Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Stalini lapsepõlv .................................................................................................................3 2. Stalini õpingud.................................................................................................................... 4 3. Stalini võimuletulek............................................................................................................ 4 4. Stalini roll II Maailmasõjas.................................................................................................5 5. Stalini surm......................................................................................................................... 7 Kokkuvõte..........................................................................................
Avinurme Gümnaasium 9kl DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE Referaat Koosataja: Laugren Ilves Juhendaja: Tiiu Uukkivi 2010 1 Sisukord 1 Adolf Hitler..............................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................................3 1.2 Päritolu ja lapsepõlv..........................................................................................................4 1.3 Sihitu noorpõlv..................................................................................................................5 1.4 Esimeses maailmasõjas..........................................................................................
Rahanduse rahvakomissar 1918-1922 oli Nikolai Krestinski. Seadusandlikuks võimuks oli Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee, mille esimees oli ühtlasi ka bolsevistliku Venemaa riigipea. 1917-1919 oli selleks esimeheks Lenini lähedane liitlane Jakov Sverdlov (1885-1918). Peale viimase ootamatut surma sai Kesktäitevkomitee esimeheks Mihhail Kalinin (1875-1946), Tallinnas töötanud ja eestlannaga abielus olev vana kommunist, kes hiljem kujunes Stalini tingimusteta pooldajaks. Erinevalt Sverdlovist ei mänginud Kalinin bolsevike parteis kuigi suurt rolli. Sisejulgeolek: Võimu kaitsmiseks ja opositsiooni likvideerimiseks loodi 20.12.1917 Erakorraline Komisjon ehk Tsekaa ( - ), hilisema KGB eelkäija. Tsekaa ja seda 1922 asendanud GPU juht oli 1917-1926 poolakas Felix Dzerzinski (1877- 1926). Tsekaa hakkas läbi viima arreteerimisi ja hukkamisi, kodusõja lõpus ulatus tsekistide
Soomes oli NL leppinud sellega, et presidendiks on Mannerheim ja peaministriks Paasikivi, siis Balti riikides taastati koheselt NL võim, ametisse seati Eesti, Läti ja Leedu NSV Rahvakomissaride Nõukogud, mis allusid kompartei juhtimisele. Poola Poola ja NL suhted olid juba üldse keerulised, Vm-l oli olnud Poola jagamistes keeruline roll. NL_l oli põhjust poolakatesse suhtuda kahtlustavalt, tuletades meelde 1920 Vene-Poola sõda, ka Poola hilisemat NL vaenulikkust. Ei saa mööda minna Stalini isiklikust vihast poolakate vastu. Poolakatel oli meeles 1939 MRP, 17.sept Punaarmee sissetung, seljatagune löök Poolale. Poola pagulusvalitsus tegutses alates 1939 okt-st Londonis. 1941 suveks, kui Sm ründas NL-i, oli valitsuse etteotsa tõusnud kindral Vladislav Sikorski, pagulasvalitsus teatas juba 1941 suvel, et on valmis senised ajaloolised ülekohtud unustama ja sõlmima liitlassuhted Moskvaga võitluseks ühise vaenlase vastu.
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
Kolhoosides hakati maksma palka ja suurendati riiklikke kokkoostuhindu põllumajandustoodangule. Samuti alustati massilist ehituskampaaniat. 1956ndast aastast kasvas elanikkonna ostuvõime ja heaolu. Aga 1960ndal aasta alguse oli juba majanduse allakäik. Oli raskusi toiduainete varustamisega. Samuti oli käsumajandus ebaefektiivne, inimestel puudus huvi töötada jne. Inimese kohta oli ta harimatu, ropu kõnepruugiga ja eiras haritlasi. Sisepoliitika Sula- aeg (NLKP XX kongress)- Stalini isikukultus paljastati, vajadus arendada põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust, uuendused. Maisikasvatus Uudismaade ülesharimine Tähelepanu inimeste vajadustele Arveteõiendamine stalinistidega I inimene kosmoses Konflikt intelligentsiga Piiras ametnike võimu Stabiilsus, rahulik areng Saadeti erru Kommunismiehitaja illusioonid Välispoliitika Aktiivne välisriikidega suhtleja VLO- NSVL ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSVL on
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
Kõik kommentaarid