Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud? (3)

Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud?
Mis on euro majanduslikus tähenduses? See on Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha. Mis on raha? See on mark, mille vastu vahetatakse kaupa. Seda, mis on tehtud spetsiaalsest paberist, nimetatakse sularahaks. Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav – see võib olla ka “nähtamatult” elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms. Raha on iga riigi jaoks väga tähtis. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühik. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik – euro.
Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni same teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet ettevalmistustest oleks järgnevad. Esiteks korraldas Eesti Pank mõni aasta tagasi üldsuse teavitamiseks euro sularaha alase infokampaania, mille raames anti välja voldikuid ja plakateid ning tutvustati euro rahatähti ja münte. Teiseks võime juba praegu paljudel poetšekkidel näha ostuhinda nii kroonides , kui ka eurodes. Kas need meid üleminekul ka aitavad, seda ei oska me praegu keegi täpselt öelda, kuid siinkohal võib tuua näite Suurbritanniast, kes 1971 aastal läks varem kasutatud naela , šillingi ning penni süsteemilt üle naela ja (uue) penni süsteemile. Kuigi kirjeldatud üleminek oli oma ulatuselt euro kasutuselevõtust tunduvalt tagasihoidlikum, valmistati seda ette väga põhjalikult. Rahasüsteemi muutmisest teatati juba 1965 aastal. Enne üleminekut jagati inimestele abistavaid konverteerimistabeleid ning korraldati ülimalt ulatuslik teabekampaania. Selle tõttu oli üleminek eeldatust tunduvalt sujuvam. Loodetavasti läheb see ka meil nii.
Pika mõtiskluse järel hakkab juurde tekkima küsimusi. Kuidas mõjutab euro käibeletulek eestlasi? Keda mõjutab see rohkem, keda vähem? Kas või miks euro on parem kui kroon? Kas euro annab meile pealkirjas püstitatud küsimuses sisalduva rikkuse, vabaduse või hoopis midagi muud? Millised on euro otsesed mõjud Eestile? Järgmiste küsimusteni jõudmiseks, kui neid veel tekib, alustan kõigepealt püstitatutega. Kindlasti ei mõjuta euro kõiki eestlasi ühteviisi, vaid otse vastupidi – see mõjutab inimesi erinevalt. Rohkem mõjutab euro ilmselt neid inimesi, kes Euroopas palju reisivad. Miks? Sellepärast, et liikmesriikide vahel pole teatud makse, seetõttu on neil inimestel ka kergem ühest riigist teise pääseda. Samuti on lihtne, kui riikides kehtib sama valuuta. Väljaspool europiirkonda elavatele eestlastele on muutuste mõju hoopis väike, et mitte öelda olematu. Järgmisele küsimusele, kas või miks euro on parem kui kroon, saab vastata mitmeti. See on ajalooline arengu aste, kuhu me jõuame, ühinedes ühe suure valuutaga. Kuna Eesti majandus on valdavalt suunatud ekspordile ja sellega seoses ka väga intensiivsele välissuhtlemisele, siis loomulikult on lihtsam, kui ostetakse ja müüakse ühe valuutaga. Euroopa hindab kokkuhoidu, mida nii saavutatakse ja see on kokkuvõttes päris suur. Ülekanded lähevad lihtsamaks. Tavainimesel on jälle palju mõnusam vaadata ja mõista, kui rahaühik on erinevates maades üks ja sama. Selles mõttes on euro parem. Probleem on aga selles, et Eesti majandust mõjutavad seeläbi ka kõik teised sellesse süsteemi kuuluvad riigid ja nende võimalik eelarvedefitsiit . See on sellele rahale probleem, mida me ise ei tekita. Valdavalt kaaluvad plussid siiski miinused üle. Üks euro otseseid mõjusid eestile on kindlasti see paljuräägitud ja –arutatud hinnatõus, mis ei ole küll kuskilt küljest vaadatuna hea, kuid see on paratamatu ja sellega tuleb leppida. Ise me endale sellise saatuse valisime. Siinkohal hetkel rohkem näiteid ei tooks. Peaprobleemini jõudes ja selle eraldi osadeks jagades , saame esimeseks küsimuseks kas euro on rikkus? Sellele vastust leides peab kõigepealt kindlasti arvestama, milliseid kulusid ja tulusid euro kaasa toob. Üks kuludest on näiteks IT-kulu: tuleb uuendada nii riistvara , kui ka tarkvara . Kuna euro sularaha kasutuselevõtt on olnud pikka aega kõigile teada, siis võib eeldada, et paljud ettevõtjad on viimaste aastate jooksul korrapäraselt tarkvara uuendades euro tulekuga juba arvestanud. Kriitiline küsimus on aga tarkvara vahetusega seotud kulude arvestamine . Juhul, kui neid püütakse amortiseerida väga lühikese aja jooksul, võib see kaasa tuua mõningase ajutise hinnatõusu. Kui aga tarkvara soetamist käsitletakse pikemaajalise investeeringuna ning see kantakse kuluks tarkvara kasutusperioodi jooksul, siis on selle mõju hindadele marginaalne. Eesti puhul kehtibki ilmselt see viimane variant, kuna ennist sai juba mainitud hinnast eurodes ja kroonides poetšekil. Seega ei tohiks sellega väga suuri kulusid kaasneda. Kulu kaasneks küll kontode konverteerimisega, kuid antud juhul on Eesti kommertspangad otsustanud kontode konverteerimisel järgida europiirkonna pankadele Euroopa Komisjoni poolt antud soovitusi ning head tava. See tähendab, et seniste rahvusvaluutade kontod konverteeritakse eurodesse ümber tasuta ja vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu poolt fikseeritud vahetuskurssidele, mis on jällegi meeldiv asi. Tulude poolelt võib asja hetkel vaadata vaid pikemas perspektiivis. Ühisraha kasutuselevõtust oodatakse peamiselt seda, et see suurendab majanduslikku integratsiooni ning riikidevahelist kaubandust. Juhul, kui need lootused täituvad, annab eurotsooni pikaajalise majanduskasvu potentsiaal kindlasti täiendavat jõudu ka Eesti majandusele, sest suurem osa Eesti eksportpartnereid on just europiirkonnas. Lühidamalt öeldes on euro ülesanne aidata kaasa majanduse arengule ning selles suhtes võiks lugeda Eurot rikkuse mõõdupuuks. Jõudes teise küsimuseni, kas euro on vabadus, väljendub see vast selles, et liikmesriikidesse on kerge pääseda ning majanduse seisukohast vaadatuna puuduvad ka tollimaksud ja see omakorda soodustab kaubandust.
Euro sularaha kasutuselevõtt on üks osa Euroopa pikemaajalisest majanduslikust integratsioonist ning eraldi euro sularaha kasutuselevõttu ei tasuks üle tähtsustada. Alguses ei maksaks oodata kohe saabuvaid miljoneid, kuid tulevikku kiigates võib Eestit oodata päris kena kopikas.