The Prarie Provinces Main Facts The Prairies comprise the states of Alberta, Saskatchewan and Manitoba Covers about 2,1 million square kilometers. About 5,7 million people live in that region. What is a Prarie? Prarie (aslo known as a temperate grassland) is a treeless ecozone in North America. Different names in different countries. Only about 400 mm per year. Hot summers and cold winters. Humans and the Prairies Almost 95 % of the Prairies are converted into farmland. The biggest towns are Calgary, Saskatoon and Winnipeg. The main argiculture industries are wheat, barely and canola. Rich in oil and natural gas. Fauna The most common carnivores are the Black Bear, Coyote and Badger. The most common herbivores are the Mule Deer, Pronghorne Antil...
Rahvakoosolekud seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati heakskiidetud seaduseelnõusid. Augustus võitis aastal 30 ekr oma vastased, lõpetas sõja ja taastas riigis korra. Ta sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Vabariigi lõpuperioodil kuulutati kõik keisririigi vabad mehed Rooma kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Provintsi valitses asehaldur. Idaprovintsidkuulusid: Kreeka, VäikeAasia, Süüria, Egiptus. Juba enne Rooma vallutamist olid need jõukad ja kõrge kultuuriga linnad. Rooma võimu all püsisid need kõige võimsamate aladena. Lääneprovintsid kuulusid: Põhja Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Enne roomlaste vallutamist olid need alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis (v.a. PõhjaAmeerika).
palgaarmee, kuhu kuuluvad ka proletaarid armee tugevneb armee tugevneb. Sõdurid on väga ustavad väepealikule, väepealikud tahavad võimu ja puhkevad kodusõjad. Varajase keisririigi valitsemine Valitsejal mitu ametit (nt konsul, asevalitseja, rahvatribuun). Sarnasus varasemaga oli see, et oli ikka vabariik. Varem oli rohkem võimu senatil, hiljem oli senat nn nõuandja. Esimene imperaator, rooma keiser oli Augustus. Rahvakoosolek koosnes aina rohkem proletaaridest. Rooma provintsid olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Idaprovintsid: nt Kreeka, Süüria, Egiptus; kreeka keel; kultuur kõrgelt arenenud; linnad idapäraste joonte ja kreekaliku välisilmega; põlluharimises väiketalupojad. Lääneprovintsid: nt Gallia, Britannia, Hispaania, Itaalia; ladina keel; foiniikia päritoluga kõrgkultuur; linnad
Koosolekutel valiti magistraate , otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rooma õigus: Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrassid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõik Rooma kodanikud oli readuse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohuta süüdi mõista ega karistada. Kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale- vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile. Itaalia ja Provintsid : Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi , vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteliseks ,, jaga ja valitse''. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad ,ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel.
Rooma vastu, vajadusel sai õhutada vaenu. Allutatud riikide elukorraldus, usk, keeled, kombed (sageli ka valitsusviis) jäeti puutumata. Itaalias võeti ära osa maast (1/3) - Rooma riigi maatagavara. Strateegilistesse kohtadesse Rooma kodanike asulad - kolooniad. Osa linnad - munitsiipiumi staatus - säilis omavalitsus, kodanikele anti Rooma kodanike õigused. Enamik Itaalia linnu, rahvaid Rooma liitlased - pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse. Väljaspool Itaaliat - provintsid. Kogu maa kuulus Roomale, maksustatud. Valitses asehaldur - kaitsma välisvaenlaste eest, täitma ülemkohtuniku ülesandeid, koguma makse. Ühiskond valdavalt põllumajanduslik. Käsitöö Roomas kõrvaline. Tõusis linna poliitiline tähtsus. Vallutussõjad tõid kihistumise ja talupoegade laostumise, samuti orjanduse arengu. Suurem kaal kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Tiberius ja Gaius Gracchus üritasid läbi viia maareformi, kuid ei suutnud murda senati vastuseisu,
See asendus aga Mariuse reformi tagajärjel elukutselise palgaväega. Peamine väeüksus oli leegion(u 5000 meest).Suurima osa moodustasid jalaväelased, lisaks olid ratsaväeüksused(teisejärgulised ülesanded). Augustuse ajast koosnes 25 leegionist, sõjaväkke hakati värbama ka provintside elanikke. VARAJASE KEISRIRIIGI VALITSEMINE Tegelik võim kuulus nüüd ühele inimesele.Senat ja magistraadid jäid küll alles, ent neil ei olnud enam sellist võimu nagu varem. ROOMA PROVINTSID Roomlaste vallutatud maad. Roomlased ei surunud oma kultuuri provintsidele peale, vaid seal levis see nii nagu provintsielanikud seda vastus võtsid. Provintsid jagunesid kahte rühma: ida-ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus)-muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamine keel kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad.Väiketalupojad, kes harisid isiklikku või suurmaaomanikult renditud maad.
Rooma poliitika Itaalias. Itaalia linnad ja kogukonnad olid Roomast sõltuvad. Võidetuilt konfiskeeriti 1/3 maad, kuhu Rooma kodanikud rajasid kolooniaid Osa kogukondi liideti Rooma riigiga munitsiipiumid (säilitasid omavalitsuse, elanikud said Rooma kodanikuõigused) Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased (makse nad ei maksnud, aga oma sõjaväe andsid Rooma käsutusse) Rooma poliitika väljaspool Itaaliat. Vallutatud alad muudeti Rooma provintsideks. Provintsid pidid maksma makse ja provintside eesotsas olid Roomast pärit asehaldurid. Säilis kohalik omavalitsus ja kombestik. Provintsid jagunesid ida- ja lääneprovintsideks. (õpil lk.177 vaata erinevusi). Vabariigi languse põhjused: 1. Talupoegade laostumine Pidevate sõdade tõttu ei saanud talupoeg tegeleda põlluharimisega Tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid, kus kasvatati eelkõige oliive ja
põhiliselt riigikaitse korraldamine ning maksude kogumine. Provintsid jaotusid kaheks: ida- ja lääneprovitsid. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus olid muistse kultuuri ja arenenud majandusega maad. Lääneprovitsid Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt alla. Kuna suuremad linna tekkisid sinna alles pärast roomalste vallutusi, omandasid provintsid algusest peale roomaliku ilme. Peamiseks keeleks sai linnades ladina keel. Idapoolsetel aladel olid ülekaalus väiketalupojad, läänes tekkisid peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Lääne-Rooma keisririigi lõpp 5. sajandi esimesel poolel asus lääneprovintsidesse rohkesti gremaanlasi. Need hõimud tegutsesid sageli Rooma võimust söltumatult. Varsti kaotasid lääneprovintside keisrid täielikult võimu oma provintside üle ja
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
kogutoodangust • Kalakasvatus populaarsus on aja jooksul tõusnud • Näiteks Aasia maades suureneb kalakasvatuse maht pidevalt, seda soodustavad ka looduslikud eeldused • Ida-Aasias aga on tekkinud suur nõudlus kala järele- rahvas on ostujõulisem • Pakutakse ka toetusi kalanduse arendamiseks Vietnami vesiviljeluse iseloomustus • Vietnamis on jaotatud vesiviljelus kolmeks: merekalad, soolase vee kalad ning magevee kalad • Kõige rohkem toodavad Lõuna-Vietnami provintsid, neile järgnevad Põhja-Vietnami provintsid ja Kesk-Vietnami provintsid • Mageveekalade kasvatamine toimub kinnistes veekogudes • Põhja provintsides on enimlevinud hõbekarp ja rohukarp • Lõuna provintsides kasvatatakse karpkala ja Insia suurkarpkala • Säga saak kasvas 1999. a 20 tonnilt 4 aastaga 200 000 tonnini • Levinud on ekstensiivne kasvatusmeetod • Kalakasvandused Vietnamis on väga levinud Mekongi jõe äärsetel aladel Itaalia ja Vietnami vesiviljeluse
kaubad olid (kaubavahetus) müüa Tehnoloogia Käsitöö Keskmiselt( masi Hästi arenenud areng nad arenenud) (infotehnoloogia, arvutid) Rahavormid Metallraha, Metall- ning Kaardimakse, vahetamine paberraha virtuaalselt Riiklus areng Provintsid ja Riik (emamaa ja Üle kogu maa maakonnad kolooniad) Demograafilise Traditsiooniline Deograafiline Kaasaaegne siirde areng plahvatus Põlvkondade vaheldumine Asustuse areng Maakonnad Riik(emamaa, Terve maailm provintsid kolooniad)
1. Millised on itaalia looduslikud eripärad? Rannajoon liigendamata, ühendusteed maismaal, tasandikud on sobilikud põlluharimisek. 2. Millised hõimud on elanud itaalias? Itaalikud latiinid, sabiinid, samniidid. Kreeklased kolooniad asusid Taras ja Sürakuusas. Etruskid. 3. Kuidas kujunes rooma linn? Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema neist kujunesid algsed keskused. Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võ...
VANA-ROOMA Rooma võrdlus Kreekaga: Majandus kreekas toodeti peamiselt nisu, veini ja oliiviõli. Kasutati orje ja raha ja oli ka põllumajanduslik riik. Roomas peamiselt imporditi tooteid ja kasutati orje ja raha. Põllumajanduslik riik. geograafia Kreeka oli Balkani ps. Sinna kuulusid igasugused Egeuse mere saared. Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad...
esmalt Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraatia esindajaid. Mida enam kodanike hulk suurenes, seda vähemaks jäi senaatoritel eesõigusi. Varase keisririigi lõpul anti kodakondsus kõigile vabadele meestele. Sellega kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised ja kodakondsusega polnud Rooma riigis enam tähtsust. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Itaalia ja provintsid Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteks ''jaga ja valitse'' (ladina keeles divide et impera). Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad üihseld Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning
koosta tabel vabariigi, keisririigi ja hilise keisririigi ühiskondade võrdluseks valdkondade kaupa: ühiskonnaklassid, valitsemine sõjavägi, provintsid ja linnad, põllumajandus Vabariik (VI saj Keisririik (al 30eKr) Hiline keisririik lõpul rajatud) (lõppes 235 pKr) Ühiskonnaklassid Jagunes kaheks- Augustuse Kuna impeerium oli liiga patriitsid ja plebeid. võimuletulekuga sai suur ja ei suutnud end
1810 kukutasid Buenos Airese elanikud Hispaania asevalitseja ning moodustasid riigi juhtimiseks hunta. Alates 1812. aastast juhtis Hispaania-vastast võitlust kindral Jose de San Martin. Tema algatusel kutsuti San Miguel de Tucumanis kokku provintside esindajate kongress, mis kuulutas 9. VII 1816 välja iseseisva riigi. Uus riik sai nimeks Rio de la Planta Ühendprovintsid ning hõlmas peagi ainult praeguse Argentina alasid, sest teised endise asekuningriigi provintsid eraldusid sellest järk-järgult. Iseseisvuse algusaega märgib võitlus kahe poliitilise suuna- unitaristide ja föderalistide- vahel. Unitaristid eelistasid Buenos Aireses asuvat tugevat keskvõimu ning föderalistid, kes esindasid sisemaa suurmaaomanikke, soovisid provintside suuremat autonoomiat. Lühiajalugu I Maailmasõjas oli Argentiina neutraalne; sõjajärgsel perioodil tugevnes Argentiinas Oktoobrirev-i mõjul rev. Liikumine, samal ajal kasvasid järsult USA kapitalimahutused (1913
Asustustihedus Kanadas on üldse maailma üks hõredamaid - kõigest 2,9 inimest km²-l. Linnarahvastiku osakaal oli 1996. aastal 76,6% ja rahvarohkeimad linnad olid Toronto (423 757), Montreal (3 326 510), Vancouver (1 831 665) ja Ottawa-Hulli linnastu oma 1 056 000 elanikuga. Torontos, Vancouveris ja Montrealis ehk riigi kolmes suurimas linnas elab kokku koguni 31% kogu Kanada rahvastikust. Haldusjaotus. Kanada jaotatakse 10-ks provintsiks ja 2- ks territooriumiks. Provintsid on Alberta, Briti Kolumbia, Manitoba, New Bruinswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Quebec ja Saskatchewan. Kaks territooriumi on Yukoni ning Loodeterritoorium. Majandus. Kanada on väga kõrgelt arenenud riik (kuulub niinimetatud "Põhja" riikide hulka), mida ilmekalt tõestab see, et RKP ehk sissetulek ühe inimese kohta oli 1996. aastal koguni 22 333$. Kõrget arengutaset näitab ka see, et põllumajandus andis
Senaatorite ja kodanikkonna arv kasvas, enam ei olnud nobiliteediperekonnad tähtsad, vaid ka provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus- auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus. Itaalia ja provintsid. Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte ,,jaga ja valitse"(divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda-provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi
· Kodanike osavõtt · Kodanike riigikaitse · Rooma kodanikud kolooniates · Rooma rahva koosolek koosnes proletaaridest · Mariuse sõjaväereform Kodusõjad ja vabariigi lõpp · Uued väejuhid · Sulla · Itaalia liitlaslinnade ülestõus · Crassus · Pompeius · Caesar Ülevaade varase keisririigi ajaloost · Octavianus · Traianus Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt Muutused ühiskonnas vabariigi ajal · Linna elanike arv kasvas (linnad täitusid endistest talupoegadest proletaaridega) · Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ja Itaalia ühiskonna senisest suurema varandusliku
Senaatorite ja kodanikkonna arv kasvas, enam ei olnud nobiliteediperekonnad tähtsad, vaid ka provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus-auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus. Itaalia ja provintsid. Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte ,,jaga ja valitse"(divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda-provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi
Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste sissetungid: slaavlased, araablased, türklased (1071) Riikluse erijooned · Tugev tsentraliseeritus. · Feodaalid põhiliselt linnades. · Vabade inimeste suur osakaal. · 7. sajandil asendati provintsid teemadega, mille eesotsas seisisid strateegid, kelle käsutused oli stratiootide maakaitsevägi. · Konflikt Rooma paavstiga, suur kirikulõhe. · 1453 Konstantinoopoli langemine. Kultuur · Antiikkirjanduse uurimine. Photius Psellos · Rooma õiguse süstematiseerimine. · Hagiograafiad. · 9. sajand slaavi tähestik Kyrillos ja Methodios 2
Impeeriumi keskuseks kujunes m õistagi Roo ma linn. Allutatud alades väljas pool apenniini poolsaart m o odustasid roo mlased provintse , iga provintsi e es otsas seisis asehaldur, kes vastutas otseselt või mukeskuse e est. Asehalduri ülesanne, 1) maksude kogu mine 2)s õjavägede juhtimine. Territooriumi suurenedes tekkis provintse aina juurde. Alistatud rahvaste kultuuri ei sekutud. Kohalike ülikuid kasutati tihti ka valitsejatena. Provintsid pidid korralikult makes tasuma ja pidid ole ma lojaalsed. (jaga ja valitse) Vabariikliku korra kriis Impeeriumi laienedes kaotas rahvakoosoleks o ma tähtsust ja ka senati roll vähenes. Suure hoobi vabariiklukule korrale andis väepealik Mariuse sõjaväe refor m, teise ja esi m ese sajandi vaheldusel. Seni oli Roo ma sõjavägi koosnenud peamiselt kodanikest(talupojad), kes s õjaolukorras o ma relvastusega ar me esse tulid ja s õja lõppedes taas koju p öördusid
tühistas Nantes'i edikti (keelab riigiametnikud, andis välja generaalstaadid (seisuste esindused) hugenottide jumalateenistuse), seadusi, armu/ karistas. Rajas Intenandid valitseja poolt määratud riigiaparaadi. ametnikud, võtsid provintsid enda alla (maksud, seaduste elluviimine) Valitsusaja · Riik sekkus kultuuriellu · Ehitas Versailles' lossi · Suur mõju mitmetel · Päranduseks sai võlgades iseloomulikud Prantsuse akadeemia · Tema ajal Fronde võimude armukestel, orgiad, lagunenud riigi
Pontifix preester Augur m ennustaja Sibüll n ennustaja Latifundium - suurmaavaldus Gladiaator mõõgavõitlja, esines avalikel mängudel Amfiteater ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Term avalik saun, meelelahutuskoht Akvedukt maapealne veejuhe Kuulsaimad ehitised forum romanum, ceasari foorum, venuse ja roma tempel, colosseum, circus maximus Puunia sõjad Etruskid Rooma tekke müüt Rooma laienemine, ida ja lääne provintsid Rooma sõjavägi lk 154 Orjandus Meelelahutus roomas Colosseum ja gladiaatorid Rooma nõrgenemise põhjused
vaenu. Allutatud riikide elukorraldus, usk, keeled, kombed (sageli ka valitsusviis) jäeti puutumata. Itaalias võeti ära osa maast (1/3) - Rooma riigi maatagavara. Strateegilistesse kohtadesse Rooma kodanike asulad - kolooniad. Osa linnad - munitsiipiumi staatus - säilis omavalitsus, kodanikele anti Rooma kodanike õigused. Enamik Itaalia linnu, rahvaid Rooma liitlased - pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse. Väljaspool Itaaliat - provintsid. Kogu maa kuulus Roomale, maksustatud. Valitses asehaldur - kaitsma välisvaenlaste eest, täitma ülemkohtuniku ülesandeid, koguma makse.
Lääne- ja Ida-Rooma 10.klass Rooma provintsid Idaprovintsid Lääneprovintsid Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- arenenud maad Peamine keel- kreeka keel Rooma võimu all Keisririigi jõukamad alad Ladina keel levis vähe- riigivalitsemises ja õigusemõistmises Lääneprovints Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- arengutase jäi Roomale alla Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid
õiguse-ja päikesejumal Samsilt seadusi vastu võtmas. Kassiidid Kassiidid olid tõenäoliselt Zargose mägedest pärit hõim, kes haaras Babülonis võimu peale selle rüüstamist hetiidide poolt. Uus-Babüloonia Uus-Babüloonia imperiumi hiilgus jäi siiski lühikeseks, sest juba 539 eKr vallutasid "vallutamata linna" pärslased. Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Nebukadnestar II (605-539 eKr) liitis riigiga Assüüria endised provintsid ja teda tuntakse muu hulgas valitsejana, kes viis juudid "Paabeli vangipõlve". Pärast tema surma sattus Babüloonia pärilussõdadesse. Viimase Mesopotaamia valitsejana tõusis troonile sümpaatne, kuid kuningas ehk sobimatu Nabunaid (555-539 eKr). Kui põhja ilmus uus võim, pärsalsed pidi Nabunaid naasma Babüloni, kuid Babüloni elanikud ja preestrid reetsid oma kuninga Kyrosele ning avasid Babüloni väravad uuele vallutajale ilma verevalamiseta.
2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; ariaanlus; sinod; Corpus juris civilis 2.b. Olendid, isikud ja rahvad: kes olid? Jupiter; Romulus ja Remus; etruskid; Augustus; Vergilius; Titus Livius; Justinianus; Jeesus; Peetrus ja Paulus; germaanlased 2.c. Ajaloolised sündmused või nähtused: milles need seisnesid? Puunia sõjad, provintsid, Suur rahvasterändamine 3. Teemade põhjalikum tundmine: A. Teemade iseloomustamine 1) Hellenismiajajärk mida see tähendab? Iseloomustamine. 2) Etruskide kultuur üldised iseärasused teiste tsivilisatsioonidega võrreldes; usund, mõju Rooma kultuurile. 3) Rooma ühiskonnakorraldus - kuidas jagunes ühiskonnakihtideks; kuidas Roomat valitseti ja millised olid kodanike õigused/vabadused; Rooma sõjavägi;
.................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:.............................................................................................4 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:............................................................................4 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:................................................................................5 3. Provintsid.........................................................................................................................5 4. Ühiskond ja eluolu...........................................................................................................5 4.1 Lõbustused:................................................................................................................6 4.2 Linnad:....................................................................................................
mitmeks erinevaks suureks piirkonnaks: 1. Kordiljeerid, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägine ala, leidub metallimaake. 2. Suure järvistu ja St. Lawrence’i jõe äärne madalik, kus valitseb hea kliima ning sellepärast on ka sealsed maad üles haritud ja sinna koondunud suurem osa rahvastikust. 3. Mägised Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. 4. Hudsoni lahe äärne ala on ulatuslik madalala, mis on äärmiselt vesine ning soostunud. Tänu sellele on see üks vähestest kohtadest maailmas, kus on nii palju turvast. Igikelts katab suurema osa antud ala. 5. Hudsoni lahest läände jääv Suur tasandik, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas
viisid ellu keisri otsuseid. Itaalia ja provintsid-roomlased ei surunud rahvastele ühesuguseid alitusmistingimusi peale vaid tehid igaühega eraldi kokkuleppe, et vältida võidetud rahvaste ülestõusu. Itaalia enamik linnu ja rahvaid olid rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud ja osa maast rooma käsutusse. Osa linnu sai munitsiipiumi staatuse e elanikud said rooma kodakindsuse ja linn säilitas kohaliku omavalitsuse. Provintsid said keisririigi ajal raamoa võimust kasu, tagati sisekord ja saadi kaitset välisvaenlaste eest. Armee-algselt kodanikest ja liitlastest koosnev sõjavägi asendus elukutselistest palgasõduritest, ülesehitus, relvastus, võitlustaktika jäi samaks. Roomlased olid head kindluse piirajad, kasutasid katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. Kujunes piirikaitsevöönd. Rooma linn-vahemeremaade suurim linn, elanike arv oli ligi 1 mln, elanike varanduslik ja ühiskondlik seisund
Katariina lõi kubermanguseadused, mis hakkasid kehtima Venemaa piirkonnaaladel, millele oli kehtestatud Balti erikord. See oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Katariina soov oli tihedamini liita piirialad Venemaaga ja terviklikkuse tagamine. Kehtima hakkasid seadused, mis Venemaalgi. Halduskord muutis maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonna linnad, Paldiski ja Võru. Kubermangud jagunesid nüüd maakondadeks, provintsid kaotati, Narva liideti Peterburi kubermanguga ja maakonnakeskused said linnaõiguse. Aadlikest said omavahel kõik võrdsed aadlikud, mõisad jäid neile alles aga privileege kärbiti. Asehalduskord kehtis 1796. aastani. Mõlemad korrad tõid endaga kaasa muudatusi, aga asehalduskord rohkem, kuna nii muudeti Eestimaa ja Liivimaa Vene impeeriumi moodi rohkem, hakkasid kehtima nende seadused ja aadlike privileegid kadusid ära.
Tema troonile tulekut Preisimaal jälgiti huviga Euroopas. Ta andis juba oma esimesel valitsemispäeval käsu jagada soodsalt vaesemale rahvale riigi ladudest vilja. Ta riigis oli igaühel kindel ülesanne. Austrias viis ellu palju valgustaja ideid Joseph II. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Provintside senine omavalitsus kaotati ning asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. Aadel, kirik ja oma rahvustundes solvatud provintsid ühinesid võitluseks valitsuse vastu. Kauri Vaab
Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemine: vallutatud aladest väljas provintsid (asehaldus), võidetud aladelt 1/3 talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus). Graechus'te reformid: tahtsid reformida sõjaväge, kehstestada maaavalduste ülempiir. Orjandus: saadi vallutussõdade tulemusena, võlgadest, piraatide tõttu. Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid
suutnud üksi Jeruusalemma vallutada. tulemus Ainus õnnestunud sõda. Suur Edu ei olnud. Vallutati Konstantinoopol, Vallutati Damietta, Kauples välja Pühal Maal moodustati nurjumine Süvenes Bütsantsi provintsid, loodi kuid ristisõdijad Jeruusalemma kui ka 4 haldusüksusut. Asutati nii sõjalises ristisõdijate ja Ladina keisririik. Ida-ja meelitati lõksu ja 10-aastase vaherahu. Templiordu,Johanniitide kui ka Bütsantsi vaheline läänekristlus ühinesid elu päästmiseks Vastutasuks tuli sultanit e Hospitaliitide Ordu ja poliitilises umbusk. Richard I katoliku kiriku alla. andsid linna tagasi
Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes. Kõige olulisim muutus piirides oli 1954 aastal, kui Trieste Vaba Territoorium laiali lagunes Osimo lepinguga. Jugoslaavia Tsoon B, mille suurus oli 515,5 km², sai Jugoslaavia SFV osaks. Tsoon B oli juba varasemast okupeeritud Jugoslaavia Rahvusliku Armee poolt. 1974 Serbia mõju vähendamiseks Jugoslaavias rajab Tito Serbia vabariigi territooriumil Kosovo ja Vojvodina autonoomsed provintsid. Kosovos moodustavad enamuse albaanlased ja Vojvodinas ungarlased. -1980 sureb Josip Broz Tito, kes suutis mitmerahvuselist Jugoslaaviat oskuslikult koos hoida. -1980. aastate majanduslangus teravdab rahvussuhteid. Haldusjaotus Seespidiselt oli riik jaotatud kuueks Sotsialistlikuks Vabariigiks ja kaks Sotsialistlikku Autonoomset Vabariiki olid Serbia Sotsialistliku Vabariigi osad. Föderaalne pealinn oli Belgrad. Vabariigid ja autonoomsed vabariigid olid:
Riigipöörded ja kodusõjad- oli ikka keegi, kes soovis saada kõige Rooma ainuvalitsejaks. Välisteks põhjustks võib pidada impeeriumi suurust. Impeerium oli niivõrd suur,et oli keeruline kõike ühtse kontrolli all hoida. Roomlased ise ei soovinud enam kodust kaugel olla ning hakkasid otsima vabandusi, et kohustustest kõrvale hiilida. Seega hakati värbama mehi piiritaguste rahvaste hulgast. Enamasti moodustasid nüüd sõjaväe germaanlased. Rooma provintsid olid arengutasemelt ja ajaloolt väga erinevad, kohalik võim püüdles iseseisvusele- varasemalt lubas Rooma kõigile Itaalia kodanikele rooma kodakondsust. Vallutatud rahvastega kehtis aga põhimõte jaota ja valitse-. See tähendas, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid eraldi. Roomlased jätsid puutumata allutatud riikide elukorralduse,sealse usu,keele ja kombed ning sageli ka tavapärase eluviisi
Holland 1. 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest[1]. See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.( Today, the former County of Holland consists of the two Dutch provinces of North Holland and South Holland, which together include the Netherlands' three largest cities: the capital city of Amsterdam; the seat of government of The Hague; andRotterdam, home of Europe's largest port. ) Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 555...
Tema valitsusaeg (30eKr-14pKr) tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Mitmed Augustuse järglased sai tuntuks julmade valitsejatena, eriti kuulus oli keiser Nero, kes tappis nii oma naise, kui ka ema ja hukkas palju senaatoreid. Keisrid jagasid tasuta tsirkuses leiba ja muud nänni. Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti: Mesopotaamiani välja, Vahemeri= sisemeri) provintsid Britannia, Gallia, Lusitaania ehk Portugal, Ibeeria ehk Hispaania ja teised. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid
sest seal on hea pääs merele, sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad. Populatsiooni läbivaatus 1994 Populatsiooni läbivaatus 1998 Hiina populatsiooni kasv vanusegruppides Populatsiooni tihedus Hiina provintsides ja võrreldavates riikides Hiina provintsid Võrreldava rahvaarvuga riigid Total Population Total Population population* density population** density (millions) (people / km2) (millions) (people / km2) Shandong 86.2 562 Mexico 84.5 43 Guangdong / Hainan 72
Sõdurkeiser madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealik, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. 306. a sai võimule Constantinus (306.-337.), kes: 1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina). 2) rajas impeeriumile uue pealinna, mis 330.a sai nimeks Konstantinoopol (esialgu Büt- sants).Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid. Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks. Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused: Vald- Rooma keisririik Hiline keisririik kond Riigi- · Senat valitseja nõuandja. · Senat ei saanud enam riigiasjades kaasa korral- rääkida, sisuliselt muutus ta Rooma linna
orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaomanikud patroon – rikas isik, kes võttis enda kaitse alla vaese, andes talle maad ning nõudes temalt koormisi triumfikaar – monumentaalne auvärav, mis püstitati võidukale väepealikule Kuningriigi ajal Kuninga, kes valiti rahvakoosolekul, võim oli piiramatu. Valitsusemisega tegelesid veel senat ning magistraadid. Ühiskond põhines patriarhaalsete
Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni ...
ning südikamad ja valjumad Konstantin Pätsi pooldajad. Kuid mõni aeg hiljem läks kongress lõhki. Nii tuli nende pooltega kaks koosolekut. Üks oli nn. aulakoosolek ja teised pidasid oma koosoleku nn. Bürgermusse saalis. Aulakoosolekul nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist, vabariigi loomist ja isevalitsuse kukutamist . Teises saalis oldi tagasihoidlikumad ja nõuti vähem. Venestamise vastu aga astuti üles mõlemas saalis. Venestamise käigus loodeti muuta provintsid Venemaa sarnasemaks ja siduda neid niiviisi Venemaaga. Nad lootsid sellega kaasajastada iganenud halduskorda, kontrollida rahvuslikku tõusu nii venelaste kui ka muulaste hulgas ja hoida Vene riiki julgeoleku ohu eest. Selle tagajärjel langes eestlaste haridustase ja balti kultuuri mõju oli väiksem, venelastele aga oli see läbikukkumine ,kuid samas vähenes saksa kultuuri mõjuvõim. Vene impeeriumi ajal Eestis oli revolutsioone ja tagakiusamisi , kuid sellest saadi välja. Samas
Oranje Willem kuulutati ülemjuhatajaks ja täitev-võimu peaks. 1573 kutsuti Alba hertsog Madalamaadest ära. 1576.aastal Genti generaalstaadid võtsid võimu enda kätte. Iseseisvusesõja ajal kujunesid välja usulised erinevused Põhja ja Lõuna provintside vahel. Põhjas võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579 sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku kuningaga. Vastuseks sellele sõlmisid Põhja provintsid Utrechti uniooni, et viia sõda võiduka lõpuni. 1585. aastal sai Vabadusvõitlus Lõuna-Madalmaades lüüa. 1581. Kukutati Põhja-Madalmaades ametlikult Felipe II ning loodi ühendatud provintside Vabariik ehk ühendatud Madalmaad. 1584.aastast alates huhtis Madalmaade Vabadusvõitlust Oranje Maurits. 1609 sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks Vestfaali rahuga. MADALMAADE MAJANDUSLIK ARENG JA VABADUSVÕITLUS ON OMAVAHEL
Kas Peeter I otsus säilitada Balti Erikord oli Vene Impeeriumis seisukohalt õige Põhjasõda tõi eestlastele kaasa suured muudatused. Kui Rootsi kuninga Karl IX valitsusaega hakati talurahva seas nimetama ''vanaks heaks Rootsi ajaks'' , sest toimus mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine ja rajati talurahvakoole. Siis kohaliku aadelkonna sellest nii vaimustuses ei olnud. Seda näitab ka Baltisaksa rüütelkonna ja Rootsi kuningavõimu esindajate vaheline võimuvõitlus 16. sajandi lõpul. Ja oli ju Johann Reinhold von Patkul just üks kõnekamaid baltisaksa aadlikke, kes Venemaad ja Poolat Rootsi vastu ässitas. Kui nüüd Peeter I oli saavutanud kontrolli Balti provintside üle kinnitas ta 30. september 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. Märts 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning 1721. aastal Uusikaupunki rahuga lõpenud Põhjasõja järel kehtesteti nö. Balti erikord. Balti erikord seisnes kohaliku aad...
Roomas algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal Riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest.riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda nimetati keisriks; Senatist sai valitseja nõuandja;Varase keisririigi lõpus anti kodakondsus kõigile vabadele meestele; Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve Itaalia ja provintsid Provints(Itaaliast väljaspoole jääv ala,vallutatud alad) keisririigi ajal said provintsid rooma võimust kasu, sest rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisavaenlaste eest. Armee Tegi ajajooksul läbi olulisi muutusi; elukutseline palgavägi; alates 1 puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik; parimad kindluste piirajad; leegion; piirikaitsevöönd.leegion(5000 meest; peamiselt raskerelvastusega; jalaväelased;) Rooma õigus Riik toimis seaduslikul alusel
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, ...
Gustav II Adolfi järeltulijad. Üks huvitavamaid Rootsi monarhe oli kuninganna Kristiina, Gustav II Adolfi tütar, kes valitses 1644-1654. Talle abikaasaks mõeldud Karl Gustavit tunnistati tema troonipärijana. Hiljem Kristiina loobus troonist, siirdus katoliku usku ja asus elama Rooma. 1654. aastal tuli võimule Karl X Gustav, kes valitses 1654-1660. 1655. aasta Riigipäeval surus Karl X Gustav läbi otsuse mõisate osalise reduktsiooni kohta. Samaaegselt otsustati uuesti alustada sõda Poola vastu. Sõtta asusid ka Taani ja Venemaa. Sõda Taaniga lõppes Roskilde rahuga 1658. aastal. Kuid samal aastal puhkes sõda uuesti ja seekord kavatseti Taani tervikuna enda valdusesse saada. Madalmaad aga tõttasid Taanile appi, sest läbi Taani alade oleks rootslased saanud madalmaid vallutama asuda. Rootsi olukord halvenes 1660. aastal kui nende kuningas suri. Siis sõlmiti Kopenhaagenis rahu, millega Rootsi pidi tagastama Norra alad ja Bornholmi. Karoliinid...
kuulutas ning monoteistlikku usundit levitama hakkas. 3. Rooma tsivilisatsiooni hääbumine varakeskajal(3 näidet): a) Rahvaarv vähenes märgatavalt, levis ka katk. b) Põllumajandus ja kaubandussüsteem varisesid kokku. Põllud jäeti sööti, käsitöö ning kaubandus kaotasid oma senise tähtsuse. Levis naturaalmajandus, tarbeesemeid hakati ise valmistama. c) Kaubavahetuse vähenemisega nõrgenesid sidemed eri piirkondade vahel, provintsid elasid omaette oma elu. 4. Rooma tsivilisatsioon hääbus, sest riik sattus majanduslikku ja poliitilisse kriisi. Lisaks ülaltoodud näidetele kadus käibelt ka kuldraha, hääbus antiikne linnakultuur – kuna linnad kannatasid rüüsteretkede all, hüljati linnad ja eelistati elada maapiirkondades kus oli turvalisem. 5. Feodaalkord oli riigikord Keskaegses Euroopas, mis põhines inimeste isiklikel suhetel. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
