Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Konfliktid referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vestlus, harvard, osapoole, suhteprobleemid, suhtlemine, kehakeel, emotsioonid, verbaalse, näoilme, kehahoiak, pinges, ruumisuhted, vales, sõnaline, kidron, ülemus, kehv, süüd, suhtluses, lehman, osapoolel, kolmandaks, kulmu, suud, suhetel, loetelu, usutunnistus, rass, vestlusi, vestlust, tundud, modernism, valel, sõnatu, loodav, harmoonia, platoümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)..................................
nõul. 4) Te peletate inimesi eemale, sest te muudkui vaidlete vastu ega üritagi neid kuulata. 5) Tähtsi info libiseb teil kõrvust mööda. Kartus eksida halvab tervet mõistust, sest teie arvamused ja veendumused on enesehinnanguga tihedalt seotud. Võrdleva kuulamise komponentid: 1) Võrdlete kuuldut oma teadmistega ajaloost, inimestest ja nähtustest. 2) Jälgite, kas partneri hääletoon ja lauserõhud, näoilme ning kehahoiak ühilduvad tema jutu sisuga. Totaalne kuulaja: 1) Hoidke pilkkontakti. 2) Nõjutage veidi ettepoole. 3) Looge kuulajas kindlustunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber. 4) Esitage selgitavaid küsimusi. 5) Astuge segajatest eemale. 6) Keskenduge kuuldu nõustmisele ka siis, kui olete vihane või ärritunud. 2 Eneseavamine Mitteverbaalne keel: 1) Žestid. 2) Kehahoiak. 3) Hääletoon.
Te väljendate oma tähelepanekuid, soove, tundeid ja mõtteid. Täissõnumid sisaldavad kõik 4 kategooriat. Risustatud sõnumid varjavad tundeid või soove. Metasõnumitega rõhutatakse tahtlikult lauserütmi või hääletooni või lisatakse mõnda piiritlevat sõna mis on sageli halvustatav. Tõhus eneseväljendus tähendab, et sõnum peab olema otsekohene, seda tuleb edastada kohe ja selgelt. Lisaks on olemas parakeel mis toob esile vokaalkomponendid sisust eraldi võetuna. 4) Kehakeel. Isegi vaikides saab suhelda, paljastada oma tundeid, emotsioone ja hoiakuid. Mitteverbaalne suhtlemine jaguneb kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest tihti peale liigutused, zestid ja näoilme annavad rohkem informatsiooni ning on usaldusväärsem kui sõnad. 5) Transaktsioonianalüüs. See on oskus märgata millal teis räägib lapsevanem, täiskasvanu või laps. On tarvis õppida analüüsida enda päevast
Konflikti on defineeritud kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; vaimset võitlust; arvamuste ja eesmärkide vastuolu teravnemise piirjuhtumit; lahkheli, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema (Lacey 2002:25). Inimesed on erinevad ja niikaua kui eksisteerivad erinevused, tekivad ka konfliktid. Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Ilma vastandlike arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Konflikti puhul takistab ühe osapoole tegutsemine teisel osapoolel eesmärgi saavutamist. Eriarvamusi on võimalik väljendada nii positiivsel kui negatiivsel moel. Konflikti lahendamine ei tähenda selle vältimist ja allasurumist, vaid ärakasutamist, et ise kasu saada ja edasi liikuda. Konflikti lahendamise filosoofia põhineb usul, et enda eest vastutust võttes saadakse üheskoos asjaga hakkama (Lacey 2002:7-8, 26). Konflikt ei avaldu alati ilmselgelt avalikes lahkarvamustes, sõimamises või karjumises.
............................................................................................................... 10 Kehakeele mõismise praktilisest tähendusest................................................................................... 10 Kasutatud materjalid......................................................................................................................... 13 Sissejuhatus Suhtlemise kuldreegel ütleb, et tuleb osata kuulata silmade, südame ja kõrvadega, sest suhtlemine koosneb nii sõnalistest kui mittesõnalistest elementidest ehk kehakeelest. Kehakeele ülesandeks on täiendada sõnade kaudu suhtlemist. Kuidas saada aru, mida kaasvestleja tahab öelda oma kehahoiaku, zhestide, pooside, silmavaate, näoilme, personaalse ruumi ja hääletooniga? Kehakeelt võib võrrelda ükskõik missuguse keelega, mis koosneb nagu iga teine keelgi sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sõnaga, mil on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Liigutused
. 10 5 KUULAMINE KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS................................................................. 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS...................................................... 15 7 KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE..................................................... 17 8 LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA.............................................. 18 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE............................................................... 19 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 21 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt..........................................................................................
mida teine ütles), füsioloogiline müra viitab kommunikatsiooni mõjutavatele bioloogilistele teguritele (Panici, Thomas-Maddox, 2000). Suhtlemine leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest Interaktsioonid on mõjutatud mitmete tegurite poolt: isikust tulenevad (nt. minapilt, tõlgendamise stiil), isikuvälised mõjud (nt. teise inimese käitumine), keskkondilikud · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel.
See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu.
- sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet
..........................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib.............................................................................................. 6 1.3 Mis on konfliktis head ? ..................................................................................................7 2. Konflikt organisatsioonis....................................................................................................... 8 2.1 Suhtlemine konflikti ärahoidmiseks.................................................................................8 2.2 Konflikti allikad............................................................................................................. 10 2.3 Konflik töötajate ja alluva vahel.................................................................................... 11 3. Konflikt sekretäritöös...............................................................................................
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda
ja tõlgendad seda. Kuna esimene mulje tekib automaatselt, ei pane hindamisprotsesse tähelegi. Esmase hinnangu andmine on ülikasulik oskus, mis aitab teil kohatuid võõraid kategoriseerida. Vahel on esimene mulje täpne, kuid sageli on teie esimene mulje inimesest illusoorsem, kui oskate ette kujutadagi. Te teete vähese informatsiooni põhjal hulga järeldusi ning panete inimese kohe paika. Kehakeele mõistmine on inimeste vahel lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkem edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmetel võib sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7%- vebaalne (sõnad) 38%- vokaalne (hääle valjus, toon, rütm) 55%- kehakeel (põhiliselt näoilme) Hea suhtleja kehakeele nipid: 2 1. Astuge teisele inimesele lähedamale. Astuge vestlusringi, ärge jääge
eneseavamine. Vöôraste puhul üritatakse teisele enamasti vastata sama info kogusega ja sügavusel mis teine teile esitab. Tavaliselt ei meeldi teistele need inimesed, kes on kas liiga reserveeritud vôi avavad end siis liialt - nt kui keegi rongis räägib teile oma muredest, siis see on kaunis ebameeldiv. Üldiselt on vastastikuse pôhimôte siin oluline. Kui teine inimene paljastab teile mingit intiimsemat laadi teavet, on teil nagu kohatu talle samaga vastamata jätta. Kui aga vestlus kulgeb üldistel teemadel, siis on nagu kohatu minna liialt intiimseks. Naised avavad end üldiselt enam. Selline eneseavamine mängib olulist rolli ka abielus. Eneseavamise vähene ulatus on hukatuslik ka abielus, mida vähem end avatakse, seda raskem on suuremat lähedust saavutada. Miell ja Duck (1986) on kirjeldanud mitmeid strateegiaid, mida inimesed kasutavad teise kohta info hankimiseks. Üheks selliseks on selliste küsimuste esitamine, mis kutsuvad esile vastuküsimuse ja vastuse.
R. BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED Kehakeele olulisus Inimene ei saa elada suhtlemata. Tema käitumine, näolimed, zestid annavad hea võimaluse kehakeele lugemiseks, mis on kuulamise olulisemaid oskusi. Teadlased on kindlaks teinud, et enamuse infost annab suhtlemisel edasi mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis on olnud inimestevahelise suhtluse vahendiks inimkonna algusest peale. Kaasaegsed teaduslikud katsed ja läbi ajaloo kogunenud tähelepanekud pakuvad abi teiste inimeste mõistmist kehakeele kaudu. Mitteverbaalsed signaalid: Tunnete keel Iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus, mida edastatakse verbaalselt või mitteverbaalselt. Faktilist infot (näit raamatu pealkiri, eseme hind) on kõige parem edastada verbaalselt
1.Intiimne distants jaguneb kaheks. Esimene distants ulatub otsesest kehalisest kontaktist kuni meie kehast jalgade ulatuseni (kuni 15 cm). See on kõige tundlikum tsoon, kuhu lastakse ainult väga lähedasi inimesi. 2.Personaalne distants on lähim ruum, kuhu võõrast tavaliselt lastakse. Enamasti suheldakse selliselt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe. Antud distantsi puhul võib suhtlemine osutuda ebamugavaks. Seetõttu on siin kasutusel mitmesugused barjäärid. Nt. võidakse pidudel oma keha kaitsmiseks hoida käes klaasi v mingit muud eset. 3.Sotsiaalne e ametialase suhtlemise distants on kasutusel tavaliselt ametialases suhtlemises või mitmesugustel ametlikel vastuvõttudel, kus suhtlemise sisu on enamasti umbisikuline. Sellel distantsil suheldakse kas võõrastega või inimestega, kes meile väga ei meeldi. Ei eelda, et üritatakse teist puudutada
hiljem hakatakse rääkima üksteise ütlemistest ja käitumisest konflikti käigus. Konfliktiolukorras on iseloomulik sageli ka see, et pisiasjades avalduv põhiküsimus saab keskse tähenduse. Asjad, mis varem ei pälvinud asjaosaliste erilist tähelepanu, saavad korraga üliolulisteks ja hakkavad kogu suhet varjutama. Suhestumine tähendab seda, et osapooled olenevad teineteisest, on seotud ühise tegevuse kaudu. Sisuliselt tähendab see vastastikust sõltuvust, milles ühe osapoole tegutsemine mõjutab teist osapoolt ja ühe osapoole tegutsemine sõltub teisest osapoolest. Suhestumine võib väljenduda ühises tegevuses sõna otseses mõttes, kus osapooled püüdlevad ühiste vahendite abil koos ühiste eesmärkide poole. Paljude konfliktide puhul pole aga põhiküsimuseks mitte niivõrd vahendid kui eesmärgid. Osapooled on need, kelle vahel konflikt aset leiab: ülemus ja alluv, kaks töökaaslast, kaks naabrit, kaks töökollektiivi
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika Klienditeenindaja eriala 1. Kursus Ainar Pikk LKT-1 ,,Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt" Kokkuvõte Valga 2010 1. Peatükk ,,Kehakeele alused" See peatükk räägib, mis on kehakeel, kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame. Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad
Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemine ja suhtlemisstiilid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele;
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
suhte arenguks on vajalik vastastikune avamine avamine ja risk (see mida sa räägid enda kohta, seda võidakse kasutada sinu vastu) avamise plussid: adekvaatne reaalsuse taju teadlikkuse suurenemine endas võimalus inimest tundma õppida (kes ja mida soovib) millal sobib/oleks soovitav end avada? vastastikune avamine situatsiooniga arvestamine suhete muutumine Kommunikatsioon verbaalne vs mitteverbaalne tõlgendamine (varasemad kogemused, psüühiline seisund, emotsioonid, teadmised) kujuneb suhtumine ja valmisolek reageerida teatud viisil. kui suhtlemine pakub rahulolu, siis suheldakse temaga meeldivalt. kommunikatsiooni mudel: (spiraali kujuline, et oleks ka aja komponent) sõnumi saatja edastatav teade kanal sõnumi saaja müra Kommunikatsioon ja suhted kommunikatsiooni muutus muutus suhetes muutus suhetes muutus kommunikatsioonis sagedus (2x päevas, 2x nädalas, ei räägita üldse) teemad (intiimsedisiklikud, viisakuste vahetamine)
lahendamiseks juhtnööre kuid ka selleks, et juhuslik lugeja mõistaks, et konflikti tekkimine ei tähenda, et sellega oleks tutvused lõppenud. Tuleb vaid probleemide lahendamiseks vestelda. 3 KONFLIKT ,,Ladinakeelne sõna communicatio tähendab suhtlust, sidet, ühendusteed. Sotsioloogias tähendab kommunikatsioon inimestevahelist suhtlemist, majanduses ja tehnikas aga ka infovahetust, ühendusteid. ... Suhtlemine on info ülekandumine edastajalt vastuvõtjale ja sellest arusaamine." (Alas, R.1997:191-192) See, mida keegi tahab teisele öelda, võib suuresti erineda sellest, mida teine aru saab. ,,Konflikt on mingi sekkumise või vastasseisu tulemusena tajutav sobimatu erinevus. Traditsioonilise seisukoha põhjal on konflikt halb ja seda peab vältima." (Alas, R. 1997: 206) Inimeste omavahelises suhtlemises on konflikt tavaline nähtus ja ka paratamatu. ,,Konfliktid võivad olla põhjustatud:
Lulofs ja Cahn kui suhtlemissituatsiooni, mida iseloomustab osapoolte sõltuvus üksteisest, erisuguste tulemuste lootus, suhete halvenemine ja soov tekkinud pinge kiiresti lahendada. Konflikti on võimalik määratleda kui suhet, teineteise suhtes ükskõiksete inimeste vahel konflikti ei teki. Näiteks Glasl määratleb sotsiaalset konflikti kui osapoolte suhet, milles vähemalt üks osapooltest tunnetab mõtete, arusaamade, tunnete ja soovide ühitamatust, mis viib teise osapoole mõjutamiseni. Seevatu Fink määratleb konflikti kui lahkheli, arusaamatust või huvide ühitamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Iga suhe võib areneda konfliktiks, kui üks osapooltest hakkab tunnetatud erinevuste tõttu teist osapoolt alla suruma. Eeltoodud määratluste põhjal võib välja tuua konflikti kolm põhilist tunnust: 1. konflikt puudutab suhteid 2. konflikt toimib osapoolte vahel 3. konfliktil on põhiküsimus
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad.................................................................8 2. EMOTSIOONIDE FÜÜSILISED VÄLJENDUSED....................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID...................................................................
võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet. 7. Suhtlemisdistantsid (4) 1)intiimne distants – kuni 46cm, kuni 15cm armastajate vahel räägitakse sosinal, peale 15cm-46 otsest kehakontakti ei esine 2)personaalne distants on lähim ruum kuhu võõrast laastakse. Tavaliselt suheldakse sellelt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe 3)sotsiaalne suhtlemise distants – ametialane suhtlemine, enamasti umbisikuline näiteks teenindusvaldokonnas u 120 cm, oluline on ka silmside 4)avalik distants – esinetakse suuremale publikule, ku nt klassiruumis siis kõvema häälefa, kui juba suuremad alad siis liialdatud liigutused ja žestid rägitakse aeglasemalt ja arusaadavamalt. 8. Monokrooniline ajakäsitlus – puhul tehakse üht asja korraga, erinevad sündmised tulevad üksteise järel, igaüks omal ajal. Aega planeeritakse väga täpselt ette
rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peksite domineerima, anipuleerima, kedagi halvasti kahtlema või kontrollima. 3) Konfliktilahendusoskused. 4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 5) Oskuste valik. 2 Suhtlemistõkked «Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine.
Sellest lähtudes käsitletakse konflikti kui konkreetsetest tingimustest või asjaoludest tulenevat käitumist. Eesmärgiks on kirjeldada osapoolte ja põhiküsimuse tunnuseid, mis mõjutavad osapoolte käitumist konfliktis. Seesuguse käsitluse puhul kirjeldatakse konkreetseid asjaolusid ja nende mõju inimeste käitumisele konfliktis. Vaatluse alla tulevas sellised kategooriad nagu osapoolte iseloomustus, vastastikuse usalduse määr, kindlustunde määr, kindlustunde määr teise osapoole suhtes ja konfliktisituatsiooni suhtes üldse, võimuambitsioonide ja reaalse võimu olemasolu osapooltes ja osapoolte vahel, võimaliku kasu ja kahju vahekord konflikti arenedes jt (Lehtsaar, 209-212). KUIDAS LUUA OMA KONFLIKTIDIAGNOSTIKA SÜSTEEM Oma konfliktidiagnostikasüsteemi läheb tarvis kõigil, kes tahavad konkreetset konflikti mõista ja analüüsida. See süsteem võib olla nii range ja teadlikult sõnastatud kui ka intuitiivne ja sõnaselgelt väljaütlemata
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel: horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed; * avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused); * diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid; * rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded; * rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid; * episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted; * objektiivsed vs subjektiivsed
· Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. Inimene on geneetiliselt sotsiaalne, mis tähendab, et sünnitakse mittespetsialiseerunult või vähe spetsialiseerunud funktsioonidega. Suhtlemine on inimu üks põhitegevusi, täiskasvanul aga üks tegevusi paljudest. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust. Komponendid:
annaabi.ee 
