Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati väikeriigi omariikluse ajal väljakujunenud majandusmudel sõjajärgsetel aastatel. Peale poliitilise elu ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul ka sotsialistlike riikide majandust. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele, kus pearõhk pandi rasketööstuse (sh sõjatööstuse) arendamisele. Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille
· Hakati kehtestama viisaastaku plaane · Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus · 1932-1933. a puhkes NSVL SUUR NÄLG.Hukkus ligi 7 miljonit inimest · Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerumine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. · 1937 oli kollektiviseerumine ,, edukalt" läbi viidud, 93% majapidamistest olid kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine · Kehvik- talupoeg, kellel puudus veoloom, tavaliselt rentis seda töö eest naabritelt. · Kesmik- suutis ise oma põldu harida, tal oli kas hobune või härg. Müügiks jäi saaki vähe üle · Kulak- rikas talupoeg, kes tootis turu jaoks , kasutas palgatööjõudu Nälja põhjused: · Ülemaailmse majanduskriisi olukorras viljahinnad langesid · Nõukogude Liit suurendas vilja eksporti
välja jäid Hin,Jugo,Alban,P- kor,ei tahtnu Läänega koostöö,mõjusfärist väljas,kaugel asus.sotsialistlik orientatsion-moskva meelse poliitika levitamine ja kontroll arenguriikides afr asi.kontroll tuli rahalise,sõjalise,majanduse kaudu.N:Konga,Somaalia,Benin,Eti Oopia.Poliitiline süsteem sotsialistlikes maades oli ühtlustatud NL eeskujul:Valitsev partei,kommi partei, Isikuvõim,Juht meelepärane moskvale(liberaalne),tsensuur.Smaades oli eeskujuks NL majandus:riigistatud Ettevõtted,kollektiviseeritud põllumajandus,plaanimajandus.Vastastikuse MAjandusabi Nõukogu VMN Vastukaaluks lääne majandusabil,sidus liikmesriigid NSVLmajandusega.Varssavi Lepingu Organisatsion VLO-sõjaline org.vastukaaluks NATOle,sõjalis poliitiline liit
kultuuritausta poolest. NL hakkas aga seda ühtlustama. Poliitiline elu allutati vaid ühele parteile- kommunistlikule parteile. Partei liidris näol oli tegemist isikuvõimuga. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu. Partei oluliseks toeks kõikides riikides said julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Ühtlustati ka majandus. Valdav osa majandusest oli riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Tootmine toimus valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk oli rasketööstusel. Tarbekaubad olid teisejärgulised. Plaanimajandus välistas Lääne turumajanduse. NL-i eestvedamisel moodustasid sotsialistlikud riigid mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsiooone. Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See loodi vastukaaluks Lääne majandusabile, mida pakkus USA
range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline vorm, mis pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. 3. Majandus Peale poliitilise elu ühtlustati Nõukogude Ludu eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osas riikides oli siiski ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk pandi rasketööstuse (sh sõjatööstuse) arendamisele.
Tähtsaim roll oli partei liidril, keda nimetati pea- või esimeseks sekretäriks. Tegemist oli isikuvõimuga. Parteide pead pidid olema vastuvõetavad ka Moskvale. Poliitilist elu juhtiski kommunistlik partei ning see toetus parteilisele ametnikkonnale nomenklatuurile. 7. Kuidas oli korraldatud sotsialistlike riikide majandus? Mis on plaanimajandus? (lk 46) Sotsialistlike riikide majandus oli ühtlustatud ning enamik riikides valdav osa majandusest riigistatud ning põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk oli rasketööstusel. Oli kehtestatud plaanimajandus, mis tähendaski seda, et riik määras, kui palju midagi toodetakse ning eraomand enamasti puudus põllumajandus oli kollektiviseeritud. 8. Mis oli, miks ja millal moodustati Vastastikuse majandusabi Nõukogu? (lk 46, 47) 1949. VMN oli organisatsioon, mille moodustasid sotsialistlikud riigid majandusalase koostöö tegemiseks. See loodi vastukaaluks
partei kommunistliku parteikontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril keda nim peav esimeseks sekretäriks.Partei juht valiti ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Oluliseks toeks oli kõikides riikides julgeolekuorganid. 5.majandus mudel ja majandusliktöö. Enimikus riigides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk pandi rasketööstusele. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale oma turumajanduse ning kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsatiivi. Oluliseks majandusalase koostöö orgamisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949). 6.majanduse allakäik NKL. 1940a teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust. See eesmärk saavutati, kuid majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda
Partei oluliseks toeks olid kõikides riikides julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaoshoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda, rahvas kaasati vormiliselt piliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Soitsialistliku majandusmudel Enamik riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osas riikides oli siiski eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. Plaanimajandus- majanduse plaanipärane suunamine ja arendamine riigipoolt. Olulisemaks majanduslikuks organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. Ida-Euroopa riigid loobusid Moskva survel sellest majandusabist ning moodustasid VMN-i.
Sageli saadeti nendesse ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. Poliitilise süsteemi tunnused · Diktatuur · Üheparteisüsteem · Õiguste ja vabaduste puudumine · Sotsialistlik demokraatia · Kommunistliku ideoloogia ulatuslik propaganda · Juhikultus · Totaalne kontroll · Julgeolekuorganid (NKVD, KGB) Majandusliku süsteemi tunnused 1. Tööstus natsionaliseeritud 2. Põllumajandus kollektiviseeritud 3. Plaani- ja käsumajandus 4. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus VMN 1949 ja VLO 1955 VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Loodi Marshalli plaani vastu. Majandusliku ja rahalise abi pakkumine vastastikku. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon. Loodi NATO vastu. Kasutati riikidesse sõjaväeliseks sisenemiseks, kui ei tahetud NSVL nime all minna. Hrustsovi ajastu · Maisikasvatus USA eeskujul (ka Lääne-Siber ja Kasastan) · GULAG ,,kaotati" · Sõnavabadus
järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidat kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiinasse, Vietnami, Põhja-Koreasse, Mongooliasse. 3. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. Enamus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk rasketööstuse ja sõjatööstuse arendamisele. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. 4. Miks tekkisid sotsialismileeris konfliktid? Tooge mõni näide. Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskva kuulekad käsutäitjad. Ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism". Saksa DV(1953), Poola(1956, 1980-81), Ungari(1956), Tsehhoslovakkia(1968) 5
järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidati kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiinasse, Vietnami, Põhja-Koreasse, Mongooliasse. 3. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. Enamus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk rasketööstuse ja sõjatööstuse arendamisele. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. 4. Miks tekkisid sotsialismileeris konfliktid? Tooge mõni näide. Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskva kuulekad käsutäitjad. Ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism". Saksa DV(1953), Poola(1956, 1980-81), Ungari(1956), Tsehhoslovakkia(1968) 5
Pärast 18 kuud vanglas istumist, Stalin küüditati Sibeeriasse. (Vladimir Lenin, Jospeh Stalin Stalin jätkas sealt, kus Lenin lõpetas) Millised olid tema poliitilised vaated? Ta tahtis, et Nõukogude Liit oleks üks maailma kõige võimsamatest riikidest. Mõnede arvates Stalin uskus kommunismi ideele. Ta uskus, et kõik peaks olema kollektiviseeritud ja omatud valitsuse poolt, näiteks põllud ja põllult saadud saak. Ta uskus tugevalt sotsialismi, sest ta arvas, et see aitab riigil tugevamaks ja rohkem arenenuks saada. Ta tegi paljusid tegusid, et toetada sotsialismi. Näiteks kollektiviseeris kõik põllumaad oma Viie Aasta Plaanis, et Nõukogude Liit saaks samale tasemele kui kõike teised kõrgelt arenenud riigid 10 aastaga. Tal oli ka tugev usk natsionalismi. Ta näitas seda, kui ta tutvustas Viie Aasta
5. Leedu 6. Valgevene 7. Moldova 8.Armeenia 9. Gruusia 10. Usbeki 11. Tadsiki 12. Kõrgõstan 13. Kasashtan 14. Turkmeni 15. aserbaidzan Moodustavad kokku Sotsialislku sõprusühenduse va. Hiina, Põ-Korea, Albaania, Jugoslaavia Destaliniseerimine Stalini isiku kultuse hukkamõistmine Iseloomustas üheparteivõim. Võis olla näiline mitmeparteisüsteem, aga võim kuulus siiski ühele parteile. - Näiline demokraatia. - Käsumajandus - Riiklk omand - Põllumajandus kollektiviseeritud NSVL Kõige olulisem oli Kommunistliku partei peasekretä. Stalin 1922-53 - hilisstalinism L. Beria 1953 Nikita Hrustsov 1953-64 - sula L. Breznev 1964-82 stagnatsioon e. seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85 Hilisstalinism hilisSTALINism - Repressioonide jätkumine. - 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites. - Küüditamine 49. aasta küüditamine - 46/47 suur põud. EESTI NSV
Iseloomustasid range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Selline sotsialistlik demokraatia pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. Sotsialistlike riikide poliitiline süsteem: · Kommunistlik partei (võim koondatud ühe partei kätte) · Parteiline ametnikkond (juhid vastuvõetavad Moskvale, tähtis liider) · Valimised (ebademokraatlikud) Majandussüsteem: · Plaanimajandus (riigistatud ettevõtted, rasketööstuse eelisarendamine, kollektiviseeritud põllumajandus) Tekkis kaks olulist rahvusvahelist organisatsiooni. Majanduses Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), mis loodi aastal 1949, Ida- Euroopa riikide poolt. Eesmärk oli sotsialistlike riikide majanduslik koostöö ning see pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. Sotsialistlik majandusmudel osutus elujõuetuks ja varises 1980. aastal kokku. Sõjalises valdkonnas loodi 1955. aastal Varsavvi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt
sotsialistliku orientatsiooniga riigid aga ei kuulunud sõprusühendusse ja neid toetas Nõukogude liit ainult rahaliselt ja majanduslikult. 1.b Sotsialistlike riike nimetati ka rahavdemokraatia maadeks, nendes riikides oli plaanimajandus, seal valitsese kommunistlik partei, mida juhtis esimees. 2. Need on sellised riigid kes olid Moskva mõju all. 2.b Nendes riikides oli valdav osa majandusest riigistataud ja põllumajandus oli kollektiviseeritud, nende majanduselu põhines plaanimajandusel, pearõhk pandi rasketõõstuse arendamisele. 3. See riik läks pankrotti, terviklikult oli selle riigi majandus ennast 1980 a. Ammendanud. 3.b Olid , näiteks Vastastikuse majandusabi nõukogu (VMN) ja Varssavi pakt (VLO). 4. Inimestele meeldis tema lihtsus emotsionaalsus ja hea kontakt rahvaga. 4.b Nii nimetati seda aega millal see mees valitses. 5. Ta oli lihtne, emotsionaalne, enesekindel, tal oli hea kontakt rahvaga ja ta pidas end
ametnikkonnale. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. *Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. *Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline vorm, mis pidi varjama valitseva partei ülemvõimu. · Kuidas oli korraldatud majanduselu? (lk 45-46) *Valdav osa majandusest oli riigistatud. *Põllumajandus kollektiviseeritud. Osades riikides oli siiski ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud. *Range plaanimajandus. Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. *Rasketööstuse (ka sõjatööstuse) arendamine. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. *Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. Plaanimajandus välistas turumajanduse ja kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi.
parteisiseselt), kõik juhid pidid olema Moskvale sobilikud * PARTEILINE AMETNIKKOND julgeolekuorganid, kontroll uute liikmete üle, peasekretäri amet kuni surmani * VALIMISED sai valida vaid valitseva partei poolt heaks kiidetud kandidaadi poolt, peasekretär valiti parteisiseselt MAJANDUSSÜSTEEM: * PLAANIMAJANDUS majandus riigisatud, partei poolt koostatud tootmise plaan, sõjatööstuse eelisarendamine, kollektiviseeritud põllumajandus, tarbekaupu ei olnud, plaanid olid ületamiseks 6. ISELOOMUSTA NLI MAJ JA POLIITILISI OLUSID STALINI, HRUSTSOVI JA BREZNEVI AJAL! STALIN: * MAJANDUS plaanimajandus, sõjatööstuse eelisarendamine, kolhoseerimine * POLIITIKA diktatuur, hirmuvalitsus ja vägivald, julgeolekuorganid, isikukultus, KOM Partei, propaganda ja tsensuur HRUSTSOV: * MAJANDUS plaanimajandus, ebaratsionaalne majanduspoliitika(maisikasvatus, uudismaad, keemiakombinaadid)
1950-ndatel kuulub sotsialismileeri 13 riiki. Külma sõja ajal on neid riike 15. 1960ndatel teravnevad Hiina ja NSVL suhted. Võetakse kasutusele termin Sotsialistlik sõprusühendus, kuhu kuulusid 10 riiki. Tunnusjooned: 1. Võim Kommunistliku Partei käes. 2. Parteis kuulus võim pea- või I sekretärile. 3. Partei kontrollis kogu riigiaparaati ja ühiskondlikke organisatsioone. 4. Majandus, tööstus ja kaubandus olid riigistatud. Põllumajandus enamasti kollektiviseeritud. 5. KP ideoloogilise kontrolli all ka kultuur. 6. Sots maade sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt. 7. Iseloomulik sotsiaalsed garantiid (sots kindlustuse süsteem töö, korter, lasteaiad, ringid tasuta). HIINA 1911-1912 revolutsiooni tulemusena sai Hiinast vabariik, kukutati keiser. Suurem osa territooriumist oli Guomindangi võimu all. 1946 puhkes kodusõda, mille tulemusena Hiina muutub kommunistlikuks 1949. Aasias kommunism levib
orientatsiooniga riigid, keda NL toetas rahaliselt ja majanduslikult. NLi võimuga ühtlustati riikide poliitiline elu NLi eeskujul. Ühepartei süsteem kommunistliku partei kontroll. Mitmes riigis võis vormiliselt olla ka teisi parteisid, aga neil polnud mittemingisugust võimu. Partei juhti kutsuti pea- või esimeseks sekretäriks. Oluliseks toeks olid julgeolekuorganid, tsensuur ja ulatuslik propaganda. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud, osades riikides oli siiski ka eraomand (vähesel määral). Majanduselu tugines plaanimajandusele. Pearõhk rasketööstuse arendamisele. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile. Organisatsioon pidi aitama Moskva-meelsetel majandusraskustest üle saada. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon, 1955. aastal, loodi NATO vastukaaluks. Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ning poliitlist tegevust
Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Esimene sekretär Kommunistliku partei juht, mängis valitsevas kommunistlikus parteis tähtsat rolli. Ei valitud, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Julgeolekuorganid Partei oluliseks toeks kõikides riikides. 4. Kirjelda sotsialistlikku majandusmudelit! Mida see endast kujutas? Mis on plaanimajandus ja mis käsumajandus? Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Koostati kohustuslik plaan, populaarsed olid viisaastakud. Käsumajandus on majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Miks ei olnud sotsialistlikes riikides turumajandus võimalik? Sotsialistlikes riikides kontrollis majandust riik, turumajanduses on vajalik vaba turg. 5. Mis on Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? Millal see asutati? Kes sinna kuulusid
o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektiviseeritud (välja arvatud Poolas ja Ungaris) o Levinum majandussüsteem oli Plaani- ja Käsumajandus o „Ühiskonna kõrge sõjaväestatus“ <– Dovganil kirjas nii Kommunistlike riikide omavahelised suhted. Kommunistlikud riigid olid sõltuvad NSVL-st. o Vastastiku Abinõu Nõukogu – 1949 (VMN) o Varssavi Lepingu Organisatsioon – 1955 (VLO) Konflikt Jugoslaaviaga – 1948.
Varssavi Pakt. · kuidas oli korraldatud majanduselu (lk 45-46), Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. · mis olid ja miks loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) ja VarssaviLepingu Organisatsioon (VLO) (lk 46-47) Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli VMN e. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Ta pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. VLO e. Varssavi Pakt oli sõjalispoliitiline liit, kes rõhutas kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust. 2. Nõukogude Liit 1945-82:
kodanikest.Majanduse kõik harud olid valdavat riigistatud. Plaanimajandus. Kogu kultuurielu oli allutatud KP kontrollile ja suunistele.Suur osa riigi SKP-st läks sõjaväele. 1) Võim kommunistliku partei käes, kus tegelik võim peasekretäri käes (diktatuur). 2) Kogu riigiaparaati ja ühiskondlikke organisatsioone kontrollis kom.partei, mida omakorda kontrollisid julgeolekuorganid. 3) Kogu majandus valdavalt riigistatud.Klassistruktuur: bürokraadid, töölised ja kollektiviseeritud talupojad.Oli plaanimajandus. 4)Kultuur tohtis teenida ainult sotsialistlikku ideoloogiat, või äärmisel juhul olla neutraalne. 5)Sõjaväestatus tublisti suurem maailma keskmisest. 7. Millise majandusliku ja millise sõjalise organisatsiooni lõid sotsialismimaad vastukaaluks lääne samasugustele organisatsioonidele? Millal? Majandusalase koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1949 jaanuar
See ei ole aga võimalik, sest liitiumi aatomil on vaid 2 1 üks valentselektron (1s 2s ). Seega seob metallides teatud arv elektrone üheaegselt paljude tuumade tsentreid. Elektronid võivad metallis ümber paigutuda, mistõttu metallides on tugevasti delokaliseeritud keemiline side. Lihtsustatult võib metalli vaadelda kui süsteemi, mille võre sõlmpunktides asuvad tihedalt paiknevad katioonid. Viimased on üksteisega seotud kollektiviseeritud elektronide (elektrongaasi) abil. Iooniline side Ioonilise sideme iseloomu, sellise sidemega ühendite omadusi ja struktuuri käsitleb keemilise sideme elektrostaatiline teooria. Selle järgi seisneb keemiline toime ioonide moodustumises ning nende elektrostaatilises vastastikuses mõjus. Lihtioonide tekke määrab aatomite elektronstruktuur. Kvantitatiivselt iseloomustatakse ioonide tekkimise võimet ionisatsioonipotentsiaali ja elektroafiinsusega. Leelis ja
mööda raudteid. Suurimad meresadamad asusid Rostockis, Wismaris ja Stralsundis. Kolmveerand Saksa DV väliskaubandusest toimus sotsialistlike riikidega, sellest umbes pool NSV Liiduga. Pärast II maailmasõda tehti Saksamaal NSV Liidu okupeeritud alal demokraatlikke ümberkorraldusi. Monopolide vara riigistati ning 560 000 maata ja vähese maaga talupojale anti maad, kariloomi ja põllutöömasinaid. 1960. aastate alguseks oli sotsialismi alus rajatud, sealhulgas põllumajandus kollektiviseeritud. 1986. aastal tehti viisaastakuplaan ja hakati arendama tehnoloogiaid. Muusika Puhdys ja Karat olid ühed populaarsematest valitseva suuna bändidest, kes oma sõnadega viitasid olulistele teemadele ilma otse ütlemata. Lisaks olid veel mäned populaarsed rock- bändid nagu Wir, Dean Reed, City ja Pankow. Oli kuulda Lääne mõjutusi, sest Lääne- Saksamaa televisiooni ja raadiot sai kuulda ja näha ka paljudes kohtades Saksa DV-s. Lääne mõjud viisid
Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kandidaadi poolt. Sotsialistlik majandusmudel Sotsialistlike riikide majandus samuti ühtlustati NSVL eeskujul. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Osades riikides oli eraomand väikeselt lubatud. Kehtestati plaanimajandus. Tootmine toimus kõrgemalt poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearähk pandi rasketööstuse(sh sõjatööstuse) arendamisele. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale omase turumajanduse ning kaota peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi. Majanduslik koostöö
*Ainuke partei,kes otsustas *nomenklatuur *hääletada sai vaid *valdav osa majandusest *Isikuvõim *kinnitatakse ametisse kommunistliku partei poolt riigistatud *Toetajateks partei poolt heakskiidetud kandidaadi *põllumajandus oli julgeolekuorganid *juhivad kogu ühiskonna poolt kollektiviseeritud elu *valimistulemused *eelistati rasketööstust ebaausad *tootmine toimus parteilise käsu alusel Mis oli sotsialistliku demokraatia eesmärk?-Pidi varjama ebademokraatlikku ühiskonda ning kommunistliku partei ülevõimu.
Võimud propaganda. Valdav osa majandusest oli pidasid dissidente partei ja riigi õõnestajateks, ning püüdsid nende tegevust tõkestada repressioonide abil. Repressioone teostas KGB , kasutati erinevaid meetmeid, näiteks:Töölt vallandamine. Arreteerimine, riigistatud ja põllumajandus maalt väljasaatmine, ülekuulamised ja piinamised, psühhiaatriline sundravi kollektiviseeritud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused: Gorbatsov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. Gorbatsov algatas perestroika plaanimajandusele e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, b) Sotsialistlike riikide koostöö: et tuua riik välja majanduslikust kriisist
· nomenklatuur kommunistidest koosnev juhtkond asutustes ja organisatsioonides · KP oluliseks toeks olid julgeolekuorganid · ,,valimised" olid tegelikult hääletamised KP kandidaatide poolt 99% (kaudne ja otsene sund ning võltsimised) b) Majanduses: · valdav osa oli riigistatud (mõnel pool ka väikeettevõtted) · pearõhk rasketööstuse arendamisel · põllumajandus oli valdavalt kollektiviseeritud, mõnes riigis väikepõllundus (nt Poola) · majanduse juhtimine oli rangelt tsentraliseeritud (plaanimajandus) c) Kultuuris: · KP ideoloogiline ja riiklik kontroll · kultuuritegelaste piiratud tegevusvabadus · tsensuur d) Riikide sõjaväestatus oli suurem maailma keskmisest: · NSVLs oli sõjaväes 1,8%, Bulgaarias 1,6% jne. · NATOs alla 1% (USAs 0.83%) 3. Sotsialismimaade koostöö..... .... võimaldas NSV Liidul kontrollida ja endale allutada sotsialismimaid
suuremate 63,8%. talude 1950. aasta positsiooni, siisalguses nendeoli müügikohusrus umbes 80% Nõukogude Eesti taludest oli väiketaludega kollektiviseeritud võrreldes suurem. 1945. ja järgmise aastalaasta pididalguses ligi 92%, väiketalud ( l - 1misjärel maal oli 0 hektarit) 2213 riigile müüma kolhoosi 30ja kilogrammi nendes keskmiselt 53,6 talumajapidamist.
liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati makse ja müüginorme ka teistel taludel. 1948. aasta alguseks oli Eestimaal kollektiviseeritud tühine osa (0,03%) kõigist talupidamistest. Suurendati veelgi maksusurvet ja riiklikke normkoormisi ning kulaklike talude arvu. Sellisel moel hakati ette valmistama ,,kulakluse kui klassi likvideerimist". ,,Vallas valvas korda partorg, kes määras inimesi kulakuteks. Minu isa ei saanud meie valla partorgiga hästi läbi ning seetõttu määrati minu isa ja ema kulakuteks. Seetõttu pidime andma ära palju liha, piima ja mune - endale jäi vähem ning pidime hakkama saama
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel.
Jugoslaaviaga. Beria vastu organiseeriti 1953 a juunis vandenõu, sest ta mõju oli hakanud kasvama. Beria mõisteti partei ja riigivastases tegevuses süüdi ja hukati koos kaaslastega 1953 a detsembris. 2. Võrdle nõukogude liidu majanduslike ja poliitilisi olusid kolmel perioodil Stalini aeg- poliitika- diktatuur, üheparteisüsteem, õiguste ja vabaduste puudumine, totaalne kontroll. Majandus- tööstus oli natsionaliseeritud, põllumajandus- kollektiviseeritud( erand poola ja ungari), plaani-ja käsumajandus, ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus. Hruštšovi aeg- poliitika- Parteisisene võimuvõitlus, pidev mõõduvõtmine USA- ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus- Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu (liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle).
põllutöömasinaid. Sel viisil tembeldati kulaklikuks esialgu 2700 talu. Nendele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati maksukoormust ja kohustuslikke müüginorme ka teistele taludele. Maksupressi suurendamine ja kolhooside ülistamise propaganda aga ei taganud talupoegade "vabatahtlikku" ühinemist kolhoosidesse. 1948. aasta alguseks oli Eestimaal kollektiviseeritud tühine osa kõigist talumajapidamistest. Selle aasta jooksul suurendati veelgi maksusurvet ja riiklikke normkoormisi ning kulaklike talude arvu. Sellisel moel hakati ette valmistama "kulakluse kui klassi likvideerimist". Kollektiviseerimisele vastuseisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil 1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis 20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Sundasumisele saadetutest koguni 80% olid naised ja
põllumajanduse valdkonnas. Slovakkias, kus ainuke industrialiseerimine oli olnud sotsialistlik, elas 47% populatsioonist maal, kuid vaid 15% elanikest töötasid põllumajanduslikel aladel. 1970ndate aastatel elas Ungaris 50% tööjõulisest elanikkonnast külades, Budapestis oli selleks osakaaluks 21% ning teistes provintsilinnades 29%. Vastupidiselt, 55% külaelanikest töötasid tööstusaladel ning alla 30% kollektiviseeritud põllumajanduses. 1984. aasta lõpuks töötasid Poolas 58% maal elavatest isikutest mittepõlumajanduslikel aladel, aastal 1978 oli aga selleks osakaaluks 51%, 1970. aastal 42%, 1960. aastal 30% ning 1950. aastal 22%. Seega, 1980ndate aastate jooksul töötas neljas kesk- Euroopa riigis (CE-4) maal elavas populatsioonist kokku 23% põllumajanduses, 50% teistes sektorites ning 27% olid pensionärid. Sarnane oli ka olukord Bulgaarias ja Rumeenias.
mõtlemata hukata või saata koonduslaagrisse, nende pereliikmed küüditada kaugetesse kolgastesse ja kogu nende vara ära võtta. Teisel kategoorial, mille moodustasid ,,põlised ekspluataatorid sünnipärase sooviga reziimi destabiliseerida", tuli kogu vara ära võtta ja nad koos perega kuhugi kaugele välja saata. Kolmandat kulakute kategooriat peeti võimudele lojaalseks, aga igal juhul tuli nad oma kodust välja ajada, eemale ,,kollektiviseeritud tsoonidest" ja halvematele maadele."29 Kõikides kollektiviseerimiseks valitud haldusüksustes tegutses võimuesindajate kolmik, mis koosnes tavaliselt kommunistliku partei esimesest sekretärist, salapolitsei töötajast ja kohaliku täitevkomitee esimehest. Kulakute kohta olid neil juba eelnevalt nimekirjad koostatud või saadi infot pealekaebajatelt. Märgati, et lahkuma sunnitud ja laagritesse saadetud kulakute pealt on võimalik kasu teenida. Mõni aeg pärast kulakute
(näiteks Hiina RV, Jugoslaavia, Albaania). Kõik need riigid olid diktatuurireziimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani- ja käsumajandus ja ühiskonda iseloomustas väga kõrge sõjaväestatus. Bipolaarse maailma teiseks osapooleks olid USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike
Portide juures liikus ikka mitmesuguseid huvitavaid inimesi, näiteks Mart Lepik ja räägiti huvitavaid jutte, mida võimalust mööda kuulasin. Marta Port oli andekas majandusinimene, kellel oli õnnestund eksproprieerimistest nii oma kui Punaarmees olnud poja, arhitekt Mart Porti nõuga välja tulla. Talle kuulus mitmel pool Eestimaal võõraste nimede all mitu maja. Koplimärdi ei olnud kollektiviseeritud, vaid püsis ka kõige raskemal ajal erataluna, vahest ka seetõttu, et tal oli maad vaid ca 2 hektarit. Marta Port oli energiline ja ettevõtlik. Ta oskas teha raha kõigest, käis kolhoosirahvaga Leningradi turul liha, aedvilja ja lilli müümas, viis piima meiereisse ja pani ka suvitajad tööle. Ta ema mäletas pooleldi õudusega, pooleldi naeruga, kuidas perenaine kord ära sõites andis talle hulga instruktsioone: lehm tuli lüpsa ja mullikatele vikki ette niita
Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani- ja käsumajandus ja ühiskonda iseloomustas väga kõrge sõjaväestatus. USA ja teised turumajanduslikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa LV kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike riikidega. Samas toetasid USA ja tema
Kõikide tegevustega käib kaasas nõukogude-stiilis propaganda, mille eesmärk on mentaliteedi ja maailmavaate suunamine ning muutmine. Lõppeesmärgiks ongi ühiskonna ning majanduse täielik allutamine Kremlile. 31. Rahvusdemokraatiad: üks baasmudel, erinevad arenguteed 1956. a. NLKP XX kongressil lubatakse satelliitriikidel minna oma teed sotsialismi ülesehitamisel. Eelkõige Poola ja Rumeenia saavad teostada suhteliselt sõltumatut sise- ja majanduspoliitikat. Poolas nt kollektiviseeritud põllumajandusettevõtted likvideeritakse; moodustatakse töölisnõukogud. Rumeenias suureneb kaubavahetus lääneriikidega ning lähenetakse Prantsusmaaga (nt kultuurileping). Vajab täiendamist!!!!! 32. Konvergents Riikide tulutasemete lähenemine ehk konvergents. Hüpotees, et vaesemate riikide SKT inimese kohta kasvab kiiremini, kui rikastes. Tulemuseks peaks olema ühtlane SKT tase kunagi. Arengumaade SKT
informeeritud ja igasugune vastuhakk saab karistatud. Majandus: Esimene viisaastaplaan oli oma eesmärke (rasketööstus ja kollektiviseerimine) arvestades edukas, kuigi tõi kaasa miljoneid inimohvreid ja ei parandanud elukvaliteeti. Teine viisaastaplaan (1933-1937) seadis samuti eesmärgiks rasketööstuse eelisarendamise, väga kiiresti kasvas relvatööstus. Samas inimeste elujärg ka ei paranenud. Aastaks 1936 oli ca 90% põllumajandusest kollektiviseeritud, kuid see majandusharu jäi aastateks kiratsema ning toiduaineid oli alatihti puudu. Stalin ja tema lähikond ei hoolinud inimestest, oluline oli eesmärgi poole liikumine ükskõik mis hinnaga. Sunnitööliste kasutamine suurte objektide ehitusel tõi kaasa kümneid tuhandeid hukkunuid, inimesed nälgisid, elukohti ei jätkunud. Kes protesteeris, saadeti laagrisse või hukati. Läänele loodeti järele jõuda tööstuse arendamise teel, pidevate repressioonide tõttu oli
ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Mõnes riigis oli siiski ka eraomand vähesel määral lubatud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele paanimajandusele. Tootmine toimus erinevates ametkondades mitu korda kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk pandi rasketööstuse (sh sõjatööstuse) arendamisele. Tarbekaupade tootmine ehk elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine oli teisejärguline. Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks.
ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Mõnes riigis oli siiski ka eraomand vähesel määral lubatud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele paanimajandusele. Tootmine toimus erinevates ametkondades mitu korda kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk pandi rasketööstuse (sh sõjatööstuse) arendamisele. Tarbekaupade tootmine ehk elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine oli teisejärguline. Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks.
ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Mõnes riigis oli siiski ka eraomand vähesel määral lubatud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele paanimajandusele. Tootmine toimus erinevates ametkondades mitu korda kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk pandi rasketööstuse (sh sõjatööstuse) arendamisele. Tarbekaupade tootmine ehk elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine oli teisejärguline. Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks.
ulatuslik propaganda. Rahvas kaasati vormiliselt poliitilisse ellu valimiste kaudu. Tegemist oli aga standardvalimistega, kus osales ainult üks valitseva partei poolt heakskiidetud kandidaat. Selline sotsialistlik demokraatia oli üksnes väline, see varjas valitseva partei ülemvõimu. Poliitilise elu kõrval ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul suures osas ka sotsialistlike riikide majandus. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Mõnes riigis oli siiski ka eraomand vähesel määral lubatud. Sotsialistlik majanduselu tugines rangele paanimajandusele. Tootmine toimus erinevates ametkondades mitu korda kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel. Pearõhk pandi rasketööstuse (sh sõjatööstuse) arendamisele. Tarbekaupade tootmine ehk elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine oli teisejärguline. Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks.
Ühed saadeti vanglatesse või sunnitöölaagritesse, teised asustati ümber kaugematesse piirkondadesse jne. Talurahvas sattus ääretusse vaesusse ning ajavahemikus 1932-1933 valitses Venemaa viljakates mustmullapiirkondades nälg. Majanduslike abinõude asemel kasutas riik veelgi karmimat terrorit. Nälja üldohvrite arvu arvatakse 3-7 miljoni inimeseni. Kuigi ametlikult lõppes kollektiviseerimine 1933. aastal, jätkus protsess veel 1937. aastani. 1937. a. oli N.Liidus kollektiviseeritud 93% talumajapidamistest. Kollektiviseerimise käigus hukkunud elanikkonna üldarvuks loetakse 7-10 miljonit inimest. NÕUKOGUDE RIIGI SISE-JA VÄLISPOLIITILINE OLUKORD 1930. AASTATEL. Administratiiv-käsumajanduslikus süsteemis kujunes välja hierarhiline püramiid, mille tipus asus kõrgem poliitiline juhtkond, sellest allpool bürokraatlik partei-ja riigiaparaat ning kõige all vahetud käsu- täitjad.
määratud, mitu naist, meest, töölispäritoluga, haritlaste esindajat, vanuse poolest oli ka ära määratud. See, kes sinna niiöelda valitavasse esinduskogusse kuuluvad, oli võimude poolt kindlaks määratud. Majandus oli riigistatud, riigi kontrolli all. Mõningates sotsialismileeri riikides, väiketootmise tasandil eksisteerisid ka eraettevõtted, aga üldjoontes oli majandus riigistatud. Teine iseloomulik joon oli see, et põllumajandus oli kollektiviseeritud. Tegelikkuses üks sotsialismileeri riik oli see, kus säilid põllumajanduses eraomand, kus selliseid suuri kollektiivseid ühismajandeid ei loodud. Välja arvatud Poola. Tegemist oli plaani- ehk käsumajanudsega. Rasketööstuse arendamine. VLO, VMN. Kui VMN esialgu loodud selleks, et majandusabi sotsialismileeris majandusabi jagada, vastand Marshalli plaanile, hiljem muutus see sotsialismileeri omavahelise majandusliku koostöö organiks. NSVL
vähendati. II viisaastaku ametlikud tulemused olid uhked, uute tööstusettevõtete arv kasvas 4500- ni, enamus neist objektidest, mis olid I viisaastaku plaanis sees olnud ja nüüd lõpetati, oli ka uusi. 1938 läks käima viimane, III viisaastak, oli planeeritud aastani 1943, kuna puhkes II ms, siis jäi pooleli. 1938-41 oli III viisaastak. Endast andis märku otsene tagasilangus, revol sotsialism, ületunnitöö jne olid lõplikult end ammendanud. Põllumaj oli kollektiviseeritud, lisavahendeid enam tööstusesse paigutada ei saanud, kolhoosid kiratsesid niigi. Selgus, et 1941 a-ks olid III viisaastakul vähikäiku teinud erakordselt olulised tööstusharud, mida kogu aeg poputati, nagu autotööstus ja traktoritööstus, sedavõrd suurelt, et autotööstuse toodangu hulk oli vähenenud 40 korda II viisaastaku algusega võrreldes. Töö kvaliteet ja viljakus polnud paranenud. Tuleb tunnistada, et sõjaeelsed viisaastakud muutsid NL industriaalriigiks
Oluline sulfiidsetes mineraalides ja ka silikaatides. Ebaselge lõhenevusega või isegi lõhenevuseta on tugeva (kovalentse) sidemega mineraalid. Vesinikside - täiendav side H+ ühendeis O-2, N-3, F-4ga, kus H+ ainus elektron on tõmmatud elektronegatiiv- sema iooni poole. Vesinikside on tähtis vee molekulide seostajana vees ja jääs. 7 Metalliline side kõik elektronid on "kollektiviseeritud" kergelt ioonide vahel liikuvaks nn. "elektrongaasiks". Metallid on taotavad ja nad on head elektri- ja soojusjuhid. 32. Isomorfismi ja polümorfismi mõisted? Isomorfismiks nimetatakse ühe elemendi asendumist teisega mineraali kristallvõres. Esineb täielikku isomorfismi, kus kaks isomorfset ainet, näiteks KCl ja KBr, võivad täielikult segunedes moodustada pideva rea homogeenseid segakristalle. Osalise isomorfismi puhul kaks isomorfset ainet, nagu näiteks Ba
Kolhooside loomise tempo oli mul pidid kolhoosid kohustuslikus korras andma jetavaldav: alates aprilli algusest moodustati riiginormina ära enamiku põllusaagist ja mingi aja jooksul iga päev umbes sada uut loomapidamissaadustest. Normipäevade eest kolhoosi. 1950. aasta alguseks oli juba 80% Eesti maksmiseks jäeti kolhoosile äärmiselt vähe taludest kollektiviseeritud. Aasta pärast teravilja ja raha. Kolhoosnike töötasu laevastiku tarbeks. Põlevkivirajoonis rajati Tööstuse arendamisel kasutati sõjajärgses järjest uusi kaevandusi ja asulaid. 1948. aastal Eesti NSVs kuni 1940. aastate lõpuni ula valmis KohtlaJärvel maailma esimene, ent tuslikult ka sõjavangide tööjõudu. Juba 1944.
annaabi.ee 
