Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida ühiseid väljaastumisi Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata Rooma poliitika Itaalias. Itaalia linnad ja kogukonnad olid Roomast sõltuvad. Võidetuilt konfiskeeriti 1/3 maad, kuhu Rooma kodanikud rajasid kolooniaid Osa kogukondi liideti Rooma riigiga munitsiipiumid (säilitasid omavalitsuse, elanikud said Rooma kodanikuõigused) Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased (makse nad ei maksnud, aga oma sõjaväe andsid Rooma käsutusse) Rooma poliitika väljaspool Itaaliat. Vallutatud alad muudeti Rooma provintsideks. Provintsid pidid maksma makse ja provintside eesotsas olid Roomast pärit asehaldurid. Säilis kohalik omavalitsus ja kombestik. Provintsid jagunesid ida- ja lääneprovintsideks. (õpil lk.177 vaata erinevusi).
31 eKr sai Antoniuse laevastik lüüa ning ta põgenes Egiptusesse, kus ta tappis ennast koos Kleopatraga. 22. Klient vaene kodanik andis ennast kliendina rikka kaaskodaniku kaitse alla 23. Konsul senatis sest valiti kaks ametnikku, kes olid konsulid (kõige kõrgemad) 24. Latifundiumid - orjatööl põhinevad suurmaavaldused - olid lääneprovintsides. 25. latiinid itaalikute haru, elasid Latiumi maakonnas 26. liitlane - munitsiipiumid olid kohe ka liitlased. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid. 27. magistraat (vabariik) valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. 28. Marius väepealik sõjareform, sõjavägi muutus palgaliseks, värbati proletaare 29. Milano edikt legaliseeriti ristiusk 30. Munitsiipium linnad, mis liideti Rooma riigiga (säilis omavalitsus, Rooma kodaniku õigused) 31. nobiliteet kitsas ring patriitside ja plebeidide perekonde. Osalesid riigi valitsemises 32
· Senaatorite ja kodanikkonna arvu kasv. · Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Provintsid: · ,,Jaga ja valitse" · Idaprovintsid: Süüria, Väike-Aasia, Egiptus; Kreeka. Kõrge kultuur, jõukad linnad enne Rooma vallutusi. Talupajad vabad. Kreeka keel. Lääneprovintsid: Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Britannia. Tsivilisatsiooni tekke staadium enne Rooma vallutusi. Talupojad sõltuvad. Ladina keel. · Kolooniad ja munitsiipiumid. Munitsiipiumid elanikel Rooma kodakondusus. Kohalik omavalitsus. Rooma õigus: · Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. · Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale. · Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest. · Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele. · Protsessi korrektsus. Rage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid.
Ühine kassa oli kõikide liikmete ühine vara. Esimene nn juriidiline isik linnakogukonnad, kes allutati tavalisele tsiviilõigusele. Hiljem said ka kolleegiumid võtta osa tsiviilkäibest. Hakati vahet tegema korporatsiooni ja selle liikmete vahel. Kolleegiumi loomiseks vaja vähemalt 3 liiget. Hiljem oli vaja senati nõusolek liidu asutamiseks, koos sellega sai ka juriidilise isiku staatuse. Vabariigi perioodi lõpuks olid munitsiipiumid ja erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas. Asutustest said esimestena õigusvõime kiriklikud asutused, teatud märal olid nemadki nagu fiscus juriidilised isikud. Perekonnaõigus Patriarhaalne perekond, paterfamiliase võimu all nii naine kui lapsed. Kaks vormi algul võimusugulus, hiljem veresugulus. Abielu sai sõlmida kolmel viisil religioosse aktiga, mis toimub 10 tunnistaja juuresolekul ja preestrite kaasabil, keerukas ja pidulik; naise ostmine
hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal vallutati idas Kreeka ja Makedoonia ning 133 eKr päriti Pergamoni kuningriik (testamendiga). Võõrastes maades ,,Divide et impera" (lad. jaga ja valitse) põhimõte iga vastasega eraldi diplomaatia. Põhiline oli, et maksaks makse, muu jääti tähelepanuta. Rajati kolooniaid Rooma kodanikega asustatud sõjalised tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond
hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III – Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal vallutati idas Kreeka ja Makedoonia ning 133 eKr päriti Pergamoni kuningriik (testamendiga). Võõrastes maades „Divide et impera“ (lad. jaga ja valitse) põhimõte – iga vastasega eraldi diplomaatia. Põhiline oli, et maksaks makse, muu jääti tähelepanuta. Rajati kolooniaid – Rooma kodanikega asustatud sõjalised tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid – säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased – pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad – provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond
Toodete turustamine oli piiratud ja massiline tootmine võimatu. Töökodades töötasid peamiselt orjad, aga teatud osa etendasid ka vabad väikekäsitöölised. Töökojad töötasid peamiselt sisseveetaval tooraine baasil. Varase Rooma keisririigi ajalugu iseloomustab linnade arenemine. Nende arv tõusis mitme tuhandeni. Keisririigi lääneosas jagunesid linnad mitmesse kategooriasse. Kõrgemasse järku kuulusid kolooniad, neist alamal seisid munitsiipiumid, millele järgnesid veel mitut liiki linnad. Mõningaid linnu loeti ka keisririigi ajastul edasi liitlaslinnadeks, teisi nimetati vabadeks. Ühele või teisele linnale omistatud järgust sõltus see, milliseid õigusi tema elanikud omasid, millised olid nende linnade juriidilised alused ja kas neile võimaldati maksusoodustusi. Impeeriumi idaosas säilitasid linnad hellenismi ajal ja ka varem kehtinud korra. III sajandiga algab hilise Rooma keisririigi ajajärk
Kürenaika ja Kreeta (74 eKr), Kiliikia ja Küpros (64 eKr), Süüria (64 eKr), Egiptus (30 eKr), Möösia (29 eKr) · Valitsemispõhimõtted - Divide et impera! (jaga ja valitse) põhimõte - läbirääkimised ja lepingud vallutatud maadega eraldi, vallutatutel säilis oma elukorraldus, usk, valitsusviis o Rooma valdused Itaalias - ager publicus e. Rooma riigi maa, kolooniad: sõjalised tugipunktid, munitsiipiumid: omavalitsus ja Rooma kodakondsus, liitlased: sõjavägi Rooma käsutuses väljaspool Itaaliat - provintsid: maa kuulus Rooma riigile (maksustatud), Rooma asehaldur + omavalitsus · Rooma lagunemine - ühiskonna kihistumise süvenemine - talupoegade laostumine, pidevad sõjad, orjanduse laienemine (latifundiumid), süvenev linnastumine, impeeriumi laienemine, kodanikkonna kasv: 89 eKr said kõik vabad Itaalia
Kuid nad jätsid peaaegu täielikult puutumata allutatud riikide elukorralduse, nende usu, keele ja kombed ning sageli ka valitsusviisi. Üksnes ülestõusude ja vastuhakkude korral sekkuti valitsemisse. Erinevate piirkondade nimetused: * Itaalias: ager publicus ehk Rooma riigi maa. Sellest moodustus Rooma riigi maatagavara. koloonia sõjalised tugipunktid. Rajatud strateegiliselt tähtsamatesse kohtadesse (Rooma kodanike asulaid). Neist ei saanud kunagi sõltumatuid riike. munitsiipiumid omavalitsus ja Rooma kodakondsus. Nad olid Rooma riigi osad. liitlased liidulepingu kohaselt pidid nad oma sõjaväe Rooma riigi käsutusse andma. Neile ei pandud peale ei makse ega muid kohustusi. * Väljaspool Itaaliat: provintsid maa kuulus Rooma riigile ja need olid maksustatud. Linnad säilitasid omavalitsuse ja kohalikesse asjadesse ei sekkutud. Iga provintsi valitses asehaldur, kelleks sai tavaliselt mõni endine magistraat
Poliitika Poliitika oli, et kõik vallutatud alade provintsid sõltusid Roomast ja Rooma valitses tsentraalse võimuga. Neid erinevaid provintse koheldi erinevat. Selleks, et seda paremini teostada: Võidetult aladest konfiskeeriti maad ja nendest loodi Rooma kolooniad. Strateegilistesse kohtadesse ehk kohtadet, mis oli sõjaliselt või majanduslikult kasulik. Need asustati siis Rooma kodanikega. Osa kogukondi, aga liidet otse Rooma riigiga ja need olid siis munitsiipiumid ehk omavalitused, kelle kodanikele anti ka Rooma kodakondsus. Need piirkonnad olid Rooma riigile truud. Ülejäänud piirkonnad olid lihtsalt Rooma liitlased. Nende seisund oli selline, et nad pidid maksusid maksma ja sõja korral liituma sõjaväega. Vallutatud alad muudeti Rooma provintsideks ja halduslikult oli provintsi eesotsas asehaldur ja provintsil oli majanduslikud ja poliitilised kohustused. Ida ja lääne provintsid
Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli kogumispaik, kus hoiti varasid. Linnakogukondi (municipium) tunnistati iseseisvate õigussubjektidena. 1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas. Endise riigikassa kõrvale tekkis imperaatori kassa(fiscus), millel oli palju privileege: selle varandus ei allunud aegumisele ega iganemisele, selle nõuetel oli eesõigus teiste kreeditoride nõuete ees, sellel oli seaduslik pandiõigus võlgniku kogu varale. Praktiliselt oli riigikassa fiscus juriidiline isik. Rooma õigus fikseeris lähtuvalt vajadustest juriidilise isiku iseseisva õigusvõime. PEREKONNAÕIGUS
põlve. Võim vallutatud maades Iga riigiga oli kokkulepe eraldi. Erinevad sõltumis tingimused takistasid ühist väljaastumist rooma vastu. Elukorraldus usk kombed ja keel jääti enamasti sammaks. 1. itlaaias-osa maad võeti ära, rooma ühiskondlikus tagavaraks. 2. kolooniad- ei olnud sõltumatud riigid,loodi õjalisteks tugi punktideks. Strateegiliselt tähtsates kohtades. 3. Munitsiipiumid- säilis oma valitsus,ja elanikel oli rooma kodaniku õigused. 4. Liitlased- sõjavägi tuli anda rooma käsutusse. 5. provintisd väljaspool itlaaliat- kogu maa läks rooma omadusse, maksid roomale makse,omavalitsus säilis,rooma võimu säilitas asehaldur. Muutused ühiskonnas vabariigi ajal 1. Vallutus tulemustel suurenes varanduslik kihistumine 2. talupajad laostusid,sest pidid olema pidevalt sõjakäikudel,nende maad jäid sööti ja pered nälga 3
nende eluolude olukorda Pärast seda kui Apenniini poolsaar oli vallutatud jagati haldusüksused kolmeks. 1) Triibused. Nende territoorium oli kindlaks määratud, leidus nii Rooma linnas kui ka väljaspool 2) Rooma kolooniad. Rajati eeskätt Itaalia rannikualale, rajati põhiliselt strateegilistesse kohtadesse. Elanikud said täielikud kodanikuõigused ja koloonial oli piiratud võimuga omavalitsus viis läbi preetor. 3) Munitsiipiumid. Endised iseseisvad linnriigid mis liideti Roomaga, aga elanikele anti kodanikuõigused. Munitsiipiumi elanike puhul oli eripära see, et säilitati kohalikud omavalitsusorganid ja munitsiipiumi elanikud olid sõjaväekohuslased Eraldi seisid Rooma liitlaste territooriumid mis otseselt Roomale ei kuulunud aga asusidmõjusfääris. Sinna kuulusid mitmed latiini linnad ja ka Lõuna Itaalia Kreeka linnad. Liidulepingud sõlmiti kas pärast kapitulatsiooni või ____
annaabi.ee 
