Ajalugu - pärast II maailmasõda (0)

1. Saksamaa – sotsiaalne turumajandus (lk 27)
Sotsiaalne turumajandus toimis Saksamaal 50.-60. aastatel. Riik ei sekkunud majandusellu, olid vaid kindlad reeglid, mida ettevõtjal tuli järgida. Eraettevõtjad. Kehtis ettevõtjate vaba konkurents ehk ettevõtjad on ühetaolised, võrdsed; vaba turg ehk ettevõtja võis oma toote hinna ise määrata. Eksisteerisid erakonnad ja raha püsis stabiilsena. Kõige selle töötas välja väga armastatud Konrad Adenauer.
Saksa majandusime seisneski hämmastavas majandustõusus ja -edus. Tööpuudust polnud, inimeste elatustase tõusis ning tööstus toimis. Paraku aga kõik hea ei püsi igavesti . 1960. aastate II poolel puhkes majanduskriis . Tuli teha ümberkorraldusi: 1980. aastal sekkus riik majandusellu. Sel ajal oli Saksamaal võimule pääsenud Kristlik-Demokraatlik Liit eesotsas Helmut Kohliga.
2. Kahe Saksa riigi suhted 70.-80. aastatel (lk 28)
1960. aastate lõpul hakati ajama uut idapoliitikat, milles kõige enam tegi ära Willy Brandt. Idapoliitika seisnes suhete parandamises mitmete itta jäävate riikidega: Poola, Tšehhoslovakkia , NSVL jt.
Berliini müür lammutati 1989. aastal ning alates 1990. aastast on Euroopas ühtne Saksamaa Liitvabariik.
3. Ameerika. Riigikorraldus (lk 22)
Sisepoliitiline võitlus.
USA parteid olid Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei, kellede vahel oli võimuvõitlus . Riigi kõrgeim seadusandlik võim kuulus Kongressile. Kongress jagunes omakorda kaheks kojaks: Senath ja Esindajate Koda.
4. Mustanahaliste olukord Ameerikas 60. aastatel (lk 23)
Mustanahalisi diskrimineeriti. Nende õigused olid piiratud: valgetele ja mustadele olid eraldi koolid, piiratud valimisõigused, raskendatud olukord töökohtade leidmisel; ka töötingimused olid ebavõrdsed. Lõuna-Ameerika olukord oli tõsisem .
Hiljem, 1954. aastal, tunnistati mustanahaliste diskrimineerimine seadusevastaseks. Üks suurimatest tolle probleemiga tegelejaist oli Martin Luther King , kes toetas mustanahalisi. Ta julgustas neid enda eest seisma ning viis ka mustanahalised varem vaid kahvanägusele mõeldud kooli. Selle eest on ta pälvinud ka Nobeli rahu preemia. Paraku mõrvasid ta USA rassistid. 1960. aastatel aga toimus murrang ja mustanahaliste olukord paranes märgatavalt. Tegelikkuses on Ameerikas ka praegu mustanahalistega probleeme.
5. Vietnami sõda (lk 24 + kava vihikust)
1960 algul, samal ajal, kui oli läbimurrang mustanahaliste olukorras, oli Vietnamis 2 riiki: Põhja- ja Lõuna- Vietnam . USA võitles meeleheitlikus ahastuses kommunistide vastu ning seetõttu osales ta ka 1964. aastal alanud Vietnami sõjas. Tol ajal oli presidendiks Johanson. NSV Liit ei saanud vaheleastumata ning sekkus toetades Põhja-Vietnami. Ameeriklased , kes toetasid Lõuna-Vietnami, pidid seega võitlema kommuniste ehk pardissanttde – vietkongide vastu. Paraku kaotas USA sõja. Eelkõige seetõttu, et rahvas, näinud televisioonist sealset sõjategevust, oli vastu. Lisaks toimust sõda ka ameeriklastele tavatus džungliolustikus.
Sõda lõppes 1973. aastal. President oli tol ajal Nixon. Sõja tulemusena sai Vietnamist 1976. aastal ühtne sotsialistlik Vietnam, mis tegi koostööd NSV Liiduga.
6. Reagani valitsemine (lk 25)
Ronald Reagan oli tark ja asjalik USA president . Ta lubas taastada ameeriklaste usu enesesse ning tõsta taas majandus heale tasemele . Reagani majandusreformi nimetati reaganoomikaks. Reaganoomika eesmärk oli muu seas ka võita Külm sõda. Reagani majandusreform õnnestus.
Nagu ees pool mainitud , taheti lahti saada ka konkurendist, NSV Liidust . Venemaale esitati sõjaline väljakutse , mille nood vastu võtsid. Sõda aga hävitas Venemaa majandust ning seda ei jõutudki hiljem päästa. Sotsialism lagunes. Reaganil oli taas õigus.