Inimese looteline areng(1. -12. nädal) (0)

Inimese looteline areng(1. -12. nädal)
1.- 4. nädal
Munarakk viljastub tavaliselt munajuhas. Munaraku ja seemne raku kromosoomid liituvad üheks tuumaks. Viljastunud munarakk jaguneb korduvalt. Mõne päeva möödudes on ta hulkrakse blastotsüstina emakas , kinnitudes selle seina külge. Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks ( idulane ). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist ( ektoderm ) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad ), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist ( mesoderm ) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri , vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel.
(Georg Loogna, 2009)
Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged . Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend .
(ajakiri Pere ja Kodu, 2011)
Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Veelgi enam: osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni.
( Rasedus sünnitus vastsündinu, Uriko )
Neljandal nädalal tekib tugisüsteem. Kujult ketast meenutav platsenta , mis ühendab ema vereringe embrüo omaga , hakkab arenema ja kinnitub emaka limaskestale munaraku pesastumise kohta. Platsenta ühelt küljelt lähtub nabanöör. Lootepõieks nimetatavas kotis tekib juba lootevedelik, mis kaitseb loodet kogu raseduse vältel. Samuti hakkab ka süda funktsioneerima.
(www. pampers .ee, raseduskalender)
5. -12 nädal
Viiendal nädalal saabub läbimurdehetk: neuraaltoru hakkab sulguma selle kohal, millest tulevikus saab loote seljaaju . Vaatamata sellele, et embrüo näeb endiselt välja pigem nagu kulles , hakkavad tema ülemises osas välja arenema koevoldid, millest lõpuks tekivad lootele lõug, põsed ja lõualuu. Kohtades, mis saavad ninaks ja silmadeks, hakkavad eenduma väikesed muhud ning süvistub keskkõrva struktuur. Südametoru jätkab arengut, kasvades järk-järgult neljaks algeliseks kojaks. Samuti hakkavad kuju võtma teised olulised elundid nagu neerud ja maks. Väikesed kopsud on praegu üksainus toru, kuid hakkavad võtma pauna kuju; nad peavad veel jõudsasti arenema, enne kui on valmis hingamiseks.
(www.pampers.ee, raseduskalender)
Kuuendal nädalal tekivad aju põhiosad: suuraju, keskaju ja väikeaju. Ilmunud on jäsemete alged ja järk-järgult kujunevad käsivarred, käed ja jalad.
Seitsmendal nädalal alustavad arengut teised kehaosad : käelabadest ja jalalabadest arenevad ujulestadega sõrmed ja varbad . Kaduma hakkab ka saba.
Arengus ei ole mitte ainult jäsemed, edusamme teeb ka kõht. Soolestiku arenemisel liigub kesksool nabanööri, kuna sellele ei ole kõhuõõnes piisavalt ruumi. Juba selles varases etapis hakkavad tööle sooled, mis eemaldavad jäägid organismist. Kuu aja pärast, kui lootel kõhus tekib rohkem ruumi, on sooled liikunud nabanöörist tagasi kõhuõõnde. Arenev närvisüsteem on juba nüüd ühenduses lihastega.
( Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko)
Kaheksandast nädalast alates hakatakse nimetama embrüod looteks. Hakkavad arenema välised suguelundid . Poisslapse gonaadidest eritub aineid, mis kutsuvad esile maskuliinse fenotüübi. Nendeks aineteks on interstitsiaalrakkude eristatav testosteroon ja Sertoli rakkudest erituv Mülleri juha atrofeeruv peptiid ehk MIS. Mõlemad mõjutavad ka munadite alla laskumist. Lootel on moodustunud kõik peamised siseorganid . Süda lööb korrapäraselt. Loode on umbes 4 sentimeetri pikkune .
Üheksanda nädala lõpuks arenevad välja väliskõrvad. Praegu paiknevad kõrvad väga madalal, kuid pea kasvades nihkuvad kõrvad õigele kohale pea külgedel. Lapsel arenevad välja ka silmad. Põhiline optiline struktuur on juba paigas ja silmi, mis paiknevad ikka veel pea külgedel, hakkavad tasapisi katma laud. Hambad hakkavad arenema hambaalgetena.
(Georg Loogna, 2009)
Kümenendal nädalal kujunema hakanud platsenta ja nabanööri alged varustavad juba embrüot kõikide vajalike toitainetega sinu organismist. Hapnik, aminohapped , rasvad ja suhkrud mängivad selles uskumatus ehitusprojektis olulist rolli. Ühest teatud rakukihist kujuneb neuraaltoru, mis areneb selgrooks ja ajuks. Süda on praegu üksainus toru, mis teeb üksikuid ebaregulaarseid lööke. Iga mööduva nädalaga muutuvad südamelöögid aina regulaarsemaks.
(www.pampers.ee, raseduskalender)
Üheteistkümnendal nädalal on nina ja huuled täiesti välja arenenud. Nii nagu iga teinegi kehaosa, muutub nende välimus inimese elutsükli igas faasis. Soolestik hakkab imama glükoosi ja vett, mida loode alla neelab.
(Georg Loogna, 2009)
Kaheteistkümnendal nädalal kaalub loode umbes 25-30 grammi ja on 8-9 cm pikk ja tema jala pikkus on 1 cm. Loode sirutab ja painutab ennast ning liigub emakas ringi. Loote süda lööb 140 - 170 korda minutis. Lootel on tekkinud soolised erinevused - on moodustunud munandid või munasarjad. Välised suguelundid on olemas, kuid uuringul raskelt ülesleitavad. Ultraheliuuringul on nähtav platsenta, mille kaudu toimub loote ainevahetus ja mis toodab hormoone.
( http://fertilitas.ee/et/teenused/synnitusabi/rasedusej2lgimine/1trimester )
Kasutatud kirjandus
1. Ajakiri Pere ja Kodu oktoober 2011
2. http://fertilitas.ee/et/teenused/synnitusabi/rasedusej2lgimine/1trimester
3. „ Inimese füsioloogi ja anatoomia“ Toimetaja Georg Loogna
4. „Rasedus sünnitus vastsündinu“ Kristiina Uriko, Ervin ja Pille Saik, Ülle Lember . Väljaandja: Jungent OÜ, SCA Hygiene Products
5. www.pampers.ee, raseduskalender