Südame paiknemine ja ehitus Südame vasak- ja parempool Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Parem koda võtab vastu kehavereringest tuleva hapnikuvaese (venoosse) vere ning surub selle paremasse vatsakesse. Parem vatsake pumpab vere kopsuarterisse. Vasak koda võtab kopsuvereringest tuleva hapnikurikka (arteriaalse) vere ning surub selle edasi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake pumpab vere aorti. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem
KAUPMEES MUHAMED HAKKAS KUULUTAMA RANGET MONOTEISMI, KUS NÕUDIS ARAABLASTELT ALLAHI AUSTAMIST AINUJUMALANA NING SELLEST TULENEVALT SAI MUHAMEDI KUULUTATUD USK NIMETUSE ,,ISLAM ". MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA? MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU? KUJUNES ARUSAAM, MILLE KOHASELT KOGU MAAILM JAGUNEB KAHEKS SUUREKS PIIRKONNAKS: ISLAMI KOJAKS JA SÕJA KOJAKS. KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD PÄÄSEVAD TAEVASSE, OOTAMATA ÄRA VIIMSET KOHTUPÄEVA, MILLE TULEKUT PROHVET KUULUTAS. EDU TAGAS SEE, ET BÜTSANTSI KEISRIRIIK JA UUS-PÄRSIA IMPEERIUM OLID SEL HETKEL LAASTAVAST SÕJAST NÕRGESTATUD. UUS-PÄRSIA RIIGI TEENISTUSES OLI PALJU ARAABIA PÄRITOLU PALGASÕDUREID, KES EI TAHTNUD OMA SUGUVENDADE VASTU VÕIDELDA, MISTÕTTU OLID VALLUTUSSÕDU ALUSTANUD ARAABLASED EDUKAD. KUIDAS SUHTUSID MOSLEMID VALLUTATUD ALADE ELANIKESSE
Araablaste vallutused: tähelepanu pöörasid rikkamatele naabermaadele ning vallutustele leiti õigustust ka islamist. Vallutussõjad olid edukad. VII sajandil vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika, VIII sajandil tungisid Hispaaniasse, Gallia vallutus aga edu ei toonud. Nende kätte langesid Vahemere suuremad saared (Küpros, Kreeta, Sitsiilia). Võimu alla langesid ka osa Kaukaasiast, Kesk-Aasiast ja Indiast. Maailm jagunes kaheks piirkonnaks: islami ja sõja kojaks (viimane hõlmab maid, kus islam pole veel võitnud). Valitsemiskorraldus: Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga. Kaliif oli kõrgeim usujuht ja valitseja. Vesiir korraldas praktilisi riigiasju, riigi eripiirkondi valitsesid emiirid. Alistatud rahvad pidid maksma makse, moslemid olid selles vabastatud. Ühiskond ja naiste koht ühiskonnas: Islami seadus sariaat pöörab suurt tähelepanu perekonnale ja naiste olukorrale. Prohvet
Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ning sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas langenud pääsevad taevasse, ootamata ära viimset kohtupäeva, mille tulekut prohvet kuulutas. Edu tagas see, et Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid sel hetkel laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda, mistõttu olid vallutussõdu alustanud araablased edukad. Kuidas suhtusid moslemid vallutatud alade elanikesse
Süda Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset,
Mesopotaamia usk ja jumalad II kursus 2013 ● Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). ● Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. ● Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Mesopotaamia surm ● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid antropomorfsed. ● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt
aastatell tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjusid ebasoodsalt turismile, mis on Jamaica üks suuremaid sissetulekuallikaid. Riigikord Jamaica on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on Suurbritannia monarh (praegu Elizabeth II). Tema võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse . Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks Esindajatekojaks ja Senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt. Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei. Vallad Jamaica on jagatud 3 maakonnaks (Cornwall, Middlesex, Surrey) ja need 14 vallaks: Clarendon Hanover Kingston Manchester Portland Saint Andrew Saint Ann Saint Catherine Saint Elizabeth
Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna
toitaineid ning eemaldades jääkaineid. Väga paljudel algelistel loomadel on süda lihtsalt paksenenud veresoon, mis suudab ennast veidi kokku tõmmata, tõugates verd edasi. Kuna see pole eriti tõhus, on väiksematel loomadel ühe südame asemel hoopis rohkem südameid. Kõrgematel loomadel on südameks keeruline lihas, mis võib olla jaotatud mitmeks kambriks, et pumbafunktsiooni parandada. Väga huvitav oli minu jaoks see, et imetajate südamel on neli kambrit, mis jagunevad kaheks kojaks ning kaheks vatsakeseks. Need hoiavad hapnikuvaese ja -rikka vere täiesti edasi. Seal rikastatakse veri hapnikuga ja pumbatakse teise kotta, mis suunab vere teise vatsakesse, kust see kehasse laiali pumbatakse. Kogu see süsteem tundub minu jaoks väga raske ja natuke veider. Mida väiksemaks loomad lähevad, seda väiksemaks muutub ka tema süda ning kodade ja vatsakeste arv. Roomajatel on imetajatest üks vatsake vähem, kus siis on ainult jagunenud vatsake ja kaks koda
Idapoliitika seisnes suhete parandamises mitmete itta jäävate riikidega: Poola, Tšehhoslovakkia, NSVL jt. Berliini müür lammutati 1989. aastal ning alates 1990. aastast on Euroopas ühtne Saksamaa Liitvabariik. 3. Ameerika. Riigikorraldus (lk 22) Sisepoliitiline võitlus. USA parteid olid Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei, kellede vahel oli võimuvõitlus. Riigi kõrgeim seadusandlik võim kuulus Kongressile. Kongress jagunes omakorda kaheks kojaks: Senath ja Esindajate Koda. 4. Mustanahaliste olukord Ameerikas 60. aastatel (lk 23) Mustanahalisi diskrimineeriti. Nende õigused olid piiratud: valgetele ja mustadele olid eraldi koolid, piiratud valimisõigused, raskendatud olukord töökohtade leidmisel; ka töötingimused olid ebavõrdsed. Lõuna-Ameerika olukord oli tõsisem. Hiljem, 1954. aastal, tunnistati mustanahaliste diskrimineerimine seadusevastaseks. Üks
Tähtsal kohal oli relvaseppade poolt valmistatud toodang. Muinasaja lõpul valmistati rohkesti ka pronksehteid ning läksid moodi hõbeehted. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse veeti hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid; välja aga karusnahku ja vaha. Novgorodi ja selle ümbrust varustati viljaga. Kaubateede ristumiskohtades kujunesid varalinnalised asulad näiteks Tartu. Eestlased elasid ristpalkhoonetes, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Elamutel puudus korsten. Järk-järgult hakkas kujunema rehielamu, mis sai järgmistel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu kui tootmishooneks. Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal elati sumbkülades, kus talud paiknesid tihedalt koos, Ida-Eestis ridakülades, Lõuna-Eestis aga hajakülades. Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks oli kihelkond, mille moodustasid teatud piirkonna külad. 45 kihelkonda olid liitunud suuremateks maakondadeks
aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht ning president võis takistada parlamendis seaduste jõustumist või saata sootuks parlament laiali. 2. oktoobril 1934. aastal see juhtuski. Kuid miks? Vastus on väga lihtne- Riigikogu hakkas Pätsi tegevust kritiseerima ning nõudis demokraatia taastamist. Kehtestati range tsensuur. Kolmanda põhiseaduse võttis vastu Rahvuskogu, mis oli ebademokraatlikult moodustatud- Pätsile soodsalt. Kolmanda põhiseaduse järgi jagunes Riigikogu kaheks kojaks: Riigivolikoguks, kus olid põhimõtteliselt enamuses Pätsi poliitikaga nõustuvad inimesed, ja Riiginõukoguks, kus olid Pätsi poolt määratud kodanikud või vastavalt ametikohale määratud inimesed. Kolmanda põhiseaduse järgi demokraatiat ei taastatud, vaid just süvendati autoritaarset korda. Näiteks piirati selle põhiseadusega kodanikuvabadusi. Eesti esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts, üks valitsemiskorra muudatajaid 1934. aastal. Johan Laidoner, kes samuti oli
Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune -keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm, koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja- vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad
Lina Harilik lina On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim. Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok
Assüüria sõjaväkke kuulusid ka nö insener tehnilised väeosad, kes valmistasid linnapiiramisseadeid jms planeerimine Mesopotaamia usk · Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda) · Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu · Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid jne) · Templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus) Hauatagune elu · Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. · Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Tähtsamad jumalad · ANU taevajumal, jumalate isa · ENLIL tuule, tormi, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja.
2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 110. Südame klapid, hõlmased, poolkuuklapid, tähtsus - JOONIS!
· Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. · Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. · Linnus Muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast. (Nt. mägilinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused.) · Rehielamu Palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati ahjuga toas ehk rehes. · Kihelkond Haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad. ( 13.saj. Eestis 45 ) · Maakond Haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad. ( 13.sai.oli Eestis 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas.
Mee s võib nais e st lahutada põhjen du si esita m ata, naine nii ei või. Mee s võib võtta endal e kuni 4 naist, nain e nii teha ei tohi 5. Selgita araablaste vallutuste põhjuseid ja mõju. Millised alad vallutati 8-9 saj? Vallutustele leiti õigu stu st islamist. Koraan nägi ette, et iga mo sl e m pea b usu nimel pingutam a. Kujune s arusa a m m ille koha s elt kogu maailm jagun e b kahek s suurek s piirkonnak s: islami kojaks ja s õja kojaks. Uus Pärsia teenistu s e s oli palju araabia päritolu palga s õ d u r eid, kes ei taht om a suguv e d a d e vastu võidelda se e oli e elis ek s . Mõju on se e et araabla st e st said kiired ja edukad vallutajad. · Bütsantsilt vallutati Süüria, pale stiina, egiptus · Väike aasiat suutsid bütsantsi väed kaitsta
Viiendal nädalal saabub läbimurdehetk: neuraaltoru hakkab sulguma selle kohal, millest tulevikus saab loote seljaaju. Vaatamata sellele, et embrüo näeb endiselt välja pigem nagu kulles, hakkavad tema ülemises osas välja arenema koevoldid, millest lõpuks tekivad lootele lõug, põsed ja lõualuu. Kohtades, mis saavad ninaks ja silmadeks, hakkavad eenduma väikesed muhud ning süvistub keskkõrva struktuur. Südametoru jätkab arengut, kasvades järk-järgult neljaks algeliseks kojaks. Samuti hakkavad kuju võtma teised olulised elundid nagu neerud ja maks. Väikesed kopsud on praegu üksainus toru, kuid hakkavad võtma pauna kuju; nad peavad veel jõudsasti arenema, enne kui on valmis hingamiseks. (www.pampers.ee, raseduskalender) Kuuendal nädalal tekivad aju põhiosad: suuraju, keskaju ja väikeaju. Ilmunud on jäsemete alged ja järk-järgult kujunevad käsivarred, käed ja jalad. Seitsmendal nädalal alustavad arengut teised kehaosad: käelabadest ja jalalabadest
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus,
Jaht, küttimine, korilus, metsamesindus
Käsitöö: raua tootmine ja töötlemine (relvasepad, pronksehted, lõpus ka
hõbeehted)
Kaubavahetus (lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod, Ojamaa)
18. Mis on potikeder? Keerlev alus, millel saab lihtsamalt valmistada savinõusid
19. Kirjelda muinasaja lõpu kaubandust? Lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod,
Ojamaa
20. Missugused olid elamud? Palkidest hoone jagati: köetavaks toaks ja kojaks. Suitsutoas
kuivatati vilja, hiljem sai nimetuse rehielamu
21. Missugune oli siinne haldusjaotus? MAAKONNAD KAARDIL.
Küla
Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd
omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 6. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakese suudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 7.Südame seina ehitus Südamesein koosneb kolmest seinast:
· Toota hormoone · Toota kolesterooli · Salvestada ja mobiliseerida energiat (maks produtseerib palju rohkem soojust kui ükskõik milline teine keha osa) · Ladustada A-, D- ja B12- vitamiini. · Ladustada mineraale ja rauda. 1.1 Maksa funktsioonidest lähemalt 1.1.1 Toksiinide kogumine ja lagundamine Peamine osa detoksifikeerimisest kehas viiakse läbi maksas. Maksa võib nimetada keha puhastavaks kojaks, mis tunneb ära kahjulikud kemikaalid ja valmistab neid ette lagundamiseks või muudab neid vähemkahjulikeks. Eristatakse kahte faasi. Esimeses faasis 3 tegeletakse toksiinide ettevalmistamisega. Selles faasis ei elimineerita midagi, materjal kogutakse kokku ja valmistatakse ette lagundamiseks. Näiteks muudetakse rasvlahustuvad toksiinid lahustuvamateks. See faas viivad läbi ensüümid, mis sõltuvad paljudest toitainetest,
Ja nõnda jõudis siia araabia hõbemünte kui ka meretaguste meistrite sepistatid odaotsi ja mõõku. Sellel ajal tegid viikingid sõjakäike Eestisse. Linnus- muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast (mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused, ringvall-linnused). Rehielamu-palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Kihelkond- haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad.(13.saj.Eestis 45) Maakond- haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad.(13.saj.oli.Eestis 8 mk.-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala). Animism- uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elavat ja eluta loodust hingestatuna NIMED
2)Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. 3)Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre 1)Toodab insuliin. 2)Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Süda on jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmised klapid. peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe Sellele järgneb kodade lõõgastumine leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid Hõlmiste klappide avanedes algab
) Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule 5 ja 6 roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse.
4. Mesopotaamia jumalad Lühidalt Mesopotaamia jumalatest: Jumalad kuulusid panteoni ('jumalkonda'), olid antropomorfsed. Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. ENLIL(semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg
käskinud Muhamedil oma sõnumit kaasmaalastele edastada. Pühakiri:Koraan on moslemite silmis Allahi sõna,mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele teatavaks tehtud.Koraani olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses.Lisaks sisaldab Koraan hulga praktilisi ettekirjutusi perekonna,suhete jm kohta. Kalifaat ja araablsate vallutused:Peale prohveti surma hakati Araabia riiki nim kalifaadiks.Kujunes arusaam,mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks:islami kojaks ja sõja kojaks.Kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik.Kaliif oli prohveti järglasena ühteaegu nii kõrgeim usujuht,kui ka valitseja.Vallutati Süüria,Palestiina,Egiptus.VII saj teisel poolel vallutati kogu Põhja-Aafrika.711aastal vallutati Hispaania.Vallutati Küpros,Kreeta,Sitsiilia,osa Kaukaasiast,Kesk-Aasia ja tungiti Indiasse.Kalifaadist hiigelriigi pealinnaks sai Damaskus,hiljem Bagdad. Islami 5 tugisammast:Usutunnistus seisneb kuulutuses,et"pole teisi jumalaid
1934.a. viisid K. Päts ja J. Laidoner läbi riigipöörde. Peatati parlamendi ja erakondade tegevus ning kitsendati kodanikuõigusi Range diktatuuriga valitsus see ka ei olnud, aga Jaan Tõnissonil lasti sulgeda Postimees. Pätsi valitsusaeg kestis niiviisi 4 aastat. 1936.a. Konstantin Pätsi eestvedamisel valiti Rahvuskogu, mis alustas uue põhiseaduse koostamist. Uus põhiseadus valmis 1937.a. , mille kohaselt Riigikogu jagunes kaheks kojaks: Riiginõukogu ja Riigivolikogu. Kinnitati ka presidendi ametikoht. Omapärane oli veel see, et parlamenti ei valinud oma esindajaid erakonnad, vaid parlamenti said kandideerida ainult üksikisikud. Konstantin Päts oli aktiivne ühiskonnategelane, ta on olnud vangistatud nii sakslaste kui ka venelaste poolt. 1905.a. aasta revolutsioonis ja mõisteti tsaarivõimu poolt surma. 1906.a. põgenes Sveitsi, sealt edasi põgenes ta Soome. 1909.a
, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar Trubaduur keskaegne rüütlilaulik, esitas sageli südamedaamile pühendatud armastusluulet Müsteerium kiriklik näitemäng Kuninga domeen kuninga pärusvaldus Generaalstaadid seisuste esindus Prantsusmaal Hastingsi lahing hertsog William lõi 1066.a. toimunud lahingus anglosaksid puruks, sai võimu Suur vabaduskiri selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused Parlament jagunes kaheks kojaks: ülemkojaks, alamkojaks. Selle õiguseks jäi maksude ja tollide kehtestamine. Aja jooksul selle mõju suurenes Saja-aastane sõda sõda kahe dünastia vahel, tõi kaasa arengu sõjakunstis, relvastuses, ei kestnud sada aastat, peeti Prantsusmaal ja Inglismaal Must surm XIV saj. Keskpaiku Lõuna-Euroopast levinud katkuepideemia Zakerii 1358. a. toimunud Pariisi ülestõus, haaras ka talupoegi
Samal ajal koondas jõude kontrrevolutsioon. Keisririigi konstitutsioon 1849. aasta mai lõpuks jõudis Frankfurdi parlament lõpule konstitutsiooni koostamisega ja võttis selle vastu. Põhiseadus kuulutas välja ühtse Saksa keisririigi, mille eesotsas seisab päriliku võimuga sakslaste keiser. Kõik 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid hakkama alluma keisrile ja kahekojalisele Riigipäevale, mille esimeseks kojaks kavandati üldise, võrdse ja salajase hääletamise teel valitud Rahvakoda, teiseks riike esindav Riikidekoda. Kavas oli luua föderatiivne keisririik. Frankfurdi parlament valis Saksa keisriks Preisi kuninga Friedrich Wilhelm IV, kuid too keeldus. Polnud jõudu, millega põhiseadust kehtestada. 1849.aasta kevadel puhkesid siiski mitmel pool Lõuna- ja Lääne-Saksamaal ülestõusud konstitutsiooni elluviimise toetuseks. Üks suurimaid väljaastumisi toimus Saksimaa pealinnas Dresdenis.
neemiklinnus (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale, seljakupoolsele otsale kunstlik vall), ringvall-linnus (õmber kogulinnuseõue on kunstlik vall), kalevipoja sängi tüüpi linnus (voortele, kõrgemale keskosale, vallid ja kraavid otstel) 4. muinasasulad- kõige vanem Eestis on Pulli, IX aastatuhande algusest. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves 5. Rehielamu- palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks 6. tegevusalad- põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, mesindus, sepatöö 7. vanemad- kihelkonna ja linnuste juhid, maleva juhid. 8. Usund- 1. vägi- võis olla ka sõnades (loitsminine, nõidumine, haiguste ravimine) 2. animism- kogu elusa ja eluta looduse hingestamine 3. tarapita- konkreetne muinasajast teada olev eestlaste jumal 4. hing- inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks 5
Arteri või veeni sein koosneb sise, kesk ja väliskestast. Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Mööda veene liigub veri südamesse tagasi, kuid mööda artereid liigub veri südamest eemale. Kapillaarid ühendavad veene ja artereid omavahel. Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 58 kopsuveeni. 18. Suur ja väikevereringe Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa: väikest e kopsuringet,
630.a naasis ta Mekasse ja kaks viimast eluaastat oli ta Meka ja ümbruskonna valitseja. Kaaba tempel pühendati üksnes Allahile, teiste jumalate kujud kõrvaldati. Kalifaat ja araablaste vallutused: Prohveti surma järel valiti asemik, kaliif, araabia riik = kalifaad. Esimesed 4 kaliifi muhamedi lähisugulased. Koraan nägi ette, et moslen peab usu nimel pingutama - dzihaad püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu , maailm jaguneb islami kojaks ja sõja kojaks. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid omavahelisest sõjast laastatud, ja seal oli ka palju araablasi, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630.aastatel vallutussõdu pidanud araablased edukad. 7 saj teisel poolel vallutasid kogu Põhja-Aafrika. Edasi vaölutati hispaania, seejärel küpros, kreeta, sitsiila. Nii sai kalifaadist hiigelriik. Pealinnaks sai Damaskus. Seejärel kukutati kaliif võimult ja uus dünastia
hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist.2.suurt ehk keharinget,mille kapillaaristiku kaudu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Süda-on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan.Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel.Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu.Süda jaguneb 4 kambiks : paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd.Vasakus kojas on arteriaalne veri. Väike verering-algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri- kopsutüvega.Kopsutüvi jaguneb 2 kopsuarteriks-üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu. Suur verering-algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone- aordiga
näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 18. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. 19. Suur- ja väike verering Väikese vereringe veresooned väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteriga
süsihappegaasist. 2.suurt ehk keharinget,mille kapillaaristiku kaudu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Süda-on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Paikneb keskseinandis kopsude vahel.Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Jaguneb 4 kambiks : paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd.Vasakus kojas on arteriaalne veri. Väike verering-algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteri- kopsutüvega.Kopsutüvi jaguneb 2 kopsuarteriks-üks suundub paremasse ja teine vasakusse kopsu. Suur verering-algab südame vasakust vatsakesest keha suurima aretriaalse veresoone-aordiga.Aordis eristatakse kolme alaosa: ülenevat aorti, aordikaart ja
1.3.3. Vereringeelundkond Kõigil limustel, ka viinamäeteol, on vereringe avatud: südamest voolab veri mööda arterit kehasse. Arter jaguneb paljudeks väikesteks lisaharudeks, mis varustavad erinevaid kehaosasid verega. Väikseimad veresooned, milleks on kapellaarid, on mõeldud vere äratranspordiks mantliõõnsusest tagasi kopsu, kus veri rikastatakse uuesti hapnikuga. Süda asub südamepaunas, mantliõõnsuse tagaosas seina lähedal ning on jaotatud kaheks osaks: üheks kojaks ja üheks vatsakeseks. Nii koda kui ka vatsake on ühendatud kitsa kanaliga, kus asub ventiil, mis takistab verel tagasi voolata. Kopsu tagasi voolates on veri peaaegu värvitu. Peale hapnikuga rikastamist, muutub selle värvus siniseks. Sinine värvus on põhjustatud teo verepigmendist hemotsüaniinist (haemocyanin). 5
vabadussõdalaste liikumise eestvedajat. 3. Kolmas põhiseadus: Oma võimule laiema kandepinna saamiseks ning üritamaks näidata oma diktatuurireziimi demokraatlikumana, algatas K.Päts uue põhiseaduse muutmise. Kolmanda põhiseaduse võttis vastu ebademokraatlikult (Pätsile soodsalt) moodustatud Rahvuskogu. Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938.a. alguses ning vastavalt sellele põhiseadusele: - Riigikogu jagunes kaheks kojaks: Alamkoda ehk Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus). - Ülemkoda ehk Riiginõukogu oli 40 liikmeline; see moodustus
kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast.Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 25. Süda ( suur ja väike vereringe, kaks koda, kaks vatsakest, klapid) Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vasakus vatsakeses on arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Väikese vereringe veresooned väike vereringe algab südame paremast vatsakesest venoosset verd sisaldava arteriga. Kopsualveoolide seintes hapnikuga rikastunud veri
Menstruatsioon- emaka limaskesta irdumine 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Paiknemine- ees häbemeliiduse alumine serv Taga õndraluu tipp Külgmiselt istmikuköbrud Funkt- seal asub tahtele alluv kusitisulgur 106. Südame asend Kahe kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Tipp on suunatud ette- alla ja põhimik taha- üles 107. Südame välisehitus Süda jaguneb neljaks õõneks - paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned Süda jaguneb 4 õõneks- paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks Suistik e koja-vatsakesesuue- selle abil on ühendatud koda vatsakesega Sisenevad- paremasse kotta: 3 suurt veeni(toovad venoosse vere):alumine õõnesveen
Menstruatsioon- emaka limaskesta irdumine 105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Paiknemine- ees häbemeliiduse alumine serv Taga õndraluu tipp Külgmiselt istmikuköbrud Funkt- seal asub tahtele alluv kusitisulgur 106. Südame asend Kahe kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Tipp on suunatud ette- alla ja põhimik taha- üles 107. Südame välisehitus Süda jaguneb neljaks õõneks - paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned Süda jaguneb 4 õõneks- paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks Suistik e koja-vatsakesesuue- selle abil on ühendatud koda vatsakesega Sisenevad- paremasse kotta: 3 suurt veeni(toovad venoosse vere):alumine õõnesveen
Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Muinasasulad – tekkisid linnuste vahetusse lähedusse Küla tüübid- ka pole õpikus ega küsimustes, aga äkki-äkki :D Sumbküla – talud paiknesid keset põlde tihedalt koos Ridaküla – talud paiknesid ridastikku Hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel ----------------------------------------------------------------------------------------- Rehielamu – palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks; rehes kuivatati vilja Tegevusalad: •maaharimine, oma aja kohta üsna kõrgel tasemel. Kolmeväljasüsteem- ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmandal kesaks(väli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist) •loomapidamine- veis, hobune, lammas, kits, siga, kana •küttimine ja kalapüük sisevetel •metsmesindus-mesi ainus magusaine,vahale suur nõudlus Lääne- Euroopas •käsitöö alad (raua tootmine ja töötlemine).
magu – seedeelundkond süda – vereringeelundkond seljaaju – närvisüsteem luud – tugi-liikumiselundkond 5. Südame asend Asetseb eesmises keskseinandis – 2/3 keha keskjoonest vasakul ja 1/3 paremal. Südame põhimik on suunatud taha-üles ja paremale ning tipp, alla-ette ja vasakule. 6. Südame kambrid, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda jaguneb neljaks osaks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame vasak ja parem pool on omavahel eraldatud lihaselise vaheseina poolt ning koda on vatsakesega ühenduses koja-vatsakesesuudmega. Paremasse kotta suubub kolm veeni: ülemine õõnesvees, alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Paremast vatsakesest suunatakse venoosne veri kopsutüvesse ja sealt kopsuartereid mööda kopsudesse. Südame vasakusse kotta suubuvad
heakskiitmise üle. Enamik seaduseelnõusid ja riigieelarve ettepanekuid esitab Stortingile valitsus. Storting jälgib ka valitsuse tegevust. Storting koosneb 165 valitud 10 esindajast, kes kõik kuuluvad mõnda parteisse. Tegemist on modifitseeritud ühekojalise parlamendiga seadusandliku funktsiooni täitmiseks on parlament jaotatud kaheks enam-vähem võrdset võimu omavaks kojaks Odelsting (3/4) ja Lagting (1/4). Valitsuse eelnõud esitatakse kõigepealt Odelstingile, seejärel Lagtingile. Riigieelarve ja põhiseaduse parandustega tegeldakse plenaarassambleel. Põhiseaduse muudatuste vastuvõtmiseks on nõutav 2/3-line häälteenamus, muudes küsimustes piisab lihthäälteenamusest. Stortingi juhib kuueliikmeline presiidium. Põhiline osa tööst tehakse ära parlamendi alalistes komisjonides, kus töötatakse välja
Kuigi Gandhi oli unistanud ühtsest sõltumatust Indiast, lõi sellest kohe lahku muslimite riik Pakistan. Jagamise ning põgenikelainetest ja kestvast kogukondade vahelisest vaenust tekkinud majandusliku kaose tingimustes asus India välja töötama oma põhiseadust. 1948. aastal mõrvas üks hindu fanaatik võimupositsioonist keeldunud Gandhi. 1950. aasta põhiseaduse kohaselt on India keskvalitsus ning Briti eeskuju matkiv parlamentaarne demokraatia, kusjuures parlament jaguneb kaheks kojaks: otse rahva poolt valitav alamkoda Lok Sabha ja ülemkoda Rajya Sabha. Viimase liikmeid valivad India osariikide ja territooriumide seadusandlikud kogud. Föderaalriiki rajades võis India toetuda Ühendriikide, Kanada ja Austraalia eeskujule. Esimestel iseseisvusjärgsetel kümnenditel domineeris poliitikas Rahvuskongress. India esimene peaminister Jawaharlal Nehru oli ametis 17 aastat, hiljem tõusid valitsusjuhi kohale ka tema tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi
- iseloomulik 3 elundi olemasolu: mantel, jalg, hõõrel - bilateraalsümmeetrilised - keha pehme, lülistamata - koda koosneb mitmest kihist - vereringe avatud (va peajalgsed) - kõige kõrgemalt arenenud NS võrreldes teiste selgrootutega ANATOOMIA JOONIS: (tigu, karp, peajalgne) 24 KLASSIDE VÕRDLUS: Karbid Peajalgsed Teod Lasnjalgsed Soomuslimused Kojaks 2 Pea ja kere Mitmekesise kujuga Karpide ja tigude Elavad tõusu mõõna poolmest karp vahepealne piirkonnas Mantel karbi- Peas haarmed Koda spiraalselt Eesotsas Koda koosneb 8 poolmete sisekülj keerdunud väljaulatuv jalg plaadist/ soomusest Kammkarp Kalmaarid viinamäetigu merikihv PEAJALGSETE ERIPÄRASUSED VÕRRELDES TEISTE KLASSIDEGA:
Nisatipul moodustub sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad närvilõpmete poolest. Viimasüsteem – Piimaalveoolidest algab alveolaarjuhadega viimasüsteem. Alveolaarjuhad jätkuvad piimajuhadena, mis avanevad piima kogmise paikades (udaras näärmeosa, nisas nisaosa) 36. Südame ehitus Süda on lihaseline õõnesorgan.Ta paikneb kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Süda jaguneb neljaks kambriks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri. Kodasid eraldab teineteisest kodadevaheline vahesein. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline vahesein. Vasakust vatsakesest väljub keha- ehk suurt ringet varustav aort ja paremast venoosset verd sisaldav arter – kopsutüvi. Sõda koosneb tugevast lihaskestast ehk müokardist, mis väljastpoolt on kaetud
südamest. Veenid juhivad verd tagasi südamesse ning suures osas teevad seda passiivselt – paljudes paikades puudub veenidel lihaskude. Verevoolu abistamiseks esinevad veenides klapikesed, mis takistavad vere tagasivoolu. 43. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan, mille ülesandeks on hapnikuga rikastatud vere pumpamine organismi. Südamel ereistatkse laiemat osa – südamebaasi ja teravat osa – südametippu. Süda jaguneb neljaks kambriks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab kodadevaheline sein ehk kodadevaheline sept. Vatsakesi eraldab vatsakestevaheline sept. Kodade ja vatsakeste vahelist piiri südame vlispinnal tähistab südant ümbritsev pärgvagu. Pärgvaolt suunduvad südametipu poole parem ja vasak interventrikulaarvagu, mis jagavad südame paremaks ja vasakuks pooleks. Südame paremas pooles asuvad parem koda ja parem vatsake sisaldavad venoosset verd. Vasakus kojas ja vatsakeses on arteriaalne veri.
annaabi.ee 
