KAS SÜDAMED ERINEVAD? (0)

KAS SÜDAMED ERINEVAD?

Imeline teadus nr 2/ 2017

Artikkel rääkis erinevate loomade vereringest ja kui neil on vereringe siis, kas ka nende südamed töötavad ühtemoodi või on näiteks kaladel lihtsam süda kui ahvil . Kõikidel südametel on sama ülesanne, milleks on pumbata verd, et see voolaks tõhusalt kehas ringi, edastades elunditele hapnikku ja toitaineid ning eemaldades jääkaineid. Väga paljudel algelistel loomadel on süda lihtsalt paksenenud veresoon , mis suudab ennast veidi kokku tõmmata, tõugates verd edasi. Kuna see pole eriti tõhus, on väiksematel loomadel ühe südame asemel hoopis rohkem südameid. Kõrgematel loomadel on südameks keeruline lihas, mis võib olla jaotatud mitmeks kambriks, et pumbafunktsiooni parandada. Väga huvitav oli minu jaoks see, et imetajate südamel on neli kambrit, mis jagunevad kaheks kojaks ning kaheks vatsakeseks. Need hoiavad hapnikuvaese ja -rikka vere täiesti edasi. Seal rikastatakse veri hapnikuga ja pumbatakse teise kotta, mis suunab vere teise vatsakesse, kust see kehasse laiali pumbatakse. Kogu see süsteem tundub minu jaoks väga raske ja natuke veider . Mida väiksemaks loomad lähevad, seda väiksemaks muutub ka tema süda ning kodade ja vatsakeste arv. Roomajatel on imetajatest üks vatsake vähem, kus siis on ainult jagunenud vatsake ja kaks koda. Üks koda võtab kehast vastu hapnikuvaese vere, teine aga hapnikurikka vere kopsudest. Seejärel pumbatakse veri vatsakesse ja sealt edasi kehasse laiali. Selles süsteemis toimub hapnikurikka ja - vaese vere segunemine enne kui see jõuab kopsudesse või kehasse. Kõige lihtsam vereringe on kaladel, kellel on ainult üks koda ja üks vatsake. Kui veri on jõudnud vatsakesse, pumbatakse see vere lõpustesse, kus veri vabaneb süsihappegaasist ehk CO2-st ning rikastub hapnikuga. Viimaseks etapiks jääb hapniku ja toitainete transport vere abil kogu kehasse. Oleksin väga teada tahtnud kuidas vereringe jaguneb ja miks ta jaguneb. Otsisin erinevatelt lehekülgedel vastust ja sain ka selle. Vereringe jaguneb suureks ja väikseks vereringeks. Suure vereringe ülesandeks on siis varustada organismi kudesid verega ning paiskab hapnikurikka ehk arteriaalse vere inimese keha kõige suuremasse arterisse. Väikest vereringet nimetatakse kopsuvereringeks, milles veri vabaneb kopsudes süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga. Tema ülesandeks on uuendada vere hapnikuvarusid, et varustada keharakke hapnikuga. Soovitaksin seda artiklit lugeda ka kindlasti teistel, sest see oli väga huvitav ja põnev teada saada, mis meie kehas toimub, kuidas veri liigub ja miks see meile nii vajalik on ning kuidas süda töötab. See süsteem on juba nii keeruline, et see kutsub lugema ja arutama. Kindlasti saab teada ka teiste elusolendite vereringetest ja südametööst. Artiklis olid välja toodud ka iga looma/elusolendi südame ning vereringe pildid ja näidatud täpselt kuhu ja kuidas veri täpselt liigub. Eriti põnev võib see tunduda neile, keda bioloogia ja kõik sellega seonduv väga huvi pakub või nad soovivad tulevikus sellisel erialal tööd teha. Mina kindlasti loen veel südame ja vereringe kohta artikleid ja uurin internetist või raamatutes ja artiklites selle kohta.