Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läänemere kalad (2)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Läänemere kalad
Gretlin Isoborn Raud
2010
Kalad Läänemeres
· Räim · Meriforell
· Kilu · Lõhi
· Lest · Angerjas
· Emakala
· Tursk
Räim Kilu
· Eesti rahvuskala · Enamasti 10-13 cm.
· Umbes 15 cm. · Keskmiselt 7-15 g.
· Keskmiselt 14-43 g. · Alammõõt 9 cm.
· Koeb aprilli teisest poolest · Toitub ainult päeval.
juulini.
· Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee
soolsus.
· Keskmine eluiga 2-4 aastat.
· Sööb ainult päeval. · Keskmine eluiga 2-4 aastat.
· Marjast toituvad siig, emakala, · Toiduks paljudele
ogalik. Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele,
suitsutatult ja konserveeritult. veelindudele.
Lest
· Üldjuhul on nad parempoolsed.
· Keskmine kehapikkus on 10-30 cm.
· Enamasti alla 0,5 kg.
· Toituvad limustest ja väikestest kaladest.
· Eluiga võib ulatuda 16 aastani.
· Süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult, toiduks
paljudele röövkaladele.
· Alammõõt 21 cm.
Emakala
· Tavaliselt 15-25 cm.
· Eesti vetes ainus elussünnitaja ehk vivipaarne kala.
· Emakala on lutsu meenutava pikliku sabaotsa poole kiiluna lameneva kehaga
kala.
· Emakala elutseb vaid meres.
· Elupaigana eelistab soojemapoolset vett.
· Toidulaud on küllaltki lai..
· Väga maitsev on suitsutatud emakala, ent keedetakse ka sülti ning hautatakse.
· Vees ei ole emakala kere kunagi sirge.
Tursk
· Keskmine kehapikkus on 40-65 cm.
· Kaalub tavaliselt 0,8-1,5 kg.
· Röövtoiduline
· 10 uime
· Alammõõt on 33 cm.
· Elab avamerel suurtes sügavustes.
· Kudemisperiood kestab maist juunini.
· Eluiga on keskmiselt 9-10 aastat.
· Tursk on tähtsaim põhjalähedase eluviisiga töönduslik
kalaliik kogu maailmas.
Meriforell Lõhi
· Tavaliselt 30-70 cm. · Keskmine pikkus on 1 m.
· Tavaliselt 1-5 kg. · Keskmine mass 10 kg.
· Meres sooritab piiratud rändeid · Erinevatel eluperioodidel on
Läänemere piires. elupaik erinev.
· Meres on põhitoiduks kalad. · Noortel kaladel toiduks
· Koeb oktoobris-novembris. putukavastsed, veidi vanematel
limused, väikeloomad. Meres on
· Meriforell elab keskmiselt.
toiduks peamiselt kilu ja räim.
· Elab keskmiselt 10 aastaseks.
· Püügi alammõõt 60 cm.
· Alammõõt 50 cm.
· Meriforell on kõrgelt hinnatud
maitsva liha tõttu.
Angerjas
· Kehapikkus emastel kuni 110 cm.
· Kehamass sõltub soost ja vanusest.
· Elavad üksikuna.
· Röövtoiduline
· Kudemiseks rändab ligi 8000 km kaugusele Sargasso
merre.
· Eluiga võib küündida 25-40 aastaseks.
· Alammõõt 45 cm.
· Looduslikke vaenlasi täiskasvanud angerjail pole.
Kasutatud kirjandus
· http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,18,108
· http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR.htm
· http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SPRSPR.htm
· http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm
· http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kaindex.htm
· http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALTRU.htm
· http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SALSAL.htm
· 6 klassi loodusõpetuse õpik
· 7 klassi bioloogia õpik
Vasakule Paremale
Läänemere kalad #1 Läänemere kalad #2 Läänemere kalad #3 Läänemere kalad #4 Läänemere kalad #5 Läänemere kalad #6 Läänemere kalad #7 Läänemere kalad #8 Läänemere kalad #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gret Õppematerjali autor
üldinfo nende kalade kohta. pikkus, kaal, alammõõt, eluiga, toitumine, tarvitamine/kasutamine, kudemine jne..

Sarnased õppematerjalid

Räim
2
doc

Räim

Räim (Clupea harengus membras) Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tumesinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cmni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed

Bioloogia
Läänemere kalad
3
docx

Läänemere kalad

Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar)

Eesti kalad
Läänemeri ja Läänemere kalad
13
docx

Läänemeri ja Läänemere kalad

Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa

Bioloogia
Läänemere iseloomustus
12
doc

Läänemere iseloomustus

Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa

Merendus
Läänemere iseloomustus ja kalad
44
odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU...................

Loodus
Läänemere kalad
6
doc

Läänemere kalad

Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse sugukonda kuuluvat kilu, samuti turska ja lesta. Räim on riimveega kõige paremnimi kohastunud ning elab kogu

Bioloogia
Kalade referaat
25
doc

Kalade referaat

Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Millised on kodu maised kalad? Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Eesti suurim veekogu on Läänemeri

Bioloogia
Lnemeri 9 klassidele
120
ppt

Lnemeri 9 klassidele

Läänemeri https://svs.gsfc.nasa.gov/cgi-bin/details.cgi?aid=4573 Läänemere nimetus Üldandmed • Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu • Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht • Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland • Läänemerd ümbritseb 9 riiki Läänemere osad Soome laht Põhjalaht Liivi laht Landsorti süvik (459 m). Läänemere valgala Soome lahe valgala Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab. • Valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab. Läänemeri jääajajärgsel ajal • Läänemere arengustaadiumid on saanud oma nimetused tüüpiliste limuseliikide järgi. Läänemere arengustaadiumid lk. 61

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (2)

hebel profiilipilt
hebel: piisavalt infot, hea ülevaatlik
12:26 08-04-2016
Gret profiilipilt
Gret: hea
14:31 04-11-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun