Paprika on eriti kõrge dieetilise väärtusega. Kõige hinnatavam on kõrge C- vitamiini sisaldus (200-300mg%) ja karotiinisisaldus (10 mg%). Köögiviljadest on nii kõrge C- vitamiini sisaldusega ainult petersellilehed, kuid neid kasutatakse ainult väikestes kogustes maitseainena. Vastavalt maitseomadustelt jaotatakse punase pipra sordid kahte rühma: kibedaks vürtsipipraks ja magusaks pipraks ehk paprikaks. Seemned on kibedamaitselised. Tarvitatakse värskelt, konserveeritult ja pulbrina. Pese, lõika ära varrepoolne ots ja eemalda seemned. Kasutatakse täiesti iseseivatoiduna, salatina lihatoitude juurde, suppide lisandina, marineerimiseks, mahla ja pasta valmistamiseks. Säilitatakse konserveeritult või kuivatatult pulbrina. KOKKUVÕTE Sain teada, et hiina kapsast hapendatakse. Sain teada, et kurke saab ka hapendada. Ja, et paprikat säilitatakse konserveeritult või kuivatatult pulbrina. KASUTATUD MATERJALID http://toidutare
..12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu nimelt arenevad räime marjaterad pruun ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. Mõned räime rahvapärased nimetused on strommen, kevadkudukala, jõeräim, jääkala, jääharv räim, kapuskas, brigadir, parvejuht. Räim siirdub kudema rannikualadele. Koeb 4...12 m sügavusel aprilli teisest poolest juulini. Kudemistemperatuur lai: 3...18 °C (optimaalne on 14...16 °C). Mari
ANANASS Joonas Niine Harilik ananass (Ananas comosus) on troopiline taim bromeelialiste sugukonnas. Ananassiks nimetatakse ka taime söödavat vilja. Ananassiistandustest saadud ananassi vilju süüakse värskelt, küpsetatult, konserveeritult ja mahlana. Ananassi lehti (sisaldavad ka bromelaini) kasutatakse ka söödamaterj alina. Ananassis on päris suurtes kogustes C-, B-, A- ja E- vitamiini. Ananassi kasvatatakse maailma eri paigus. Suurimad tootjamaad on Tai, Brasiilia, Hiina ja Mehhiko. Havail kasvatatakse maailma ananassidest kolmandik, sealhulgas konservananassidest pooled. Ananassi avastas Columbus, kui ta Ameerika avastas, sealt võttis ta 5 taime kaasa ja andis need kuiningale,
Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad igaõhtused ränded ülemisse veekihti,kus öö mööda saadetakse,laskutakse seevastu sügavamasse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab see,et räimed ei talu eredat päikesevalgust,samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Vaenlased Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu läänemeres,teda tarvitatakse toiduks värsket,suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu kekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla.
Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla.
RÄIM Keskmiselt 15 cm pikk, kuid leidub ka hiiglasi, kes on kuni 30 cm Koeb kevadel 1-15m sügavuses Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Elutseb vilkalt liikuvates parvedes Elab Läänemere keskosas ning ka Botnia ja Soome lahes Toitub valdavalt selgrootutest Keha on hõbeläikeline, ja selg tume sinakas- roheline Teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult KILU Kilu on kuni 14 cm pikk Elab Läänemeres kõikjal On räime sarnane, kuid väiksem Veedab terve oma elu avamerel Kilud koonudvad pavedesse Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Ta on väike saleda kehakujuga sinikas- rohelise seljaga hõbedane kala Temast tehakse konserve ja vürtsikilu TURSK Täiskasvanult 40-60 cm pikkune Elab Läänemere kesk- ja lõunaosas
· Koeb aprilli teisest poolest · Toitub ainult päeval. juulini. · Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee soolsus. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Sööb ainult päeval. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Marjast toituvad siig, emakala, · Toiduks paljudele ogalik. Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele, suitsutatult ja konserveeritult. veelindudele. Lest · Üldjuhul on nad parempoolsed. · Keskmine kehapikkus on 10-30 cm. · Enamasti alla 0,5 kg. · Toituvad limustest ja väikestest kaladest. · Eluiga võib ulatuda 16 aastani. · Süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult, toiduks paljudele röövkaladele. · Alammõõt 21 cm. Emakala · Tavaliselt 15-25 cm. · Eesti vetes ainus elussünnitaja ehk vivipaarne kala. · Emakala on lutsu meenutava pikliku sabaotsa poole kiiluna lameneva kehaga kala.
öökülmade möödudes-soojanõudlik kultuur. · Eestis saab kasvatada põhiliselt kaunte tootmiseks. · Minimaalne idanemistemperatuur +10 ... +12 · Optimaalne +20... +24 · Tõusmed hävivad juba +0,5... +1 · Lehed kaotavad rohelise värvi ja kolletuvad juba 2-3 kraadi juures. · Õitseb juunis-juulis. · Kaunu saab toiduks juba juuli lõpus. · Toiduks kasutatakse nii poolvalminud kui valminud teri värskelt, kuivatatult, soolatult, sügavkülmutatult või konserveeritult. Kasulikkus · Sisaldab palju mineraalaineid, kaaliumi, kaltsiumi, rauda ja rasvu. · Vitamiinidest olemas peaaegu kõik B-grupi vitamiinid, karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiinid) ja C-vitamiin. · Ravimtaim: ravimina kasutatakse oakaunu ja seemneid -- ube. · Temas on aine, mis on sarnane insuliiniga ja toimib soodsalt suhkru ainevahetusele veres, mistõttu soovitatakse suhkruhaigetele.
Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimepopulatsiooni: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna teatud populatsioonid koevad varasuvel (mais-juunis) ja teised sügisel, siis mõnikord on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kellede täpses liigisiseses kategoriseeringus ja üleüldine tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. 3 Eluviis Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele
Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini
Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna. Austreid kasvatatakse nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas. Kasvanduses elavad austrid 4-5 aastat, sellele eelneb kaheaastane «sõimeiga». Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Üks täiskasvanud austrikarp sisaldab keskmiselt 20 grammi «liha». Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja ka konserveeritult. Näiteks tehakse austritest austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok-roogade maitsestamiseks. Austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna, ent samas on see hõrgutis kolesteroolivaba. Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. Kuidas austrit süüa? Toorelt ehk elusalt süüakse ainult värskeid või jahutatud austreid. Sügavkülmutatud austreid
C-vitamiini sisalduse poolest on ta meil tuntud köögiviljade seas esikohal. Märkimisväärne on paprika P-vitamiini sisaldus. Rohkesti leidub paprika viljades ka karotiini, B1-, B2 -, PP- jt vitamiine. Vürts- ja kibeda paprika viljade väärtus seisneb eelkõige alkaloid kapsaitsiini ja lenduvate eeterlike õlide sisalduses. Tarvitamine Salatipaprika vilju süüakse toorelt, samuti mooritult, keedetult, täidistega täidetult, marineeritult vm viisil konserveeritult. Vürtspaprika vilju tarvitatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punase piprana) liha-, kala- ja köögiviljade maitsestamiseks. Paprika tarvitamine toiduna või toidulisandina mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis on vürtspaprika vilju ammusest ajast kasutatud viinaleotise valmistamiseks külmetushaiguste ja seedehäiretega kaasnevate vaevuste ning reumaatiliste valude leevendamiseks.
Selleri juurviljast saab valmistada mitmesuguseid maitsvaid toite. Asendamatu komponent köögiviljasalatites, kui maitseb ka omaette salatina nii keedetud kui ka toorelt. Kikerhernes e. Nuut e. Põishernes · inglise k: chickpea või garbanzo bean · soome k: kikherne või kahviherne Taga- Kaukaasias, Vahemeremaadel ja Kesk-Aasias kasvatatav vanakultuutaim väga valgu- (16- 30%) ja rasvarikaste (4-7%) seemnetega. Kasutataksenii värskelt, konserveeritult kui kuivatatult. Kikerhernest jahvatatakse jahu, sellest tehakse suppe, salateid, hautisi ning kogu Põhja-Aafrikas väga populaarset dipikastet hummust, mille nimetus tähistab araabia keeles just kikerhernest. Vaestel aegadel on röstitud kikerhernest kasutatud kohviubade aseainena. Arvatavasti just seetõttu on soomlastel käibel kikerherne nimetusena ka kohvihernes. Kasutamise eripärad. Sarnaselt teiste kaunviljadega vajavad ka kuivatatud kikerherned väga pikka leotamist
Tänapäeval on paprika üks tähtsamaid köögivilju maailmas. Euroopas on suuremad paprika tootjad ja ka eksportijad Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Madalmaad, Ungari, Rumeenia ja Kreeka. Eestis kasutatav paprika on põhiliselt importköögivili. Siinsetes kliimaoludes tuleb paprika kasvatamine kõne alla vaid katmikalal. Salatipaprika vilju süüakse toorelt, samuti mooritult, keedetult, täidistega täidetult, marineeritult vm viisil konserveeritult. Vürtspaprika vilju tarvitatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punase piprana) liha-, kala- ja köögiviljade maitsestamiseks. Paprika tarvitamine toiduna või toidulisandina mõjub ergutavalt, tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis on vürtspaprika vilju ammusest ajast kasutatud viinaleotise valmistamiseks külmetushaiguste ja seedehäiretega kaasnevate vaevuste ning reumaatiliste valude leevendamiseks.
Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla.
Intensiivne tootmine on kallis, kuid kõige efektiivsem tootmise viis. 11. Kalanduse ja vesiviljeluse tähtsus ja areng tänapäeval. Kalandus on pea, et taandarenenud, kuid vesiviljelus see, eest areneb siiani täies hoos. Kalandus on olnud põhjapoolsetes maades alati väga tähtis elatusallikkas. Kalanduses töötab väga suur hulk maailma rahvastikust. Kala on väärtuslik toiduaine, mida tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult. Kalajahu ja –õli kasutatakse 12. Rannikupüük ehk toimub ranna lähedal, töötlemine ja müük toimub rannakülades, on levinud Ida-Aasias, Kagu-Aasias jt arengumaades. Kontsentreeritud rannikupüük on arenenud Põhja –ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, kasutatakse külmutusseadmetega laevu, kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses, vajab hästi varustatud sadamaid ja kalatöötlemisettevõtteid, annab praegu enamiku kalatoodangust. Ookeanipüük
värskena. · Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks. · Oma kodukandis maitsevad austrid igal juhul paremini kui pikast teekonnast väsinuna mõnes kauges restoranis. · Läänemeres austreid ei leidu, sest siinne merevesi pole nende jaoks piisavalt soolane. · Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja ka konserveeritult. Näiteks tehakse austritest austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok-roogade maitsestamiseks. · Austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna, ent samas on see hõrgutis kolesteroolivaba. · Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. · Elus austrikarp on kõvasti suletud, selle avamiseks läheb vaja spetsiaalset nuga.
Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama lillakaspunaseni. On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult, - marineeritult. 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid. · Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). · C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed.
kolmeaastaselt. Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna. Austreid kasvatatakse nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas. Kasvanduses elavad austrid 4-5 aastat, sellele eelneb kaheaastane «sõimeiga». Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Üks täiskasvanud austrikarp sisaldab keskmiselt 20 grammi «liha». Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja ka konserveeritult. Näiteks tehakse austritest austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok-roogade maitsestamiseks. Austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna, ent samas on see hõrgutis kolesteroolivaba. Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. Kuidas austrit süüa? Toorelt ehk elusalt süüakse ainult värskeid või jahutatud austreid. Sügavkülmutatud austreid
Liha on tihe ja kihiline Suht kuiv liha, sobib küpsetamiseks, keetmiseks jne Sobib kalahakkliha sisse, kasutatakse ka palju soolatult ja suitsutatult Kalamaks on oluline d-vitamiini allikas Kilttursk (haddock) Lahja, ilusa tiheda lihaga kala Maitsev suitsutatuna, küpsetatult, gratineeritult (üleküpsetatult) Merluus/hõbeheik (hake) Lahja ja maitsev toidukala Ei talu pika aegset keetmist Süsikas ehk saida (black pollock) Enamasti konserveeritult, pajaroogades, hautistes Atlandi pisitursk (tomcod) Väga hinnatud Tuulehaug Luud on rohelised ja suu nagu pikk nokk Kehal soomused, kuid need tulevad kergesti ära Liha lahja ja kuiv Sobib hästi marineerimiseks ja tarretise valmistamiseks Tuunikala (tun) Elutseb kõigis ookeanides Suur ja liharikas kala Erineb liigiti, suuruselt jne Tuntuim harilik tuun, kaalub 100-200kg, liha punakas-pruun ja tugeva maitsega Tuur
tooraine. 36.Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga. Valgurikkad seemned. 37.Tuntumad kaunviljad Eestis. Aeduba, aedhernes, põlduba, lääts. 38.Herne kasutusviisid. Toiduks (värskelt, konserveeritult, marineeritult, kuivatatult, külmutatult), salatid, garneeringuks. 39.Põldoa väärtuslikkus. Kõrge toiteväärtus ja valgusisaldus, rohelistes palju C-vitamiini, karotiini. 40.Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas. Asendamatud aminohapped. Vitamiinidest on kauntes: - peaaegu kõik B- rühma vitamiinid, - leidub C- vitamiini - karotiini, - K- vitamiini.
Kuumutage pannil pisut õli ning praadige kanafilee ribad koos karripasta ning hakitud tsilliga. Lisage kookospiim, puljong, krevetid ja nuudlid ning keetke vaikselt 23 minutit, kuni kana on pehme ja nuudlid paisunud. Seejärel lisage hakitud mündi- ja basiilikulehed ning laimimahl. Serveerides piserdage seesamiõliga. Supile võib puistata ka röstitud maapähkleid. Tom yam laimi ja valge kalaga (6 sööjale) 1 l vett või lahjat kanapuljongit, 6 väikest sidrunheina viilu (müüakse ka konserveeritult), 12 kaffirlaimi lehte (võib asendada laimikoorega), 1 pikem punane tsillipipar, 20 g ingverijuurt, 2 spl kalakastet, 20 g toorsuhkrut, 200 g valget kala, 6 suuremat kammkarpi, 0,5 dl taimeõli, koriandri- ja basiilikulehti, 2 laimi. Valage vesi või puljong suurele pannile ning lisage sidrunhein, pooleks rebitud laimilehed, peenelt viilustatud tsilli ja ingver, kalakaste ja suhkur. Kuumutage keemiseni, siis vähendage kuumust ja laske tõmmata 10 minutit. Tükeldage kala umbes 1 cm
3.4 BATAAT Bataat ehk maguskartul on mitmeaastane juurmugulaid moodustav rohttaim, keda tuntakse ainult kultuurtaimena. Tema arvatav kodumaa on tõenoliselt Lõuna-Ameerika. Õied on roosad või violetsed, 5 cm pikkused, kuid taimed õitsevad harva. Bataat kasvab paremini soojadel liivastel muldadel. Kasutamine on mitmeti sarnane kartuli tarvitamisega. Kariloomad söövad meelsasti ka võsusid. Inimtoiduks sobib bataat keedetult, praetult, kuivatatult või konserveeritult. 3.5 FENGOL EHK APTEEGITILL Välimuselt sarnaneb meil laialt kasvatatava aedtilliga, kuid maitseomadustelt on ta erinev, aniisi lõhnaga. Värsemugul sisaldab hulganisti suhkruid, tärklist, valke, mineraalainetest enam kaltsiumi-, kaaliumi-, fosfori- ja rauasooli ning vitamiinidest provitamiini A, B1-, B2- ja C- ning E-vitamiini. Mõjub söögiisu tõstvalt ja seedimist soodustavalt. On tuntuks saanud köha, hingamisteede katarri ja seedehäirete korral.
Saagikus on madal, aga selle korvab kõrge hind, tervislikum toodang. Kui palju on nõus inimene maksma? Kalandus: Majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide püügiga, töötlemisega ja valmistoodangu turustamisega. Kala ja muude mereorganismide osatähtsus inimeste toidulaual on pidevalt kasvanud. Kala on väärtuslik toiduaine, mida tarbitakse nii värskelt, soolatult, suitsutatult kui ka konserveeritult. Kalajahu ja õli loomasöödana Suurte veeimetajate rasva keemia ja farmaatsiatööstuses Vetikaid toiduainetööstuses, väetiste valmistamiseks Ravimite tootmiseks Kalapüük: Kalavarud ei ole maailmameres jaotunud ühtlaselt. Valdav osa on rannikumeres. Pinnakihid on kalarikkamad just külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid.
saj algusest. Esialgu suhtuti tomati toiduks tarbimisse umbusklikult. Tõeline läbimurre tomatikasvatuses toimus alles 20. saj I poolel pärast Esimest maailmasõda. Eriti kiires tempos suurenes tomati tootmine ja tarbimine möödunud sajandi II poolel. Tomatit võib õigustatult pidada 20. saj köögiviljaks. 51 Eesti kliimaoludes on tomat põhiliselt katmikköögivili. Põhiline tomativajadus kaetakse meil impordi arvel, tänu millele on see köögivili nii värskelt kui konserveeritult aastaringselt kättesaadav. Tomat on üks kaloritevaesemaid köögivilju, kuid vaatamata sellele täisväärtuslik ning erakordselt tervislik ja hästi maitsev toidukomponent. Suhkrute ja orgaaniliste hapete kõrval (millest põhiliselt oleneb tomati maitse) leidub viljades kaaliumi-, fosfori-, magneesiumi- ja rauasooli ning mitmeid inimorganismile väga vajalikke mikroelemente (vaske, tsinki, joodi, fluori).
tavalistel sortidel asuvad nad külgvõrsetel. Kuna kasvuhoonetes me kasvatame põhiliselt partenokarpseid hübriide tuleb seda kindlasti arvestada taime kujundamisel. Pikaviljalistest on enam levinud "Zozulja", "Aprelski", "Ivana", "Darina", "Emelja" jt. Nad on saagikad, varajased, nende viljad sobivad salatite valmistamiseks. Lühikeseviljalistest partenokarpsetest hübriididest enamlevinud- "Klaudia", "Marinda", "Bianka", "Vilma", "Maða" jt. väga heade maitseomadustega nii värskelt kui konserveeritult. Soovitatud hübriididel moodustub saak peavarrel, seega kärbitakse peavart ainult üks kord kui ta jõuab välja spaleerini, jättes talle üles 3-4 lehte. Taime latv keeratakse ettevaatlikult traadi ümber, et ta ei murduks ja seotakse kahest kohast kinni, ülemistest lehekaenlatest jäetakse 2-3 tekkinud võrset (olenevalt taime kasvutihedusest) kasvama. Need võrsed juhitakse allapoole ja näpistatakse tagasi kui nad asetsevad 1-1,2 meetri kõrgusel peenrast
kolmeaastaselt. Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna. Austreid kasvatatakse nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas. Kasvanduses elavad austrid 4-5 aastat, sellele eelneb kaheaastane «sõimeiga». Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Üks täiskasvanud austrikarp sisaldab keskmiselt 20 grammi «liha». Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja ka konserveeritult. Näiteks tehakse austritest austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok-roogade maitsestamiseks. Austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna, ent samas on see hõrgutis kolesteroolivaba. Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. Kuidas austrit süüa? Toorelt ehk elusalt süüakse ainult värskeid või jahutatud austreid. Sügavkülmutatud austreid tarvitatakse soojades toitudes, sulatades nad üles mikrolaineahjus
Kastanid kõlbavad nii soolaste kui ka magusate toitude valmistamiseks. Nad sobivad hästi liha, aedviljade ja/või seentega nii praadides kui ka suppides. Palju kasutatakse kastaneid täidiste valmistamiseks, näiteks USA-s topitakse neid tänupühal kalkunisse. Samuti tehakse kastanitest desserte. Nüüdisajal kasutatakse kastanitest tehtud jahu küpsetiste, näiteks leibade ja kookide, samuti püreede ja kreemide valmistamiseks. Kastaneid saab säilitada külmutatult, konserveeritult, kuivatatult või vaakumpakendis. Valmisroogadest on väga tuntud kastanipüree, mida süüakse lihatoitude juurde. Normidega on määratud, et kastaneid peab pürees olema vähemalt 38%, ülejäänud osa on vesi, suhkur, õli, pektiin ja eri maitselisandid. Kastaneid võib süüa ka toorelt, näiteks salatites, nagu teisigi pähkleid. Samuti võib kastaneid kas põhjalikult keeta või kergelt kupatada ja hiljem erisuguste katetega glasuurida
Elundite siirdamisel võib tekkida transplantatsioonireaktsioon veelgi kiiremini kui naha puhul, kuna siirdamisel tekib koheselt tihe kontakt transplantaadi ja retsipiendi vahel juba operatsioonil veresoonte anastomooside rajamisel. Transplantaadid peavad olema elujõulised, sisaldama siirdamisel eluvõimelisi doonorirakke. Erandiks on ainult üksikud koed (luu, arterid, silma sarvkest), mis ei pea sisaldama eluvõimelisi rakke, neid võib üle kanda ka konserveeritult. Nende elundite siirdamine on edukas, kuna nad on halvasti veresoontega varustatud ja niimoodi kaitstud retsipiendi rakkude sisenemise eest. Kuid mitte alati antikehad ei aita kaasa transplantaadi hävimisele, vaid teatud tingimustel hoopis stimuleerivad transplantaadi kasvu. See oleneb antikehade liigist ja hulgast organismis. Oluliseks peetakse IgG klassi G1 alaklassi antikehasid, mis stimuleerivad kasvu. Transplantaadi hülgamisreaktsioonid jaotatakse: 1) üliäge reaktsioon;
33. Tuntumad kaunviljad Eestis. aedhernes, - aeduba, - põlduba, - lääts (vanemal ajal). 34. Herne kasutusviisid. Kasutusotstarbe järgi: - valmimata terad - roheline hernes toiduks, - valminud terad - kuivatatud herned toiduks ja söödaks, - söödahernes - kogu taim haljasmassiks Hernest kasutatakse toiduks: - värskelt, - konserveeritult, - marineeritult, - kuivatatult, - külmutatult. 35. Põldoa väärtuslikkus. Põlduba on nii väärtuslik toiduaine, et ainuüksi temast võib elada pool aastat ilma, et organism kahju kannataks. Toiteväärtuselt on põlduba enam-vähem võrdne aedherne ja -oaga. Valgusisaldus on isegi mõnevõrra kõrgem (valgud on raskemini omastatavad kui loomsed valgud). Vitamiine on rohkem rohelistes terades:
C-vitamiini sisaldus on teiste köögiviljadega võrreldes suhteliselt väike (keskmiselt 4 - 6 m %). Peale loetletute sisaldab porgand veel mitmesuguseid füsioloogiliselt aktiivseid aineid, mis reguleerivad ainevahetust ning tugevdavad vastupanuvõimet infektsioon- ja külmetushaigustele. Väidetakse koguni, et pidev porgandi toiduks tarvitamine parandab ka nägemisteravust. Porgandit saab toiduks tarvitada väga mitmekülgselt. Teda süüakse toorelt, keedetult, hautatult, konserveeritult. Porgand on asendamatu paljude roogade valmistamisel. Hinnatud on rauasoolade poolest rikas porgandimahl, mis on eriti kasulik kehvveresuse korral. Väga vajalik on toores porgand ja porgandimahl väikelaste menüüs. Porgand kuulub sarikaliste sugukonda ja on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ja juurvilja, teisel aastal aga kuni 1 m kõrguse hargnenud õisikuvarre, millel arenevad õied ja valmivad seemned.
Idanemistemp 20-30 C. Kasvuks 23C · Eelistab kergeid, viljakaid muldi · Istikud kasvatatakse ette Kõrvits · Meil kasvatatakse harilikult kõrvitsat ja suvikõrvitsat e. kabatsokki · 1.a · Kõrvits sisaldab kuivaineid 6-8% · On külmaõrn kultuur eelistab kasvuks rammusaid ja kergeid muldi · Kõrvitsa juur on tugevalt arenenud(2-5m) Kurk · Kõrvitsaliste · 1.a · Toiduks tarvitame noori kurki, samuti hapnenud, soolatud, marineeritud, konserveeritult Tomat · Maavitsaliste sugukonda · Vilja süüjakse värskelt, soolatud, marineeritud ja mitmesuguste toitude lisandina · 1.a · Opt. Temp seemne idanemiseks on keskmiselt vaja 20-25C Melon ja Arbuus · Kõrvitsaliste sugukonda · Süüjakse vilja · Taime normaalseks kasvamiseks ja arenemiseks on 25-30C Põlduba · Liblikõielised · 1.a taim · Tõusmed taluvad kuni -4 C · Kasvutemp 20C · Külvatakse otse avamaale
kolme aastaselt. Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna. Austreid kasvatatakse nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas. Kasvanduses elavad austrid 4-5 aastat, sellele eelneb kaheaastane «sõimeiga». Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Üks täiskasvanud austrikarp sisaldab keskmiselt 20 grammi liha. Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja ka konserveeritult. Austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna, ent samas on see hõrgutis kolesteroolivaba. Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. 7 Peajalgsed Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis).
Koelmud paiknevad 4-12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. 2.3 Tursk Tursk on kala, kellesse meie suhtumine on viimaste inimpõlvede jooksul teinud läbi suuri muutumisi. 19. sajandil oli
on spinat suurepärane! Seda ei peaks kartma ka pühapäevakokad värsket spinatit kasutades on toitu võimatu vussi keerata. Spinatit võib kasutada värsketes salatites, pasta ja riisi kõrvasena, kuid ka võileival asenda vorst värskete spinatilehtedega ja suviselt krõmps suutäis ongi valmis! Mahl eriti tervislik Toiduks tarvitatakse noorte taimede lehti peamiselt keedetult ja konserveeritult mitmesuguste roogade (suppide, hautiste, kastmete jne) valmistamisel. Väärtuslik on spinat ka toorelt salatina või toitude lisandina. Väga tervislik on spinatimahl. Tööstuslikult toodetakse spinatipulbrit jt kuivprodukte, samuti mahla, märgkonserve ja külmutatud tooteid. Sakslaste rahvasuu ütleb, et "spinat asendab poolt apteeki". Lehed sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Rauasisalduse poolest ületavad spinatit vaid petersellilehed.
Tuntud armuroog. Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. EPL kirjutab, et Eestisse tuuakse Prantsusmaalt kaht sorti austreid, igal neljapäeval on meie austritega kauplevates restoranides ja poodides eelmisel päeval püütud Beloni või Fin de Claire sorti austrid, 20100 grammi rasked. Värske austri poehind on 2545 krooni tükk sõltuvalt sordist ja suurusest. Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja ka konserveeritult. Näiteks tehakse austritest austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok-roogade maitsestamiseks. Austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna, ent samas on see hõrgutis kolesteroolivaba. Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. Kuidas austrit süüa? Toorelt ehk elusalt süüakse ainult värskeid või jahutatud austreid. Sügavkülmutatud austreid tarvitatakse soojades toitudes, sulatades nad üles mikrolaineahjus
kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid
kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. 1. Kilu 2. Räim Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim). Värvuselt on küljed kaetud rohekate, pruunikate või punakate laikude ja täpidega, kõhupool on seljast heledam
Mesi töökad mesilased korjasid õietolmu ja tulemuseks magus ja hea! Muskaatpähkel - Pärineb Indiast. Vürtsi valmistamine muskaatpähklituumast on pikaajaline ja keerukas. Mousse - vaht N Nelk maitseaine Neljaviljahelbed erinevatest teraviljadest jahvatatud helbed putrude valmistamiseks. Nisutuumajahu kõrgema sordi jahu Naeris köögivili Nisu teraviljasort O Omlett munaroog Oliivid lõunamaised puuviljad, põhiliselt kasutatakse konserveeritult Oliiviõli oliividest valmistatud õli Odratang - Eestis on saada kahte sorti odratange: peenema jahvatusega odratange ja jämedama jahvatusega Lõuna-Eesti tange. Viimast kasutatakse nt mulgipudru valmistamisel. Oranzh paprika paprika Oranzh riisikas - Sarnane kuldriisikale värv kuldpruun või ereoranzh. Odrakruup - Hulled barley - eemaldatud vaid väline kest. Tervislikum variant. Pearl barley - veidi enam lihvitud kruup. Populaarsem, sest küpseb kiiremini. P
(krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Peamiseks kala tähtsuseks on toitaineks olemine ja see on väga kasulik ja väärtuslik toitaine. Seda tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult ja paljudel teistel viisidel. Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatisatööstuses. Kalajahu ja õli kasutatakse loomasöödaks. Vetikaid kasutatakse toiduainetööstuses ja väetiste valmistamisel. Kalapüügi piirkonnad • TERRITORIAALVEED 3-12 meremiili, igasugune tegevus on lubatud ainult rannikuriigi loal. • MAJANDUSVÖÖND kuni 200 meremiili, kalapüük toimub rannikuriikide loal, laevaliiklus vaba.
tükki). Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Räime ülim vanus on olnud 19 aastat. Eristatakse kaht sesoonset rassi: kevadräime, kes koeb aprillist juulini rannavetes, ja sügisräime, kes koeb augustist oktoobrini madalatel. Sügisräim on suhteliselt vähearvukas; mõlemad moodustavad paikseid asurkondi. Räim on Läänemere tähtsaim töönduskala. Räime turustatakse värskelt, suitsutatult, konserveeritult, ka soolatult. Soolaräime nimetatakse silguks. 2007 valiti räim Eesti rahvuskalaks. -3- -4- 2. Kilu Kilu ( Sprattus sprattus balticus ) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse.
Bataa t Bataat ehk maguskartul on mitmeaastane juurmugulaid moodustav rohttaim, keda tuntakse ainult kultuurtaimena. Tema arvatav kodumaa on tõenäoliselt Lõuna-Ameerika. Bataat kasvab paremini soojadel liivastel muldadel. Kasutamine on mitmeti sarnane kartuli tarvitamisega. Kariloomad söövad meelsasti ka võsusid. Inimtoiduks sobib bataat keedetult, praetult, kuivatatult või konserveeritult. Üks olulisemaid tärklise- ning toidutaimi, samuti annab tooret alkoholi valmistamiseks. Granaatõun Euroopas on peamised granaatõunakasvatajad Hispaania, Portugal ja Itaalia. Vili on võrdlemisi hästi transporditav ja säiliv. Poolvalminult koristatud rohekad viljad valmivad hästi järgi. Söödav osa on helepunane seemneümbris. Kokku moodustab söödava osa umbes poole vilja kogukaalust. Toitainetest sisaldab rohkesti sidrunhapet, C-vitamiini, parkaineid ja suhkruid
Bataa t Bataat ehk maguskartul on mitmeaastane juurmugulaid moodustav rohttaim, keda tuntakse ainult kultuurtaimena. Tema arvatav kodumaa on tõenäoliselt Lõuna-Ameerika. Bataat kasvab paremini soojadel liivastel muldadel. Kasutamine on mitmeti sarnane kartuli tarvitamisega. Kariloomad söövad meelsasti ka võsusid. Inimtoiduks sobib bataat keedetult, praetult, kuivatatult või konserveeritult. Üks olulisemaid tärklise- ning toidutaimi, samuti annab tooret alkoholi valmistamiseks. Granaatõun Euroopas on peamised granaatõunakasvatajad Hispaania, Portugal ja Itaalia. Vili on võrdlemisi hästi transporditav ja säiliv. Poolvalminult koristatud rohekad viljad valmivad hästi järgi. Söödav osa on helepunane seemneümbris. Kokku moodustab söödava osa umbes poole vilja kogukaalust. Toitainetest sisaldab rohkesti sidrunhapet, C-vitamiini, parkaineid ja suhkruid
serveerimisnõudena. Puuviljasalatit võib näiteks pakkuda ananassi või meloni koores. · Puuvilju, mis on nii tiheda viljalihaga, et neid saab tükeldada, võib glasuurida okolaadiga. Sulata okolaad kuumaveevannis. Võta puuvili või selle tükk kahvli otsa ja kasta okolaadi. Tõsta puuvili küpsetuspaberile, lase okolaadil tarduda. Säilita jahedas, aga mitte külmkapis. Liiga külmas muutub okolaad halliks. · Paljusid eksootilisi puuvilju müüakse konserveeritult kas omas mahlas või suhkruleemes. Mahlas konserveeritud puuvili sobib väga hästi salatite ja toitude maitsestamiseks. · Kasuta magustoiduks, salatis ja kookide kaunistamiseks mitmeid puuvilju koos. Ühenda magusaid ja hapukaid puuvilju. · Kasuta hapukaid puuvilju soojades toitudes, näiteks liha- ja kalaroogades. · Puuvilju, mis on nii tiheda viljalihaga, et neid saab tükeldada, võib ka frittida ehk kasta tainasse ja keeta rasvas
..10°C. Sobiv aeg on umbes 15-20 mai paiku. Varane külviaeg soodustab tõlvikute valmimist ja tõstab ka saagikust.Külvisügavus 4-6 cm, sõltuvalt mullast. Kindlasti on vajalik, et seemned oleksid niiskes mullas. Külvata võib 2 viisil: ridadena või ruutpesiti. Väiksel pinnal külvata ridadena, jättes reavaheks toidu valmistamisel toorelt, 60-70 cm ja taimede vaheks reas 20-30 cm. keedetult, külmutatult, Suurematel pindadel külvata harimise konserveeritult jne. hõlbustamiseks pesiti 60x60 cm või 70x70 cm. 1. Väikesed tõlvikud (10cm) juhul peab pesas olema 2 taime, 2. juhul 3 taime. marineeritakse. Selleks, et saaki saaks pikemat aega, külvatakse patissoni nädalaste vahedega 2-3 korda. Külviskeem 60x60 cm; sügavus 5-7 cm kergel mullal ja 3-4 cm raskel. Igasse auku pannakse 5-6 cm vahedega 2-3 seemet ja kaetakse pealt mullaga. Peale tõusmete ilmumist harvendatakse, jättes vaid 1 taime kasvama. Istutustihedus 3,5 taime/m2
(Suitsu 2002) Tänapäeval on Hiinas toiduvalik palju laienenud, toiduks tarvitatakse peaaegu kõiki vähegi söödavaid aineid lisaks lihale kasutatakse ära ka siseelunid, ajud ja hüübinud veri. Samuti ei piirdu meresaadused vaid kaladega vaid süüakse ka meduuse, molluskeid, uimesi, karploomi. Lisaks valmistatakse omapäraseid toite konnadest, tigudest, vihmaussidest, linnu mune tarvitatakse värskelt, kuivatatult või eriliselt konserveeritult. Tundut on mitmed sojakohupiimad ja juustu liigid. Piima, kohupiima, juustu, võid ning margariini Hiinad üldse ei tarvitata v.a suurlinnades nagu Peking. WWW Rasvainetest kasutatakse peamiselt maapähkliõli, sea ja kanarasva, vähem kasuatakse maisi-, seesami-, puuvilja- ja riisiõli. Rohkesti tarvitatakse tänapäeval ka sibulaid, küüslauku, porrulauku ning maitserohelist, nelki ja tähtaniisi. Ka seesamiõli ning -pasta on hinnatud maitseained Toitu hautatakse , praetakse
Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu - nimelt arenevad räime marjaterad pruun- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute, peamiselt aerjalaliste vastsetest. Meres on räimel ohtralt vaenlasi: ta on toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele ja kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. Kala toiteväärtus Valgud Kalades olevad valgud sisaldavad kõikki inimese organismile vajalikke aminohappeid. Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. Seega ei jää kalaliha maha sea- ja loomalihast. Seda kinnitavad ka M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm väites, et sõltuvalt liigist on
peletas ta katku edasikandvaid rotte Kasvatamine Seemned külvatakse katmikalale ja taimed kasvatatakse ette. Lihtsam ja kiirem viis on vanade puhmaste jagamine. Kasvuruumiks tuleks jätte 30 - 40 cm. Meie tingimustes tuleks taime talvel katta mõne kuuseoksa vm lund hästi koguva materjaliga. Paljundamine seemnetega ja puhmaste jagamise teel, pistikutega Saagi kogumine Lehti võib koguda suve jooksul ja enamasti talvelgi värskena kasutada. Nad säilitavad aroomi ka kuivatatult või õlis konserveeritult. Kuna lehed on väga tugeva maitsega, kulub neid vähe. Kasutamine maitsetaimena salatitele ja kastmetele, linnu- ja lambalihale, pasteetidele ja juustudele ning alkohoolsete jookide maitsestamiseks. Kasutamine ravimtaimena nõrgalt rahustav, veresooni laiendav, spasme lõõgastav Muud kasutusalad aroomitaimena parfümeeriatööstuses Kasutamine haljastuses ilutaimena kiviktaimlas Muu oluline informatsioon tundlikel inimestel tekitab taimepuudutamine nahalöövet, eriti päikese käes.
Tööstuslikult valmistatakse maguskartulist: - tärklist, - krõpse, - helbeid, - jahu, - alkoholi. Inimtoiduks sobib bataat: - keedetult, - praetult, - püreena, - kuivatatult, - konserveeritult. Toorelt bataati ei sööda. Kooritud mugulad tuleb tumenemise vältimiseks panna kiiresti külma vette (vesi peab mugulaid katma täielikult). Magusa maitse tõttu kasutatakse: - kookide, - pirukate, - saia, - pudingite, - marmelaadi, - küpsiste, - muffinite,
jagamise teel ja pistikutega. Külvatakse talve alla oktoobris- novembris, või kevadel mai alguses. Istikute kasvatamiseks võib külvata ka märtsis. Külvatakse laiarealiselt. Ridadevaheline laius 70-100cm. Alalisele kasvukohale istutatakse vahedega 20-25cm. Õitseb teisel kasvuaastal. Saagi kogumine Mõrkjalt lõhnavaid lehti võib kogu suve jooksul ja enamasti talvelgi värskena kasutada. Nad säilitavad aroomi ka kuivatatult või õlis konserveeritult. Kuna lehed on väga tugeva maitsega, kulub neid vähe. Kasutamine maitsetaimena - Kuigi aedruut on mõrkjas, siis tasuks seda kasutada Liha, Muna ja Juusturoogade maitsestamiseks. Samuti võiks lisada aedruudulehe Marineeritud aedviljadele, salatitele või ürdiõli maitsestamiseks. Aedruut sobib eriti hästi hapude roogadega. Seetõttu kasutatakse neid vürtsikate itaalia tomatikastmete maitsestamiseks koos Oliivide, Kapparide, Majoraani, Basiiliku ja Leeskputkega.
annaabi.ee 
