandatakse juba kooliea alguses või isegi veel varem. 3.1. Kõnetussõna määrajaks ühiskondlik seisund Vastates küsimusele, millisele inimesele sa iialgi teie ei ütleks, nimetasid uuringus osalenud vanemate klasside õpilased madalama ühiskonnakihtide esindajat, näiteks kerjused, joodikud, labased ning harimatud inimesed. Teie jaoks mitteväärilisteks peeti üsna paljude poolt ka teenindussektori inimesi, koristajaid ja turvamehi. Väga paljud muidugi tõid siinkohal välja
mereröövli tütar" 12. Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid - Eesti lasteluule kõrgaeg: kutsesuutlikud autorid, kes kirjutasid täiskasvanule; luuletja muutub lapse partneriks; õige doseeringu saab didaktilisus. Temaatika : loodus lapse mõjutajana; lõbusad seiklused; filosoofiline eluvaatlus. Lasteluule püsivama väärtusega ja tulemuslikum, värsikultuuri tõus, eakohasuse printsiibi teadlikum arvestamine, domineeris koolieelikute ja noorema kooliea luule. Lapse naerutamine muutus omaette väärtuseks. 3 13. Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses - Riikliku kirjandussüsteemi kokkuvarisemini põhjustas lasteraamatuproduktsiooni vähenemise 90ndate alguses. 1991. aastal ilmus vaid kümmekond eesti lasteraamatut. Kõige tõsisemaks probleemiks oli kirjastamine.
1976 ,,Maja metsa ääres" 1983 ,,maari suvi" Kaks viimast MJ+reaalsus 1989 ,,Kasulaps" loomadest lood Heino Väli Peamiselt poistele kirjutav, kriitik 1975 ,,Kaevulood" kogu 1978 ,,jutud" kogu Silvi Rannamaa Lastele 4 raamatud 1959 ,,Kadri" 1963 ,,Kasuema" 1977 "Nösperi Nönnu Natukene" kunstMJ kogumik 1985 ,,Väikese käpa jälg" Iko Maran 1964 ,,Lauri ja Kaie kummaline matk" 1974 ,,Londiste, õige nimega Vant" 1966 ,,Läbi metsa" värsslugu 1970 ,,Kirjud lood" keskmisele kooliea poistele 1975 ,,Jass" 1975 ,,Pikk päev" 1977"Aga palju kasse" 1978"Tuline jäätis" 1980 ,,Piki ja Tohotiise" Kaljo Kangur 1966 ,,Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid" 1979 ,,Unenäod kristallkohvris" Silvia Truu 1967 ,,Silja, päikesekiir ja maailm" 1968 ,,Kuu aega täiskasvanu" 1971 ,,Tere!Sind ma otsin" 1977 ,,peidus pool" Kõiki teosied läbi Silja ja Indreku teema Ei kujuta elu ette ainult roosadestoonides. 1985 ,,Oma suguvõsa Aadam" noorsooromaan Harri Jõgisalu
tütar). Aino Pervikut on kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga „Paula õpib emakeelt“ 2004. a. IBBY aunimekirja. Oli 2006. ja 2007 a. Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001 a. Valgetähe V klassi ordeniga. AINO PERVIKU LOOMING Aino Perviku raamat „Kersti sõber Miina“ ilmus 1961. aasta ja on üsna tavapärane tüdrukutejutt (R. Krusten 1995: 211). „Kersti sõber Miina“ käsitleb keskmise kooliea isiksuseeetikat ja inimsuhteid ( O. Kruus,… 1995 ja 2000: 405). Matkalugu „Rein karuradadel“ (1962) valmis Eno Rauaga kahasse ja selle põhjal on raske öelda, milline on just A. Perviku osa ja edasiminek (R. Krusten 1995: 211). „Rein karujahil“ tutvustab Karjala loodust, inimesi ja kultuuri (O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405). Ligi kümme aastat hiljem avalikkuse ette jõudnud noorsooromaan „Õhupall“ (1969) tekitas elavat 4
o Uisutajad o Hällilaul - rahvuslik, kus lapselt soovitakse kasvamist Eesti kodule. KARL AUGUST HINDREY (1875  1947) · Teatri- ja kirjanduskriitik · Ajakirjanik · Illustraator, karikaturist · Lastekirjanik, novellist, följetonist · Populaarne oma päh-laps kangelastega. · Väldib moraalilugemist, rõhutab mängulisust, jättes nii vajalikud järeldused väikeste lugejate enese teha. · Ümberjutustused tuginevad rahvaluulel. · Keskmise kooliea poistele määratud raamatutes käsitleb ta tõe ja vale vahekordi, sellest tulenevaid laste omavahelisi suhteid koolis ja koduümbruses, eriti aga suhtumist loodusesse. · Oma loomingus on suutnud väga hingestatult ja tähelepanuväärselt kujutada loomi, loodust selle loomulikkuses. · Traagilised finaalid! · Tugev didaktiline hoiak, grotesk ja satiir, jõuline, efektne huumor · Huumor  heatahtlik nali. Hüperbool  liialdused. Satiir  otsekohene, terav nali.
Selle suurmehe kasvatamise eesmärk paisab olevat olnud tappa temas laps. Kodus õppis Soren eelkõige sõna kuulama, fantaseerima ning disputeerima. Siis koolis õppis Soren alistumist, sõnakuulelikust, paratamatut enesekaitset ja pealesunnitud teesklust. Soreni relvad olid niisugused nagu kehaliselt nõrkadel ikka: purevad naljad, pinevad pilked, verine iroonia, mis tõi kaasa naeru ta vastase pea kohale – need relvad jäid talle kogu eluajaks. Soren oli terve kooliea kahestunud isik, ta ei julgenud näidata oma tõelist olemust, just siit tuleb 3 otsida algust meeldumusele, mis viis ta müstifitseerimiseni, isiksuse kahestumiseni, salapärase varjatuseni, mida võib näha kogu tema kirjandustegevuse vältel. Kopenhaageni ülikoolis õppis Soren teoloogiat s.t. et noor taim istutati taas ühest ebasoodsast pinnasest teise. Kierkegaardi andel oli kõigest respektikalduvusest hoolimata suur eelis olla
alkoholi (Noored alkoholi... s.a., 2009). 2. VALIM JA METOODIKA 2.1.Valim Uuritavateks olid Ãœlenurme Gümnaasiumi 8. ja 12. klassi õpilased. Ãœldkogumi suuruseks oli 12 49 õpilast (õpilaste arv seisuga 07.11.2011). Uurimistöös kasutati kõikset valimit. Valimisse kaasati Ãœlenurme Gümnaasiumi kõik ühe 8. ja 12. klassi õpilased 2011 õppeaastal, kes olid jaotatud kaheks grupiks, lähtudes kooliea jagunemisest keskmiseks koolieaks ehk teismelisteks (13Â14 aastased) ja vanemaks koolieaks ehk noorukiteks (18Â19). Valimi kriteeriumiteks oli: · Uuritav on Ãœlenurme Gümnaasiumi õpilaste nimekirjas. · Uuritav kuulub vanusegruppi alates 13Â19 eluaastat. · Uuritav on nõus osalema uurimistöös. Tabel 1. Uurimistöös osalejate arv Ãœlenurme Gümnaasium Neiud Noormehed Kokku
huvi pakkuvamaks. Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust.1 Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid.2 Käesoleva töö eesmärgiks on uurida hüpperaktiivsust ja sellega kaasnevat, sest hüpperaktiivsus on tänapäeval väga levinud. 1 ,,Hüpi lasteaias" Ave Nõmme lk. 6 Tartu 2005 2 Interneti otsingusüsteem, http://www.elf.ee/463 20. 02. 2010 3
.. Kahe esimese astme vajadused sõltuvad materiaalsetest võimalustest, kolmas ja neljas ühiskondlikust korrast ja ümbritsevast keskkonnast. Viimane aste toetub inimese enda vastutustunnetusele ja moraalile. Lapse arengus aktualiseeruvad vajadused samas järjekorras: · 1  2 aastastel on kõige olulisemad esimese astme vajadused, mis hakkavad taanduma lapse liikumisvõime arenedas ja enese eest hoolitsemise võime kasvades, asendudes 1 · turvatunde vajadusega. · Kooliea saabumisega muutub oluliseks sõpruse ja tähelepanu vajadus. · Murdeiga toob esile vajaduse armstuse ja lugupidamise järele. · Murdeea kriisist väljudes tugevneb soov eneseteostamise järele. MASLOW VAJADUSTE PÜRAMIID VII:Enese- aktuali- seerimise vajadus VI: esteetilised vajadused V: intellektuaalsed vajadused IV: sotsiaalse tunnustuse vajadus III: kuuluvusvajadus II: turvalisuse vajadus I. füsioloogilised vajadused Antud püramiidis nimetatakse esimest kolme, so. füsioloogilisi-,
suhtlemisraskuste ja lüüasaamishirmude all (Neuhaus 2001). Hüperkineetilised häired 3 Viimastel aastatel on aktsepteeritud ka diagnostilise nimetuse tähelepanupuudulikkuse sündroom kasutamine kuna lapse käitumise aspektist on tähelepanuhäire seisundi üheks põhitunnuseks. Hüperkineetilised häired tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse seda 8.  10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. Seda esineb poistel 5-10 korda sagedamini kui tüdrukutel, kõige olulisemateks tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad: 1) küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna ühelt tegevuselt teisele,
2. Väärtoitumine ja erinevad haigused ning tervisehäired Kui rääkida tervislikust toitumisest, siis tuleks mainida ka ebatervisliku toitumise tagajärgedest. Väärtoitumise all mõeldakse alatoitumist ning ületoitumist. Toitumisest tingitud haiguses on kõigile tuntud hambakaaries ning erinevad toiduallergiad ja toidutalumatus. 2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine Ülekaalulisus on muutunud probleemiks juba koolieelikutel ning noorema kooliea õpilaste hulgas. Selle põhjuseks on eelkõige elustiil  lapsi sõidutatakse lasteaeda ja kooli autoga ning aktiivne liikumine värskes õhus on asendunud toas teleri ja arvuti ees istumisega. Varasematest rohkem joovad lapsed magusaid karastusjooke ning söövad maiustusi. Kiirtoidukohad ahvatlevad sööma rohke rasvasisaldusega rämpstoitu.( Raukas, Uibo, Raal:2006:164) Lapsed söövad rohkem rasva kui on soovitav. Kuigi rasvad ja õlid on vajalikud toidu komponendid kuna nad on:
MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. See on neurobioloogiline häire, mille võib põhjustada geneetika, keskkond, sünnitraumad või lihtsalt traumad. Põhjused võivad mõjutada üksteist. Ja ei diagnoosita kergesti. Selleks,et diagnoosida tuleb spetsialistidel koguda andmeid, teha uuringuid ja teste. Sellele ei ole kindlat ravi
žanrid (romaan, jutustus, muiasjutt, poeem, komöödia, draama jne). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjaniku andest ja oskusest lastele kirjutada. Eristatud on väikelapse, koolieeliku, noorema ja keskmise ning vanema kooliea kirjandust. Lastekirjandust on iseloomustatud ka huvidominendi kaudu – muinasjutu-, seiklus- ja realismiiga. Kõik need liigitused on üksnes tinglikud ning nende piirid pole kunagi absoluutsed, vaid sujuvad. Suures plaanis tehakse vahet laste- ja noortekirjanduse vahel, kusjuures ealised piirid on siingi ajas muutuvad. Sellele viitab ka eri maade kirjanduskäsitluses kasutatav terminoloogia. Inglise, prantsuse, vene ja rootsi
18-19 aastased 25 24 49 Kokku: 53 62 115 Valimisse kaasati Ãœlenurme Gümnaasiumi kõik 15-16 ja 18-19 aasta vanused õpilased 2011/2012 ja 2012/2013 õppeaastal. Vanusegruppide valiku tingis samaealiste õpilaste kaasamine ESPADI 2007 aasta uuringus. Õpilased olid jaotatud kaheks grupiks, lähtudes kooliea jagunemisest keskmiseks koolieaks ehk teismelisteks (15-16 aastased) ja vanemaks koolieaks ehk noorukiteks 18-19 aastasteks. Valimi kriteeriumiteks oli: 11 · Uuritav on Ãœlenurme Gümnaasiumi õpilaste nimekirjas. · Uuritav kuulub vanusegruppi alates 13Â19 eluaastat. · Uuritav on nõus osalema uurimistöös. 12 3. Tulemused ja arutelu
Uljas] Tegelikkuses on probleem ikkagi kahepoolne ja kannatajarolliks ei ole siin ainult naised. Vastupidi- kõik on omavahel seotud. Nimelt juba alates imikueast ümbritsevad last rohkem naised. Üldiselt on ema see, kes kasvatab last ja viibib temaga suurema osa tema ärkvelolekuajast. Isad on valdavalt need, kes toovad perele raha sisse ja seetõttu veedavad pikki päevi tööl. Lasteaias on kõik kasvatajad tädid. Koolis on äärmiselt väike protsent meessoost õpetajaid. Kuid ometi just kooliea lõpuni on noored kõige enam mõjutatavad. Kuna nende isad on suure tõenäosusega enamuse ajast tööl, siis oleks tore, kui mehelikku eeskuju nende elus oleks võimalik kujundada kasvõi läbi meessoost lasteaiakasvatajate ja õpetajate. Kahjuks aga nendele aladele mehed eriti ei kipu ja seda põhiliselt madala töötasu tõttu ja ilmselt ka väljakujunenud arvamuste tõttu, et need on rohkem naiste ametid. Ehk just neil
- Oluline on kultuuriline keskkond Keele ja mõtlemise seos (suurem kui Piaget'il) Sotsiaalse interaktsiooni pidas oluliseks ( rohkem kui Piaget) Kultuurilise arengu üldine geneetiline reegel  s.t. eksternaalsed protsessid muudetakse inernaalseteks Kriisi etapid inimese arengus : - 0-2 k sünnikriis - 2k-1a - stabiliseerumine - 1a  kõndimise kriis - 1-3a - stabiliseerumine - 3a  mina läbimurre - 3-6a  stabiliseerumine - 6(7) a  kooliea alguse kriis - 7-8 a  stabiliseerumine - 9-13a  murdeea kriis - 13-17a  stabiliseerumine - 17a  noorukiea kriis (tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge) KRIITIKA - LAT on ähmane, ei seleta lapse edasist arengut - Kultuurilis-ajaloolis tausta uurimine, seoses arenguga keeruline. TUGEVUS - Toodud sisse kultuur ja kultuurilised erinevused - Toob välja arengu spetsiifilisuse kultuuriti, rääkides keele erinevast kasutusest ja võimalustest
Sellest on abi vaid sel juhul, kui allergiat põhjustavad termolabiilsed valgud. Kuna kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast, võib abi olla ka lehmapiima asendamisest kitsepiimaga. Lehmapiimaallergia puhul tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduainete koostist. Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel. Suurem osa munas olevatest allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põhjustada allergiat. Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune. Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, kala rookimisest või isegi kala praadimisel erituvatest lõhnadest. Tavalisemad vaevused on nahalööve ja
mõtlemisvõime saavutamine. Võgotski-(1896-1934) on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis
Ei suuda eristada olulist ebaolulisest, ei märka detaile, teeb hooletusvigu, kaotab oma asju, probleemid meelespidamisega. 2. Impulsiivsus - tegutseb mõtlematult ja asub korraldust täitma enne kui on selle lõpuni ära kuulanud ja sekkub küsimata, häirib teisi. 3. Ülemäärane aktiivsus - ei püsi paigal, niheleb toolil, jookseb, hüppab jne 2. Põhjused: Häired tekivad alati varases lapsepõlves, esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. • pärilik eelsoodumus • rasedus- ja sünnipatoloogiad • peamiseks põhjuseks peetakse kesknärvisüsteemi vähese ulatusega kahjustusi, vähest ajukahjustust ehk aju vähest düsfunktsiooni. 3. Lapse toetamine: Lapsele tuleb selgitada, mida temalt oodatakse, keskenduda sellele kuidas tuleb teha, mitte sellele, mida ta valesti tegi. Tähtis on heatahtlik õhkkond, vähimagi edu korral tunnustada ja anda väikesi preemiaid
konteksti ei näe, ei oska tõlgendada. Kui räägime, mis mõisteid lapsed mõtlemises kasutavad. Teadusmõisteteni jõuavad ÜÕR lapsed oluliselt hiljem, süsteemmõistelise mõtlemiseni enamus ei jõua, see on suhtelisuse mõistmine, reeglid on kehtivad kindlates oludes, pole aga üldised, igal pool ei kehti. Süsteemmõisteline mõtlemine võimaldab aru saada abstraktsetest asjadest ja kui lapsed selleni ei jõua, on selge, et abstraktse mõistmisega on neil probleeme kogu kooliea jooksul. Kui panna kõrvale Piaget käsitlus – konkreetsed operatsioonid ja formaalsed operatsioonid, siis lapsed jõuavad küll konkreetsetes operatsioonidest järgmisesse staadiumisse kui me räägime kergest VAA, aga nad jõuavad sinna hilinedes, oluliselt hiljem kui tavaarenguga lapsed. Formaalse mõtlemise staadiumisse paljud ei jõua, st abstraktne info jääbki lastele kättesaamatuks. See kajastub ka selles, et lihtsustatud õppekava alusel lapsed koolis
aga keskendub sellele, et anda sümbolist tähendust. *Kahe sõna stadium e telegraafkeel. Eelkooliiga. 1)Kõne areng: võimaldab lapsel suunata teiste inimeste käitumist vastavalt oma vajadustele/soovidele. Informatsiooni omandamise vahend. Seos kognitiivse arenguga  omandab loogilise mõtlemise. 2)Kontroll ja piiride seadmine. Kõne kontrolliv funktsioon. Nt Ma olen julge. Lause kus on EI olemas  ei tööta. 3)Vestlus. 4) Tunnete väljendamine. Kainik (noorema kooliea laps). Kõne areng  ümbruskonnaga suhtlemiseks vajalik sõnavara ja grammatika omandatud, väljendub oma kavatsusi, soove, mõtteid. Mõistab temale suunatud kõnet. Omandab monoloogi. Koolis lisandub suulisele kõnele ka kirjalik kõne. Noorukiealine. Sisekõne kasutamine (sisemine). Kirjalikul kõnel suurem osakaal kui suulisel. Kõrgenenud huvi keelekujundite, sõnamängudele, omanäolise keelekasutuse vastu. Slängi ja argoo kasutamine, et
........................162 Isikupära kinnistumine.......................................................................................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..............................................................................................................166 KOOLIIGA 7 11/12 AASTAT..............................................................167 Kooliea arenguväljakutsed.....................................................................................169 Kool ja kooliküpsus................................................................................................170 Konkreetne mõtlemine...........................................................................................175 Isiksuse areng.........................................................................................................176
o Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine  Baasprotsessid on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused – nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid  Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid e. assotsiatsioone  Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni.  Meenutamine, sh imiteerimine on oluliselt seotud uute käitumisviiside õppimisega, märgatav areng juba esimesel eluaastal.  Üldistamine võimaldab juba 3-kuustel avastada seoseid oma tegevuse ja tagajärje vahel, ent selles vanuses sõltub üldistamine tugevasti korduste ajast ning tingimustest  Lisaks muutuvad o Pidurdusvõime – edukas sooritus eeldab ka ebaoluliste protsesside pidurdamist
arengutasemest. Võgotski rõhutab, et last ei tohiks jätta üksi, teda peaks stimuleerima ja abistama. Ta ka rõhutab, et konkreetset last tuleb hästi tunda, sest siis saab planeerida efektiivsemat õpetust. Kriisietapid inimese arengus- 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta  kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega. Põhiline, mida näeb Võgotski. Hinnang: Lähima arengu tsooni mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist küllaltki keerukaks
kuulmispuue või ühiskonna vähekindlustatud  Sotsiaal- harmoonia ja peres emotsionaalse arengu stabiilsuse häire  Stress kestab läbi alustala nõrkus lapse kooliea  Tundeelu- ja käitumishäired  Puudub riiklik tugi enneaegse lapsega perele Perekeskse ravi mõju lapsele  Soodustab rinnapiimaga toitmist.  Parem kaaluiive.  Parem uni, vähem valuaistinguid.  Vähem haiglainfektsioone.  Lüheneb haiglaravi kestvus.  Paraneb lapse kognitiivne ja sotsiaal-emotsionaalne areng.
Ise Tuleks õpetada, vaja Ei ole mõtet õpetada juhendajat Kriisietapid inimese arengus: 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta  kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega - põhiline Võgotski seisukoht. Hinnang: Lähima arengutsooni (LAT) mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist küllaltki keerukaks
Kui madalamate op-dega saab laps veel hakkama, siis metateadikkusega on kaua probleeme. See tekitab aastaid raskusi erinevate ainetega õppimisel, kus on tekstidega tegemist. Kui tekstid lähevad ainespetsiifiliseks, siis võib lastele põhiprobleemiks osutuda metatunnetuslik raskus. Seetõttu võib probleeme olla isegi hoolimata sellest, et tehniline lugemine korras. Seega on raskused kogu kooliea vältel. SPETSIIFILINE KIRJUTAMISHÄIRE Häire olemus ja väljendumine:  Õigekirja või käekirja probleemid - enamasti mõlemad esindatud  tähtede ärajätmine, asendamine, segistamine, lisamine. Nt sõna koer – jäetakse mõni täht kirjutamata, asendatakse neid tähti. Segistamine – sõnade sees on tähtede järjekord vale. Lisamine – Lisatakse mõni täht juurde, tehakse sõna pikemaks
Alla 3-4 Võtavad luba küsimata teise asju, peidavad. Siis milles asi? Nad ei varasta. Neil pole veel omanditunnet, mis kuulub neile ja mis teistele. Manitsemine ja moraalilugemine ei aita. Seletad, et pole õige. See on külli oma, ja tema tahab ka sellega mängida. Kui laps tunneb puudust hellusest, omaealistest sõpradest. Tehtakse tahtlikult tegu, et varjatakse ja küsimata võetakse asju. Eelkooliea lõpus ja kooliea alguses. Kui ähvardad, et siis last ei armasta jms.See on vale!!! 7-aastasena palju. Pole sõpru ja vanematest eraldatud. Ei oska muud moodi leida sõpru, kui varastab, et olla aktsepteeritud. Mida teha? Põhi põhjus on rahuldamata armastuse vajadus, sotsiaalses grupis asend, mis teda ei rahulda. Mida teha? Ütled otsekohe ja karmilt, mitte ei manitse, et see olukord ei tohi korduda, see pole aktsepteeritav! Kuni 4 eluaastani laps ei oska eristada, mis tema. Arvav et kõik tema
Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine BAASPROTSESSID on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused  nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid. Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid ehk assotsiatsioone Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni. Meenutamine, sh imiteerimine on oluliselt seotud uute käitumisviiside õppimisega, märgatav areng juba esimestel eluaastatel. Üldistamine võimaldab juba 3kuustel avastada seoseid oma tegevuse ja tagajärje vahel, ent selles vanuses sõltub üldistamine tugevasti korduste ajast ning tingimustest. Lisaks muutuvad: Pidurdumisvõime  edukas sooritus eeldab ka ebaoluliste protsesside pidurdamist.
Tahteline agressiivsus on tihtipeale seotud kuritegeliku käitumisega. Mida Juku ei õpi... Avalikku, kehalistja otseselt väljapoole suunatud agressiooni- vorme, mida võib nimetada ka vägivallaks, esineb peamiselt poistel. s ellepärast käsitlebki käesolev raamat ebakindlamaks. Ta ei saanud Maikiga tõeliselt tähtsatest e eluetappi lapse sünnist kuni noorema kooliea asjadest enam tõsiselt rääkida. Noormees ei tahtnud midagi p lõpuni, kuna just sel eluperioodil esineb kõige teada alles 9. klassis õppiva Heike koolimuredest. Samuti õ rohkem käitumisprobleeme ning just sel ajal jätsid Maiki külmaks Heike tülid vanematega. l on võimalik veel ära hoida agressiivsete v käitumishälvete lõplikku väljakujunemist. e Järgnevalt tahaksin näitlikustada lapse
Orienteerumine ajas ja ruumis kjuneks, on vaja praktilisi ülesandeid. Tsk sel perioodil on abistaja ja tegevuse reguleerija. Lapsele meeldib tegevus rohkem, sest suhtlemine käib sinna hulka (on osatoiming). 3-5 a mälu areng on eriti aktiivne, sest peab tajust ette jõudma. Siin kujuneb juba selline dialoog, kus arutatakse ka nende asjade üle, mis juba mujal on juhtunud, mida laps enne tegi jne. SEE etapp sõltub palju lapse tunnetuslikust arengust. Situatsiooniväline-isikuline  kooliea lõpus kasvab lapse huvi teiste in vastu : mida ja kuidas ja miks ta midagi või nii teeb. Sel etapil on märgata pikemate lausete kasutamine. Sel perioodil oleks üsna kasulik lasta lastel ette lugeda midagi ja siis selle üle arutada. Siin kujuneb roolisuhtlemine  mõista kellega kuidas suhelda. Puberteedi eas tõuseb isikuline suhtlemine. Tähtis kellega eakaaslastest pubekas suhtleb. See vajaks ka samas arutelu kodus, et anda hinnanguid jne
Noor skolaar ruttas ärevuses oma vanematekoju. Kui ta sisse astus, olid ta isa ja ema juba surnud. Ta imikust vend elas veel ja kisendas mahajäetuna hällis. See oli kõik, mis Claude'ile ta perekonnast järele jäi. Noormees võttis lapse kaenlasse ja astus mõtlikult välja. Siiamaani oli ta elanud ainult teadusele, nüüd puutus ta kokku elu enesega. See õnnetus tekitas Claude'i elus murrangu. Orvuna, 138 ühtlasi üheksateistkümneaastase perekonnapeana tundis ta, et ta on kooliea unistustest halastamatult välja kistud tegelikku maailma. Kaastundmusest tekkis tal suur armastus ja andumus selle lapse, oma venna vastu. Midagi harukordset ja magusat oli selles inimlikus tundes, mis teda nüüd haaras, teda, kes seni ainult raamatuid oli armastanud. See kiindumus avaldus temas väga tugevalt. Puutumatule hingele oli see nagu esimene armastus. Elanud lapsepõlvest saadik lahus oma vanemaist, keda ta vaevalt tundis,
annaabi.ee 
