VASTAVALT TURU NÕUDLUSELE, VAID VASTAVALT RIIGI KEHTESTATUD PLAANILE · PLAANIMAJANDUS OLI ISELOOMULIK NÕUKOGUDE LIIDULE · PRAEGU ON PLAANIMAJANDUS KUUBAL, PÕHJA- KOREAS, SAUDI ARAABIAS, IRAANIS, JA BIRMAS PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · VASTUOLUS EESTI KOHALIKE HUVIDEGA · ERAOMANDID, INIMESTE VARAD JA ETTEVÕTTED RIIGISTATI · MAAREFORM PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · ALUSTATI PÕLLUMAJANDUSE KOLLEKTIVISEERIMIST · II MAAILMASÕDA TÕI KAASA EESTIS MAJANDUSLANGUSE · 1940NDATE TEISEL POOLEL ALGAS EESTI MAJANDUSE ÜMBERKUJUNDAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1950-70 · VASTUOLUDE SÜVENEMINE ETTEVÕTTETE JA INIMESTE VAHEL · SOTSIAALSETE PINGETE VASTUOLUDE KASVAV TUNNETAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1970-90 · PLAANIMAJANDUSELE ALTERNATIIVIDE OTSIMINE · TÖÖJÕU SISSEVOOL VÄLISMAADEST TÄNAME KUULAMAST!
Nimelt oli Karotamm Eesti kommunist, rahvuselt eestlane ja tema eesmärgiks oli kommunistliku, võrdsusel põhineva ühiskonna ülesehitamine, samal ajal kui Moskva surus nõukogude võimu ja rahvavahelise vendluse ja võrduse sildi alla meie rahvale peale suurvene ovinismi. Karotamm aga lävis eesti haritlastega, nõudis eestikeelset asjaajamist isegi muulastelt ja puiselt rääkivatelt Venemaa eestlastelt ja püüdis Eestis ellu rakendada kollektiviseerimist, mis arvestaks ka meie rahva heaolu ja oleks eeskätt meie oma rahva teenistuses. Eesti Nsv poliitilise ja majandusliku eraldusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg:Lääne vaimsest arengust ei tohtinud siin keegi midagi teada. Majandus Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30% põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi
Nõukogude Sotsialistlikku föderatiivset vabariiki. Põhiseadus:1936 Kodusõda. Ümberkorraldustega poldud rahul, tehti punaarmee, mis suutis vastu panna Maailmarevolutsiooni ei tulnud. Sõjakommunism(1918-20) Jagati tasuta toitu, korter, transport tasuta, riigistati tööettevõtteid Uus majanduspoliitika(1921-28) Enamik majandust riigi all, osaliselt lubati kapitalismi, kindlaksmääratud maksud. Pärast lenini surma sai võitlusega riigi juhiks stalin(1922) ta tegi rasketööstust ja kollektiviseerimist. Talupidamine ühendati ühismajanditesse, mindi üle suurtootmisele. 1930 aastatel tuli näljahäda ja 7milj. Inimest suri.1930. punaarmee valmistumine sõjaks. Fasistlik Itaalia Liitlased suhtusid üleolevalt, peale soda oli keskvalistus nõrk, töölised sattusid kommunistide mõju alla, endiste sõdurite/töötute organ. Võitlusliit liikmeid hakati kutsuma FASISTIDEKS. -> rahvuslik fasistlik partei, mida juhtis Benito Mussolini
aasta vägivaldse riigipöördega. Natsid tulid võimule hoopiski demokraatliku valitsemise läbi. 1932.aastal toimusid Saksamaal valimised, kus rahvas hääletas Natsionaalsotsialistliku Töölistepartei poolt. Majandus oli mõlemal riigil range kontrolli all. Kehtestatud oli plaanimajandus. Mõlemad riigid valmistusid sõjaks ning keskenduti sõjariistadele ja –teedele. Kuigi majanduspoliitika oli mõlemal valitsejal sarnane, kuid inimesed elasid erinevalt. Stalin pooldas kollektiviseerimist – loodi kolhoose, kus pidi osalema ka talupojad. Riik võttis talupoegadelt kogu viljasaagi ning müüs selle välismaale paremate tulude saamiseks. Samuti käis alla ka põllumajandus, sest puudu oli töölistest. Venemaal elasid inimesed vaeselt, oli suur näljahäda ning 4-10 miljonit suri. Saksamaal püüdis Hitler parandada inimeste elatustaset ja vähendada töö puudust. Samuti rahaväärtus kasvas.
nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.).Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku
Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. b) Aastatel 1924-1945 ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks kujunes 15. c) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisõigus ja kõik juhtnöörid tulid Moskvast. 10. Kas Sina NL riigijuhina oleksid rakendanud industrialiseerimist ja kollektiviseerimist? Põhjenda oma arvamust kolme konkreetse argumendiga. Mina, kui NL riigijuhina ei rakendaks industrialiseerimist ja kollektiviseerimist, sest a) Industrialiseerimises loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest. Teha võib küll uusi ettevõtteid, kuid need ei pruugi saavutada ettenähtud võimsust, mida võiks saada kui investeeriks b) Sundkollektiviseerimise tulemusena oli hirmus näljahäda, milles hukkus mitu miljonit inimest
Seda juba seetõttu, et Jaapani majanduse edusammude taga oli range kord ja pingeline töö, NSV Liidul polnud aga eriti mingit arusaama omaenda riigi majandusest, kuna pidevalt valetati nt viljatoodangu arvu ja impordi numbreid, et näidata end paremas valguses ja parema riigina. Samuti oli NSV Liidul väga suur rõhk sõjalistel kulutustel, Jaapani sõjaline eelarve oli aga minimaalne. Lisaks viidi Nõukogude Liidus läbi kollektiviseerimist, mida iseloomustas eraomandi likvideerimine, Jaapanis kehtis aga vastupidine süsteem ehk toimus erasektori ja valitsuse tihe koostöö. Jaapanit nimetatakse kõige euroopalikumaks Aasia riigiks tõenäoliselt just seetõttu, et pärast Teist Maailmasõda viidi just USA ja Lääne-Euroopa eeskujul läbi mitmesuguseid muutatusi (demokraatia ja demokraatlike õiguste suurenemine), muututi modernsemaks (tehnoloogia
õnnestus Castrol ja tema väel mägedesse põgeneda. * Järgnes mitmeid edukaid rünnakuid ja linnade vallutamisi Castro ja Che Guevara vägede poolt (Maffo, Contramastre KeskOriente, Santa Clara jt.) . * 1.jaanuaril 1959. aastal õnnestus Castro väel, peale pikaajalist sõda, diktaator Batista kukutada ja tema asemel astus ametisse Castro. Kuuba kriis * NSV Liit toetas Fidel Castro natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist ning aitas Kuuba industrialiseerimist. * Juba 1962. aasta suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega keskmaaraketid. Hrustsov tahtis seeläbi sundida USAd järele andma SDV tunnustamise küsimuses, Castro aga soovis kaitset võimaliku sissetungi vastu. * 14. oktoobril 1962 märkasid USA luurelennukid Kuubal tuumarakette. * 22. oktoobril 1962 nõudis USA president John F. Kennedy avalikult rakettide tagasiviimist ja baaside likvideerimist ning blokeeris 24
25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 19501951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal. Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve - Tallinna gaasijuhe. 1975
mitte Ameerika Ühendriigid. Sellisel juhul oleks ka meie Saaremaa selle suure Venemaa üks osa. Oletame ka seda, et perestroikat poleks toimunud ja NSVL-l oleks õnnestunud ikkagi Liiduvabariikides kontroll enda kätte jätta. Ehk oleks alustatud uue kommunistliku ühiskonna loomise kampaaniaga. Kogu nende ideoloogat vaadates võib arvata, et vaevalt oleks sinna saanud kunagi ühiskonnakorraks tulla kapitalism. Järelikult oleks nad aina jätkanud venestamist ja kollektiviseerimist. Mina arvan, et liidu etteotsa oleks võinud tõusta mõni selline juht, kelle võtted oleksid olnud inimsõbralikumad. Kui oleks läinud nii, oleks proovitud oma eesmärk saavutada sõbralikumalt ja mina arvan, et see oleks võinud isegi mõjuda. Kuna Nõukogude Liit oleks nüüd maailma tugevaim riik, oleks ka ühtekuuluvustunne suurem. Seepärast võiksid olla töös alles kolhoosid, inimesed elaks võibolla kõik n.ö. tööliskülades, kus oleks suured
Parteid ja riiki määrati juhtima Moskvale kuulekas president Bierut. Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkias juhtis sõjajärgset ajutist valitsust sotsiaaldemokraat Fierlinger. Valitsus natsionaliseeris samuti suurtööstuse ja osaliselt suurmaaomandid . 1946.a. toimusid valimised, kommunistid said vaid kolmandiku häältest. 1948.a. veebruaris haarasid kommunistid riigipöördega NSV liidu toetusel ise võimu ning asusid teostama üldist natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist. Stalini surm Stalini surm 5. märts 1953 Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks.
Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur. Lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste, kogu nende elu üle. Võib nimetada hirmuvalitsuseks pidevalt rikutakse inimõigusi, kõrgemaiks seaduseks on diktaatori suva. 12. Leia kolm sarnasust ja kolm erinevust Stalini ja Hitleri diktatuuride vahel. ERINEVUSED: Hitler: *natsid tulid võimule demokraatlikul moel *ei olnud kollektiviseerimist * Stalin: * kommunistid tulid võimule riigipöörde kaudu *kollektiviseerimine * SARNASUSED: * vägivaldsed * majandus oli allutatud riigi kontrollile * üheparteisüsteem 13. Miks tulid natsid Saksamaal võimule? kardeti kommunistide võimuletulekut ja paljud arvasid, et neid on võimalik peatada vaid natsidelöögirühmade abil, tänu sellele kasvas natside populaarsus ning nad said valimistel kõige rohkem hääli 14. Mis olid NEP-ile ülemineku põhjused Venemaal
Referaat Kriisid sotsialismileeris Ungari ülestõus: (1956) · 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a.
Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Tegelikult oli saadikute roll tähtsusetu, sest nad pidid vaid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. 1944-1950 oli EKP parteijuht Nikolai Karotamm. Kuigi Karotamm oli kommunist, lävis ta Eesti haritlastega ja nõudis eestikeelset asjaajamist isegi venelastelt.Ta püüdis Eestis ellu rakendada kollektiviseerimist, mis arvestaks ka meie rahva heaolu ja oleks eeskätt meie oma rahva teenistuses. Tema ajal loodi ENSV-sse kolhoosid, mida rahvas ei sallinud ja oli palju vägivalda, näiteks toimus märtsiküüditamine. 1950. aastal süüdistati teda kodanlikus natisonalismis. 1950-1978 oli parteijuhiks Ivan Käbin. Tema aegne ENSV oli nn sulaeg, kuna peale J.Stalini surma hakkas ühiskond liberaliseerima. Massiline vägivald vähenes, taastusid vaikselt kontaktid muu maailmaga, paljude
Inimesed talusid vägivallapoliitikat, kuna : 1) Kardeti, sest levisid kuuldused sunnitöölaagritest ja nähti, et paljud tuttavad kadusid jäädavalt. 2) Paljud uskusid, et kommunismi ehitamiseks on see vajalik. 11. Kes oli Stalin? Millist osa mängis ta NSVL-s ajaloos 1920.-30. aastail? Stalin mängis määravat rolli, sest ta oli ainuvalitseja. 1) Tema käsul alustati industrialiseerimist ja kollektiviseerimist. 2) Alustas riigi relvastamist, et maailma vallutada. 3) NSV Liit muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks, kuid seda inimelusid hävitades. 4) Ta käivitas riigis massilise terrori. 12. Natside võimuletuleku põhjused. Natside võimuletuleku põhjused olid : 1) Lubasid likvideerida Versailles' rahulepingu.
Akadeemia teadussessiooni põllumajanduse küsimustes ning 1949.a. Tallinnas läbi viidud vabariiklikku nõupidamist loomakasvatuse küsimustes . Neiski on palju propagandat, kuid põllumajandusteadus siiski prevaleerib. Sõjajärgseil aastail(1957) tegeles ta palju kapitalistlike riikide põllumajandusstatistikaga. Sel ajal oli põllumajanduslikul ühistegevusel eriline roll, kuna ta oli tolleaegne parteijuht püüdis ta ühistute jõulise arendamisega kollektiviseerimist edasi lükata. Ühistute liikmeiks oli lõpuks enamik talurahvast, neile anti üle enamik erasektorist võõrandatud traktoreist ja muust varast. Paljud ühistud kujunesid võimsaiks majandusorganisatsioonideks, kes tegelesid mitmel alal. Suurem osa Karotamme elust on alaline olukord, närvesöövate lahendamata probleemide ees ja sees seismine, elu täis teadmatust, mida toob homne päev. Sellise
Inimeste silmis langes süü valitsusele ja parteidele, kes Saksamaad seni olid juhtinud. Kiiresti hakkas kasvama Weimari vabariiki alati kritiseerinud NSDAP populaarsus. 1932. a. valimiste tulemusena said natsid parlamendis 230 kohta, olles Riigipäeva suurim fraktsioon. Ometi polnud neil veel absoluutset enamust. Kõik, kel midagi kaotada oli, eelistasid punasele diktatuurile pruuni. See aitas Hitleril 30. I 1933. a. võimule tulla, sest Hitler eitas natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist. Tulnud võimule, alustasid natsid arvete klaarimist kommunistidega. 28. II 1933 süttis Riigipäevahoone. Kohe süüdistati kommuniste ja alustati nende arreteerimist. Põlengut ettekäändeks tuues tühistati Weimari konstitutsiooni need paragrahvid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus.
liitvabariik ja demokraatlik vabariik;sõjajärgsed demonstratiivsed vastasseisud: aatompomm USA1945/NSVL 1949;marshalli plaan 1948/vastasikkuse maj.abi nõukogu loomine 1949; NATO 1949/varssavi lepingu org(VLO)1955;NSVL tegevus Euroopa lõhestamiseks:riikides,kus al 1944 oli punaarmee läbi marssinud,aidati võimule kommunistid;riiki jäid nõukogude väeüksused ja instruktorid;alustati maj industrialiseerimist ja kollektiviseerimist Nõukogude mudeli järgi;vägivald teisitimõtlejate ja rahvuslaste vastu;demokraatia piiramine,demokraatlikult moodustatud valitsuste kõrvaldamine ja asendamine Moskva-meelsega;1960dad aastad:ebastabiilsuse ja konkurentsi jätkumine,koloniaalsüsteemi reaalne kokkuvarisemine, reaalsed kriisikolded üle maailma, desarmeerimise esimesed näited 60date a lõpust; Pingelõdvendus Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul
(6.august). · 1940 1941 viidi Eestis läbi punast terrorit; alustati nõukogulikku maareformi; natsionaliseeriti tööstusettevõtted ja maa. · 1941 juunis küüditati Eestist ~11 000 inimest. · 1941 suvi kuni1944 sügis oli Eesti Saksa okupatsiooni all. · 1944 septembris tehti Otto Tiefi valitsuse poolt ebaõnnestunud katse Eesti omariikluse taastamiseks. · 1944 sügisel taasokupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt. · 1940-ndate lõpul alustati Eestis kollektiviseerimist (kolhooside rajamist) ja kiirendatud tempos industrialiseerimist, millega kaasnes taditsioonilise maakultuuri hävitamine, muulaste massiline migratsioon Eestisse jne. · 1944-1953 pidasid eesti metsavennad võitlust Nõukogude võimu vastu. · 1949 märtsiküüditamisega viidi Siberi vangilaagritesse ja asumisele ~20 000 eestlast. · 1950 toimus EKP VIII pleenum, mille tulemusena süvenes stalinism ja
Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad, inimesed võisid müüa, kuid neil oli piir mida ületada ei tohtinud. Hitleri-aegsel Saksamaal rahvussotsialistlik parteiaparaat oli riigiaparaadiga ühte sulatatud, Valitsus ei asunud hävitama suur- ja väike ettevõtjaid kui klassi ega asendama neid konto kontoriametnike ja proletaarlastega. Ei toimunud kollektiviseerimist, kuid talupojad keda kontrollis põllumajandusministeerium, külvasid seda mida kästi ning müüüsid saaki etteantud hindadega, kes rikkus seda neid karistati raha trahviga või vara konfiskeerimisega ning kinnipidamisega koonduslaagris b) Sisepoliitikas NSVL-s hävitati inimesi, kes olid liiga targad või klassi- või rahvusliku päritolu tõttu
selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. · Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.). · Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik
sisserändeid kui ka võõrkeelse rahvastiku iive kasv. Eestlaste suremus suurnes ning toimus eestlaste väljarännet. Rahvastiku migratsioon muutus Eesti NSV töölisklassi täienemise põhiliseks allikaks kogu sotsialismi ehitamise perioodi jooksul. 1945.1949. aastal moodustas loomulik juurdekasv vaid 1,7% vabariigi rahvastiku üldisest juurdekasvust ja 5,2% linnarahvastiku juurdekasvust. Sisseränne 1940-ndate lõpul alustati Eestis kollektiviseerimist (kolhooside rajamist) ja kiirendatud tempos industrialiseerimist, millega kaasnes taditsioonilise maakultuuri hävitamine, muulaste massiline migratsioon Eestisse. Aastatel 1945 - 1990 käis läbi 1,5 miljonit inimest. 600 000 tuhandest muukeelsest inimesest valdas eesti keelt alla 10 % . Kindlasti on need faktorid, millest järeldusi oskab ennast eestlase olukorda panev inimene isegi teha ja mis mõjutavad eestlaste suhtumist rahvusvähemustesse tänapäevani. 1989.a
Saksamaa Majandus allutatud riigi juhtimisele: · Suur- ega väikeettevõtteid ei hävitatud ega riigistatud, erasektor jäi samuti alles, aga ettevõtete omanikud nimetati nüüdsest lihtsalt ,,juhtideks", keda kontrolliti. · Hinnad dikteeris riik, talupojad pidid tootma seda, mida riik käskis · Majandusseaduste rikkujaid karistati trahvig, vara likvideerimise või koonduslaagrisse asumisega. · Kollektiviseerimist ei toimunud. · Streikidele ja ametiühingutele oli tehtud lõpp, tööpuudus kaotati · Töötud olid ebatäiuslikkuse ohvrid ja saadeti tihti asumisele. · Saksamaal seati sisse nelja-aasta plaan(2 korda) Indiviidi huvid allutatud riigi huvidele: · Vaesus nii suur ei olnud, kui Venemaal, sest erasektorit ja rikkaid ei likvideeritud. · Majandus allutatud rasketööstusele
uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne. EESTI NSV MAJANDUS______________________________________________________ Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve Tallinna gaasijuhe. Oluline oli elektrifitseerimine ja 1951
· lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil. Käiku paisati suurel hulgal katteta paberraha. Tururegulatsiooni asendas juhtimise range tsentraliseerimine, käskude, keeldude ja karistuste süsteem · alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist, mis sisuliselt tähendas vaid raskemasinaehituse väljaarendamist. Sellega rikuti majanduse sisemist tasakaalu · alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist, mis polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega riigi majanduslike võimalustega · majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa. Viisaastakute elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda. · hakati ellu viima suurte kulutustega seotud Punaarmee ümberrelvastamise programmi (tanki-, laeva-, lennukitööstus; uute suurtükkide ja kuulipildujate tootmine; käsitulirelvade moderniseerimine jne)
Ellu viidi ka sõjareform, mille käigus vähendati relvajõude ning osa väeüksusi kujundati ümber tööarmeeks, moodustati territoriaalsed miilitsaüksused ja kujundati välja rahvusväeosad. Suurimaks reformiks oli NL moodustamine. Stalini võimu kindlustamine ja sellega kaasnenud muudatused Et oma võimu kindlustada viis Stalin läbi mitmeid olulisi muudatusi. Lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil, alustati talurahva massilist, kiiret kollektiviseerimist, alustati ülimalt forsseeritud industraliseerimist, I viisaastaku plaani elluviimisel ignoreeriti majandusseadusi ja reaalset majanduslikku olukorda, viidi ellu suurte kulutustega seotud ümberrelvastamise programme, viidi sisse toiduainete ja esmajärguliste tööstuskaupade kaardisüsteem, seadustati seadusetus rahva jaoks, määratleti nn rahvavaenlaste hulk, alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei
aastaks 61,5%-ni. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne. Eesti NSV majandus Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform, mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastalmärtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla- Järve Tallinna gaasijuhe. 1975
okupatsioonivõimudele vastupanu osutav partisaniliikumine - metsavendlus. Selle tuumiku moodustasid Saksa armees teeninud eesdased, kes pärast sakslaste taganemist 1944. aastal varjusid metsa. Nende ridu täiendasid Nõukogude mobilisatsiooni ja küüditamiste eest põgenenud. Metsavendade relvastus oli esialgu pärit Saksa armeest, hiljem võeti venelastelt relvi ära. Toiduaineid ja muud vajalikku said metsavennad taludest enne põllumajanduse kollektiviseerimist 1949. Tavaliselt tegutsesid nad väikeste salkadena, suuremaid üksusi neil enamasti ci olnud, küll aga ühiseid operatsioone. Tundub, et vähemalt mõnedel aegadel oli liikumisel kui mitte otsene keskjuhtimine, siis vähemalt territoriaalselt organiseeritud tegevus. Metsavendade liikumine oli kõige aktiivsem tihedatel metsa- ja sooaladel, Virumaal, Pärnumaal ja Võrumaal. Nende koguarvu kohta on erinevaid seisukohti. Paaril esimesel Nõukogude
Partei pealiin kattus tegelikult Trotski plaaniga kiire industrialiseerimine, milleks vajalik kapital saadakse talupoegadelt. 1927 oli viimane NEPi aasta. Kuna talupojad ei tahtnud madalate hindadega vilja müüa siis kehtestati sundrekvireerimine ehk siis võeti vili ära kõigilt, kellel oli vilja üle 30 tonni. 1928 30 toimus NEPi täielik lõpetamine, turusuhted lõpetati, kadus vabalt konverteeritav rubla, alustati kollektiviseerimist, kiire industrialiseerimine koos rasketööstuse eelisarendamisega. Suured kulutused relvastusele. Kujundati välja kohtuväline karistussüsteem. 1930 seadustati troikad (kolme mehe kohus: parteisekretär, kohalik täitevkomitee esimees ja kohalik GPU ülem). Algasid näidisprotsessid. Võimu koondumist Stalini kätte tähistab 50da juubeli tähistamine 1929. detsembris. 1934 tapeti Kirov, Leningradi tegelik valitseja, see vallandas massiterrori. Peamised süüdistused: kahjurlus,
Sks jagati NL, USA, Pr ja SB vahel okupatsioonideks ; põhjuseks oli rahareform läänetsoonides ja selle laiendamine Lä-Berliini ; lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine, Sks ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele ; NL eesmärgiks oli jätta Sks idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri(allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliserimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ja Moskva-joonega mittenõustujate suhtes) ; NL blokeerib Lä-Berliini ühendusteed läänetsooniga ; USA ja SB loovad õhusilla ; tagajärjeks oli avaliku külma sõja algus, kahe Sks riigi loomine(Sks Liitvabariik-demokraatlik, kapitalistlik, turumajanduslik ja Sks Demokraatlik Vabariik-ebademokraatlik, plaani- ja käsumajanduslik, sotsialistlik).
Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.). Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks
sealne kardinal mõistetakse eluks ajaks vangi ja katolik kirik allutatakse seal kommunistlikule parteile. Alustatase Industrialiseerimist, tuhanded hukatakse, viiakse maalt välja, kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine. Ungarile mõjuvad veel kehvasti reparatsioonid mida Venemaa neilt pidevalt nõuab. Kui Stalin sureb, siis 1953 peab Rakosi lahkuma. Ning uueks valitsusjuhiks saab Imre Nagy (Nadi). Nagy on võimul kuni 1955, ta on kommunist aga liberaalsem kui Rakosi. Ei tunnista kollektiviseerimist ja natsionaliseermist. Kui 1955 ärkavad Kommunistid üles, et mis toimub. Siis tagantatakse Nagy ja pukki pannakse tagasi Rakosi. See vallandab 1956 üliõpilaste ülestõusu, mis kasvab üle kogu maa. Lammutatakse Stalini kujusi ning nõutakse Demokraatia taastamist. Rahutusi saadetakse maha suruma politsei väed, ning rahva pihta avatakse tuli. Rahvas suudab saavutada niipalju, et Nagy pannakse tagasi 1956 peaministriks.
1928. a. jaanuaris otsustati kasutama hakata survemeetodeid. Toidu andmine muudeti jälle kohustuslikuks.Söök võeti ära.Olulisemad muudatused seisnesid järgnevas: 1) lõpetati majanduse regulatsioon turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil; 2) arendati rasketööstust kergetööstuse ja põllumajanduse arvelt; 3) suuri summasid kulutati uutele ümberrelvastusprogrammidele; 4) alustati talurahva kiiret ja massilist kollektiviseerimist; 5) viidi sisse toiduainete ja esmajärguliste tööstuskaupade kaardisüsteem; 6) rakendati ulatuslikku kohtuvälist süsteemi; 7) alustati suurte näidiskohtuprotsesside pidamist(hirm,alandlikkus) 8) püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei ja valitsusringkondades J.Stalini ja tema poliitilise joone suhtes; 9) kujunes välja erakordne J.Stalini isikukultus.Kogu riik külvati üle tema büstidega Kulaku kui klassi likvideerimine. Keelati maalt linnadesse ja suurehitustele
taga, kes olid juhid, mis oli tulemus? Milliseid sarnaseid ja erinevaid jooni nende kahe sündmuse puhul esile tuua võib? Ungari ülestõus o 23 okt-10 nov 1956. o Rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. o 1940-ndate teisel poolel viidi Ungaris läbi sovietiseerimine. Alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurirežiim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. o Peaministriks oli Imre Nagy alustas ühiskonna liberaliseerimist, mis viis võimuvõitluseniI. Nagy taganemine (Ungari väejuht ja poliitik). o 25.10 meeleavaldajad parlamendihoone juures peaministri vastu.
Liidus kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile. Olulisemad muudatused seisnesid järgnevas: 1) lõpetati majanduse regulatsioon turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil; 2) alustati forsseeritud industrialiseerimist, kus esmajärjekorras arendati rasketööstust kergetööstuse ja põllumajanduse arvelt; 3) suuri summasid kulutati uutele ümberrelvastusprogrammidele; 4) alustati talurahva kiiret ja massilist kollektiviseerimist; 5) viidi sisse toiduainete ja esmajärguliste tööstuskaupade kaardisüsteem; 6) rakendati ulatuslikku kohtuvälist süsteemi; 7) alustati suurte näidiskohtuprotsesside pidamist, mis pidi rahva hulgas külvama hirmu ja alandlikkust; 8) püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon partei ja valitsusringkondades J.Stalini ja tema poliitilise joone suhtes; 9) kujunes välja erakordne J.Stalini isikukultus seoses tema 50. sünnipäevaga 1929. a. detsembris
lootust, et ka neil õnnestub sõlmida Nõukogude Liiduga sarnane kokkulepe. UNGARI ÜLESTÕUSU PUHKEMISE PÕHJUSED, KÄIK JA TAGAJÄRJED 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurirežiim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas, sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a.
põllumajanduskõlvikute koosseisust. Nende maade tootmist väljajäämise takistamiseks lubati reservis olevad maid anda ajutiseks kasutamiseks. Esmajärjekorras sovhoosidele, abimajanditele ja kooperatiividele. Eeltoodut arvestades väideti, et üksiktalupidajad ei ole suutelised toime tulema põllumajanduse taastamise ja arendamise ülesannetega, seetõttu on vaja jõud ühendada. Kollektiviseerimine. Silmas pidades põllumajanduse kollektiviseerimist, otsustati esialdu arendada põllumajandluslikku kooperatsiooni. Vabariigi esimene kolhoos organiseeriti 1947.a Saaremaal. 1947.a kulges kolhooside rajamine Eestis võrdlemisi aeglaselt. Kavandatud 17 kolhoosi asemel jõuti luua vaid 5. Kolhoosi astumisel pidi talunik andma oma maa, loomad, põllutööriistad ja muu vara ,,vabatahtlikult" kolhoosi. Talle jäi vaid 06 ja õueaiamaad, selle harimiseks vajalik väikeinventar ning kolhoosi põhikirjas lubatud loomad
bürokraatlikule sotsialismimudelile. Olulisemad muudatused 1920-ndate aastate lõpus ja 1930dat a esimesel poolel: lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist (raskemasinate väljaarendamine) alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa hakati ellu viima suurte kulutustega seotud Punaarmee ümberrelvastamise programmi. Viidi sisse toiduainete ja esmatarbekaupade kaardisüsteem Seadustati seadusetus rahva jaoks. Määratleti nn „rahvavaenlaste“ hulk, ca 4,6%elanikkonnast. Alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist,
demokraatia, tsensuur, hakkab suhtlema lääneriikidega. Peale tema surma lõppes diktatuur, rohkem demokraatlikumaks läks. ETA oli tema ajal terroriorganisatsioon mille ülesandeks oli pommitada poliitikuid -Hitler (õllekeldriputs, holokaust) Hitler sai võimule peale Hindenburgi surma kui ta võttis tema kohustused üle ja ta tegi head nägu ja meelitas. Ta oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja. Tsensuur. Ei toimunud kollektiviseerimist. Eemaldati tööturult kõik noored- osa võeti sõjaväkke, suunati tasuta tööle. Töötuid nimetati muidusööjateks ja koonduslaagri kanditaatideks . Õllekeldriputs on ebaõnnestunud riigipöördekatse 1923.a. Ansluss Hitleri välispoliitiline kava 1937.a, sisaldas austria annekteerimist. Juudivastased seadused- juutide ja sakslaste vaheliste abielude tühistamine, kodanikuõigused 0, töökohtadelt vallandatakse, asjad konfiskeeriti. Kristallöö-1938
okupatsioonitsoonideks. 34* Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist ja põllumajanduse kollektiviseerimist, mindi üle plaani- ja käsumajandusele, viidi läbi repressioone teisitimõtlejate ning Moskva-joonega mittenõustujate suhtes jne.). 35* Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks
Kuid juba alates ei olnud valmis peremeheks olema. Maa 1946. aasta lõpust ilmnes Eesti NSV tollases võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuteks võimuladvikus suund kolhooside loomisele, ka seni heas korras olnud talud. Maade tasuta mille taga oli Moskva tugevnev surve. Esialgu ümberjagamine süvendas inimestevahelisi totaalset kollektiviseerimist ilmselt läbi viia ei pingeid. Selline klassivaenu teke ja teravnemine kavatsetud, millest annavad tunnistust ENSV külas oli nõukogude võimule igati tollase juhtkonna kontaktid Ždanoviga. meelepärane, sest aitas tulevikus tasandada Samal ajal hakati Eesti NSVs uuesti teed kollektiviseerimisele. moodustama juba esimesel nõukogude aastal
võtab lihtsalt talurahva käest tootmisülejäägid ära. 1928-29 hakati massiteabevahendites kõvema häälega rääkima sellest, et kogu NL-is on tarvis üle minna uuele sotsialistlikule pealetungile. I sots pealetung oli vahetult pärast okt pööret, kui NL võim laienes üle terve impeeriumi. Sedakorda sots pealetung ennekõike maj sfääris. Selle all käsitleti ennekõike turumajanduse asendamist tsentraliseeritud plaanimajandusega. Selle all käsitleti põllumaj kollektiviseerimist, industrialiseerimist. Seda kõike oli vaja lähiaastatel ja kiiremas korras läbi viia. Sots pealetungi põhjendamiseks kasutati kolme tollele ajastule iseloomulikku teesi. 1925 lõpus parteikongressil heaks kiidetud tees sotsialismi võidu võimalikkusest ühel maal oli oluline. Oli Stalini ja lähikondlaste poolt ametlikult heaks kiidetud- nüüd, mil sotsialism on NL-s rajamisel, mil NL ei sõltu enam sots maailmarevol toimimisest, pole
suhteliselt sarnane, kasutati samu meetodeid ja vahendeid. Ida-Euroopa sovietiseerimise ja Baltikumi sovietiseerimisega tegelasid samad isikud. Kui võtta üksikud riigid, siis detailides on eripärad, aga teatud rõhuasetuse muutused üldises plaanis toimisid - kõige olulisemaks mõjuteguriks NSV Liidu suhted välisriikidega. Seni kui oli lootust välisriikidega, siis tegutseti mõlemas suunas suhteliselt ettevaatlikult, fundamentaalseid muudatusi kohe vastu ei võetud. Esialgselt mingit kollektiviseerimist Baltikumis päevakorral ei olnud, kui 1947. aastaks sai selgeks, et Külm sõda on otsese sõjategevuse asendanud, et suhted Läänega pole soojad, siis toimus ka selge kursimuutus Moskva poliitikas Ida-Euroopas. 1947-48. suruti peale unifitseeritud kommunismi mudel. Uude riigisaladuste seaduse vastuvõtmine, mis karmistas tsensuuri olusid, tõkendid igasugusele suhtlemisele läänega jne. Poliitilised olud Eesti NSV-s NSV Liit: poliitika ja võimuvõitluse põhijooned:
iseseisvumist 1918. aastal olid metsamajandamiskavad koostatud suurele osale mõisametsadele ja kõigile kroonumetsadele (riigimetsadele). Noore vabariigi riiklik metsakorraldus-asutus Metsakorralduse Büroo loodi 1919. aasta detsembris. Kuni 1950. aastate keskpaigani korraldati valdavalt ainult riigimetsi, ülevaade nendest oli küllaltki hea ja piisavalt täpne. Erametsi praktiliselt ei korraldatud, andmed viimaste kohta olid saadud kaudsetel meetoditel ja olid seetõttu ebatäpsed. Pärast kollektiviseerimist läks enamik erametsadest kolhooside ja sovhooside kasutusse ning põllumajanduslike majandite metsakorraldusega alustati 1956. aastal. Kuni 1992. aastani korraldati kõiki Eesti metsi regulaarselt, kusjuures revisjoniperioodiks oli enamasti 10 aastat. Alates 1993. aastast on regulaarselt inventeeritud jälle ainult riigimetsi, kuid maareformi tulemusena tekkinud erametsade kohta jäi info lünklikuks ning kogu Eesti metsavarudest hakkas ülevaade kaduma. See oli üks peamine põhjus, miks 1999
Alustas kirjanduslikku tegevust 1928. Algul viljeles eepilist luulevormi. Poeemis ,,Ööö kuulutaja" jutustab piirivalvurite elust. Hiljem lühijutud, nende seas kuulus ,,Alatoo seitsmik", milles käsitletakse rasket suusakrossi Frunze-Moskva. 1940 avaldab esimese romaani ,,Ken-Su", mis on kirjutataud ,,Ülesküntud uudismaa" mõjutusel, teemaks põllumajanduse kollektiviseerimine. Ideoloogiliselt pole see siiski nii küps kui ,,Temir", mis käsitleb samuti kollektiviseerimist. ,,Ken- Su" teemaks on rahvavaenulike elementide tungimine kolhoosi. Kolmas romaan ,,Meie aja inimesed" ilmus Suure Isamaasõja päevil. Temir (1941, eesti keeles 1947) Tähtsamad tegelased raamatus on positiivsetest tegelastest Temir, negatiivsetest Borubai, Konkargajev. Temir. Mägiaiili noor Temir on jäänud pärast külakooli lõpetamist auuli. Temast kujuneb kolhoosi parteirakukese aktivist
Obi keskjooksu sölkuppidele kujunenud põllumajanduslik tegevus: kartuli-, sibula- ja kapsakasvatus ning lehma- ja 13 seapidamine. Põlluharimine ei ole siiski täiesti uus nähtus: on teateid, et kõige lõunapoolsemad sölkupid tegelesid põllundusega juba 16.-17. sajandil (Nagy 2002: 228). Tänapäeval elavad pea kõik sölkupid paiksetena asulates, kus nad moodustavad väga väikese protsendi kogu elanikkonnast. Enne kollektiviseerimist olid igal perel suve- ja talvelaagrid, vastavalt sesoonsete jahialade ja karjamaade asupaikadele. Varemalt elasid sölkupid talvel muldonnides, mida asendavad nüüd vene stiilis palkmajad ja põhja pool ka põhjapõdranahksete katetega püstkojad. Suvel elasid põhjasölkupid kasetohuga kaetud püstkodades ja lõunapoolsed ajutistes varjualustes. SOTSIAALNE ORGANISATSIOON 19. sajandil jagunesid põhjasölkupid kahte harusse (öökulli ja seedermänni), mille sees oli abielude sõlmimine
annaabi.ee 
